Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3628 0 pikir 17 Tamyz, 2010 saghat 11:37

«Úly sazgerge óz beynesin ekrannan kórsete almaghanyma әli kýnge ókinemin!»

«Qayran, Shәmshi» derekti filiminen kórinis.

Tamyzdyng 15-inde әigili kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng tughanyna 80 jyl tolady. Kompozitor jayynda kózi tirisinde «Qayran, Shәmshi» dep atalatyn derekti filim týsirilgen bolatyn. Filim rejisseri Tilegen Ahmetovpen bolghan súqbatty nazarlarynyzgha úsynamyz.


ALGhAShQY JÁNE AQYRGhY KEZDESU

- Kompozitor turaly «Qayran, Shәmshiden» basqa derekti filim joq eken. Osy tuyndyny jasaugha qalay qol jetkizgen ediniz? Arnayy tapsyrys bolghan ba edi, әlde ózinizding jeke úmtylysynyzdyng nәtiyjesi me?

- 90-shy jyldardyng basynda «Qazaqtelefilimge» qyzmet auystyryp keldim. Derekti filim týsirudi endi-endi bastap, kirisip jýrgen kezim edi. Búl iske týrtki bolyp, bel budyrghan - Qazaq radiosynan Shәmshi agha jayynda dayyndalghan baghdarlamany tyndauym boldy.

Sol bir kezdeysoq estip qalghan radiohabar arqyly Shәmshining әngimesin alghashqy ret kónil qoya tyndadym. Sodan oigha qaldym. «Yapyr-au, búl kisi qayda jýr? Onyng zamandasy biz bilmesek, keyingi úrpaq mýlde bilmey ketedi ghoy » degen oy jetegimen erteninde bastyghyma kirip, Shәmshi agha turaly filim týsirgim keletindigin aittym.

Marqúm Kәrim Tanaev degen kinoger jaqsy adam edi. Mening oiymdy birden qúptap, tapsyrysyma qol qoyyp berdi. Sodan filimning ssenariyin jazayyn desem, material joq.

«Qayran, Shәmshi» derekti filiminen kórinis.

Tamyzdyng 15-inde әigili kompozitor Shәmshi Qaldayaqovtyng tughanyna 80 jyl tolady. Kompozitor jayynda kózi tirisinde «Qayran, Shәmshi» dep atalatyn derekti filim týsirilgen bolatyn. Filim rejisseri Tilegen Ahmetovpen bolghan súqbatty nazarlarynyzgha úsynamyz.


ALGhAShQY JÁNE AQYRGhY KEZDESU

- Kompozitor turaly «Qayran, Shәmshiden» basqa derekti filim joq eken. Osy tuyndyny jasaugha qalay qol jetkizgen ediniz? Arnayy tapsyrys bolghan ba edi, әlde ózinizding jeke úmtylysynyzdyng nәtiyjesi me?

- 90-shy jyldardyng basynda «Qazaqtelefilimge» qyzmet auystyryp keldim. Derekti filim týsirudi endi-endi bastap, kirisip jýrgen kezim edi. Búl iske týrtki bolyp, bel budyrghan - Qazaq radiosynan Shәmshi agha jayynda dayyndalghan baghdarlamany tyndauym boldy.

Sol bir kezdeysoq estip qalghan radiohabar arqyly Shәmshining әngimesin alghashqy ret kónil qoya tyndadym. Sodan oigha qaldym. «Yapyr-au, búl kisi qayda jýr? Onyng zamandasy biz bilmesek, keyingi úrpaq mýlde bilmey ketedi ghoy » degen oy jetegimen erteninde bastyghyma kirip, Shәmshi agha turaly filim týsirgim keletindigin aittym.

Marqúm Kәrim Tanaev degen kinoger jaqsy adam edi. Mening oiymdy birden qúptap, tapsyrysyma qol qoyyp berdi. Sodan filimning ssenariyin jazayyn desem, material joq.

"Qayran, Shәmshi" derekti filimining rejisseri Tilegen Ahmetov.

1991 jyldyng qysynda Ortalyq konsert zalynda Shәmshi aghanyng 60 jyldyghyna oray konsert ótti. Sol keshti taspagha týsirgenim bolmasa, sazgermen jaqyn sóilesu mýmkindigi bolmady. Onda da kópshilikting qaumalay bergen song janyna jaqynday almaghanmyn. Sәti týskende jaqsylap әngimelesermin degen oimenen qaytyp kettim.

