«JERIMIZ ÝLKEN. ONY IYGERUGE MÝMKINDIGIMIZ ShAMALY»
Keshe Elimizdegi Demokratiyalyq kýshterding «Qazaqstan-2050» jalpyúlttyq koalisiyasy Ýndeu qabyldap edi. Býgin «Egemen Qazaqstan» gazetinde (https://egemen.kz/2016/05/25/42040) sol Ýndeuge bir top belsendi tómendegidey lebizder legin aqtaryp tastady.
Ábilghazy QÚSAYYNOV,
Kәsipodaqtar federasiyasynyng tóraghasy:
– Barlyghymyzgha elimizding birligi, tatulyghy qajet. Kez kelgen mәseleni sheshu kezinde asyghystyq jasap nemese qyzbalyqqa salynyp qajeti joq. Búl eshkimge abyroy bermeydi. Qazirgi tanda elimizde Jer kodeksine qatysty qyzu talqylau jýrip jatyr. Osy orayda Elbasy tapsyrmasymen Jer reformasy boyynsha komissiya qúryldy. Oblystarda qoghamdyq kenester júmys isteude. Jerge qatysty halyqtyng pikiri barynsha eskerilude. Jalpy, jerimizdi úqypty paydalanyp, ony halqymyzdyng iygiligine asyru qajet. Múny barsha qazaqstandyqtar týsinedi dep oilaymyn.
Serikbay TÚRGhANBAEV,
«Seri — Erkin» JShS bas diyrektory:
– Shyndyghynda, jer – qazaq halqy ýshin ata-babadan múra bop qalghan eng asyl qazyna. Jerding iyesi bolmayynsha auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerding tiyimdilik bermeytini ras. Jalgha beru mәselesine keninen toqtalatyn bolsaq, jerimiz ýlken. Sondyqtan, osynshama úlan-ghayyr jerdi iygeruge mýmkindigimiz shamaly. Sol sebepti, jerdi sheteldikterge jalgha beruge bolady. Olar investisiya tartyp, jana tehnologiya әkeledi. Osyny oilauymyz kerek.
Múrat ÁUBÁKIROV,
«Aman-kel» agrarlyq ónerkәsiptik kompaniyasynyng bas diyrektory:
– Men agrarlyq salada 2003 jyldan bastap enbek etip kelemin. Almaty oblysynda elitaly jýgeri túqymyn egumen, asyl túqymdy mal sharuashylyghymen, aport almasyn jәne intensivti tehnologiya boyynsha jemis-jiydek ósirumen shúghyldanamyz. Býgingi kýni biz 10 myng gektar jerdi jalgha alyp otyrmyz. Osy salada kóptegen jyldan beri enbek etip jýrgennen keyin, jerdi Qazaqstan azamattaryna satu mәselesin óz basym qúptaymyn. Jer úrpaqtyng iygiligine ainaluy ýshin onyng qadirin biletin, iygere alatyn qojayyny boluy kerek. Jer otandyq sharualardyng menshigine ótpeyinshe, búl salada eshqashan damu bolmaydy. Óitkeni, elimizding qarjy nistituttary bolsyn, sheteldik investorlar bolsyn qarjy beru ýshin eng aldymen, jerding jekemenshikte boluyn talap etedi. Óitpegen jaghdayda qarjy salugha kelispeydi.
Sonymen birge, mening oiymsha, jer qazaqstandyqtargha satylyp qana qoymay, 49 jylgha jalgha berilui kerek dep sanaymyn.
Ibadulla ÝMBETAEV,
Qazaq maqta sharuashylyghy ghylymiy-zertteu institutynyng bas diyrektory, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi:
– Elbasymyz moratoriy jariyalap, jer mәselesi jónindegi halyqtyng tilegi men úsynystaryna airyqsha kónil qoyyp otyr. Osy sәtte, el men Elbasy arasyndaghy altyn arqaudy bekemdey týsip, jer taghdyrynyng últ iygiligine sheshiluin qamtamasyz etuimiz qajet. Jer mәselesinde asyghys sheshim qabyldaugha bolmaydy. Jer kodeksine engizilgen ózgeristerding negizgi maqsaty – jerge menshik iyesin tabu, tiyimdi paydalanu, onyng qúnarlylyghyn arttyru. Menshik iyesin tabudyng joly meninshe, ony jalgha alyp otyrghan sharualargha jәne el azamattaryna satu degen sóz. Jekemenshik – naryqtyq ekonomikanyng negizi.
Jerdi menshikke alu qúqyghy bolashaqqa senimmen qaraugha mýmkindik beretin óte manyzdy kepildik. Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy suarmaly eginshilikpen ainalysatyn sharua qojalyqtary múny jaqsy týsinedi.
Múrat JÁKIBAEV,
«Beles» kompaniyalar tobynyng bas diyrektory:
– Auylsharuashylyq jerlerin tiyimdi paydalanu ýshin onyng iyesi boluy qajet. Onsyz is ónbeydi. Halyq múny týsinedi dep esepteymin. Sondyqtan, elding mýddesin birinshi kezekke qoya otyryp, mәselening ontayly sheshilgeni abzal. Mening oiymsha, jer reformasyna qatysty mәselelerdi múqiyat zerdelep, zerttep baryp sheshim qabyldaghan dúrys. Býgingi basqosuda kóptegen jaqsy úsynystar aityldy. Múnyng barlyghy aldaghy uaqytta eskeriledi dep esepteymin.
Júmajan ShAQYPOV,
«Kaspiy-Balyq» ÓK atqarushy diyrektory:
– Memleket basshysynyng moratoriy jariyalap, sonyng nәtiyjesinde jer reformasyna qatysty ózekti mәselelerding qayta qaraluy óte qúptarlyq is boldy. Qalay degende de, uaqyt talabyna say jerding iygiligin halyq kórui kerek. Biz aldaghy uaqytta auyl sharuashylyghyn damytamyz desek, birinshiden, tiyimdi zang qabyldanghany dúrys. Búl baghytta naqty sharalar atqarylyp jatqanyn bilip otyrmyz. Onyng óz jemisin beretinine senimimiz mol.
Abai.kz
