Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Mәiekti 4690 0 pikir 20 Mamyr, 2016 saghat 10:09

KONSTITUSIYaLYQ KENES 65 MLN. TENGENI SYILYQQA JÚMSAGhAN

Budjet qarajatyn iygere almay qalamyz dep uayymdasa kerek, keybir memlekettik organdar byltyr qazyna qarjysyn syi-syyapat jasaugha shashypty. Olardyng qatarynda QR Bas prokuraturasy men Konstitusiyalyq kenes te bar. Búl turaly keshe Mәjilistegi Qarjy ministrining qatysuymen ótken jiynda aityldy dep habarlady KTK.

Ministr Baqyt Súltanovtyng aituynsha, 2015 jyly budjet qarajatynyng 7,8 mlrd tengesi iygerilmey qalghan. Sonday-aq, Esep komiyteti 459 mlrd tengening tiyimsiz júmsalghanyn anyqtap otyr. Osylardyng saldarynan 7 mektep pen 7 auruhana salynbaghan. Al, auruhanalardyng qoymalarynda artyghymen alynghan dәri-dәrmekten ayaq alyp jýre almaysyn.

"Mәselen, túrghynýy qúrylysyna bólingen 39 milliard tengening 1 milliardy iygerilmegen. Sheneunikterding kesirinen qanshama adam pәtersiz jýr. Búghan qosa 7 mektep pen 7 auruhana salynbay qalghan", - deydi deputat Gýlmira IYsimbaeva.

Búl azday, tenderge qatysatyn kәsipkerler de budjetting qarjysyn may shelpekke ainaldyryp alypty. Byltyr biznesmender jalghan qújat toltyryp, budjetke 1 trln tenge salyq tólemegen.

Núrtay Sabiliyanov, Mәjilis deputaty:

-Yaghny 484 merdiger memleket qarjysyn alghanymen dúrys júmsamaghan. Sonyng ishinde «Núrly jol» baghdarlamasy boyynsha 409 mlrd qarjy júmsalghan. Sodan alynugha tiyis 130 mlrd salyq alynbaghan. Memlekettik satyp aludy qarasaq, 1,5 trl qarajat ketken, sodan 430 mlrd tenge salyq alynbaghan. Búlar nemene, sonda memleketting qarjysyn alyp, jalghan kәsipkerlerge bergen be?

Esesine, prokurorlar budjetting qarjysyn ayamapty. Bas prokuratura bir-birine syilyq alu ýshin memleketting milliondaryn shashqan.

Omarhan Óksikbaev, Mәjilis deputaty:

- Byltyr bas prokuratura 108 mln.qarjyny syi-siyapatqa júmsaghan. Ne sonda búl qúqyqtyq mekeme emes, sonda syilyqty kimge berip jatyr? Neni ýlestirip jatyr? Búl ne degen shyghyn? Konstitusiyalyq kenes ózi bas-ayaghy 30 adam júmys isteydi, 65 mln aqshany shyghyndaghan, sol bireuge syy beruge.

Al, ónirlerdegi әkimder qazynanyng qarjysyn júmsaghanda eshbir tәrtipke baghynbaydy eken. Mәselen, byltyr aimaqtar 352 mlrd tengeni zansyz paydalanghan. Ol ýshin әkimder men viyse-ministrlerge sógis jariyaladyq dep qútyldy Qarjy ministri. Búny mise tútpaghan deputattar, endi memleketke kelgen shyghyndy, bar aqshany úqsata almaghan sheneunikterding ózderi kótersin dep otyr.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1551
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3347
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6200