Arada birneshe ay ótken son, әrkimnen súrau sala jýrip, әupirimdep qayta taptym. Búl kezde Shәmshi agha Shymkent shaharynan 200 shaqyrym jerde túratyn qaryndasynyng ýiinde qatty auyryp jatqan edi.

Estigen boyda, sol kýngi keshte-aq poezben operatorymdy ertip, ekeumiz býkil qúral-saymandarymyzdy arqalap, Shymkentke tarttyq.

ShÁMShINING BOY JAZUY

- Shәmshi aghamen qanday jaghdayda kezdestinizder?

- Allataghalanyng kómegin aitsanyzshy, biz barar qarsanda aurudan әlsirep, es-týssiz jatqan Shәken, biz barghanda boy jazyp, dalagha shyghyp oryndyqta otyr eken. Filimdegi kópshilikke tanys beynesi - sol qatty nauqastan esin qayta jyiyp otyrghan kezi... Kóp әngimelesuge shamasy da kelmedi. Ár sózinen song dem aldyryp alyp, «halyqqa kerek-au» degen naqty-naqty súraqtardy qonggha tyrystym.

«Qayran, Shәmshi» derekti filiminen kórinis.

Mәselen, «Mening Qazaqstanym!» әnining tuu tarihyn súraghanymda, Shәmshi agha: «Kezinde bizding soltýstigimizdegi bes oblysty «selinnyy kray» etip bólip jatqanda, «Mening Qazaqstanym!» dep jazghan úran әnimiz edi...» degeni bar. Shәmshining osy bir beynetaspadaghy dara beynesi onyng ómirining songhy sәtterinde týsirilgen.

- Sol bir didarlasudan Shәmshi bolmysy turaly qanday oy týidiniz?

- Adamnyng neghúrlym kemeldengen sayyn soghúrlym qarapayym bola týsetindigin sol joly Shәmshi aghanyng bolmysynan bayqadym. Ángime ýstinde, sol kezdegi sheneunik turaly bolsyn, ózining zamandas, iyqtas әriptesteri - kompozitorlar men әnshiler turaly bolsyn, jalpy bir adam turaly bir auyz jaman sóz aitqan joq. Osynyng ózi ýlken parasattylyq dep oiladym. Shәmshi agha tórt jyl Sahalinde әskery qyzmette bolghan ghoy. Sondyqtan da әr sózinen tiyanaqtylyq pen naqtylyq kózge úryp túrdy.

ÓTINISh PEN ÓKINISh

- Shәmshi aghanyng ózi osy filimdi qalay baghalady?

- Shәmshi turaly derekti filimning týsirilimi ayaqtalghannan keyin kezekti issapargha kettim. Qaytyp kelgenimde qyzmettesterimnen Shәkenning qaytys bolarynan birer kýn búryn: «Bir inim filim týsirip jatyr edi, sony kórgim keledi» degen ótinish aitqandyghyn estidim. Áriptesterim kinony kórsetuge әreket jasap-aq baqqan eken. Alayda, kinoplenkasy keuip te ýlgermegen ghoy... Úly sazgerge óz beynesin ekrannan kórsete almaghanyma әli kýnge ókinemin!


Aqyn Júmeken Nәjimedenov pen kompozitor Shәmshi Qaldayaqov (ong jaqta). Almaty, 1963 jyl.

«Qayran, Shәmshi» filimi negizinen, sazger ómiri men shygharmashylyghynyng sharyqtauyn jan-jaqty, tolyqqandy kórsetetin filim boluy kerek edi. Alayda, asyl túlghanyng tiri beynesin alghashqy bolyp taspagha týsirgendigimdi maqtan tútamyn.

Bireuler sol filim kadrlarynan ýzindiler paydalanyp beyneklip jasap, endi bireuler kitap shygharyp, ýlken әn keshterining sahna tórine jeke suret týrinde ýlkeytip ilip qoyyp jatady. Shәmshi - jalpy halyqtyq túlgha ekendiginde dau joq! Alayda, tarihy beyneni týsiruge sebepshi bolghandyghymdy bir de bir jan auyzgha almaydy...  

- Ángimenizge raqmet!

 

Azattyq radiosy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394