Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 12384 2 pikir 19 Mamyr, 2016 saghat 15:40

QAZAQSTANNYNG KEN ORYNDARY SATYLA MA? MINISTRLIKTING JAUABY

 Mәsimov Ýkimeti qazir Qazaqstannyng ken oryndaryn auksoiongha shygharyp jatyr. Búl turaly «KTK arnasy» habarlady.


Jerden bólek onyng qoynauyndaghy qazyna da auksion arqyly satyla bastady. Elimizdegi paydaly qazbagha toly 100-den astam ken oryndary 2016 jyldyng 16-mausymynda ashyq saudagha shygharylmaq.

Demek, esep-shotynda milliondary, tiptti milliardtary bar kez-kelgen qaltaly Qazaqstan azamaty nemese «sheteldik investorlar» auksiongha qatysyp, baghaly, týrli-týsti metall, altyn, mys, tipti almazy bar ken ornyn satyp alugha qúqyghy bar. Auksionnyng alghashqy kezeni boyynsha, Aqmola oblysyndaghy «Komsomol» ken orny saudagha týsedi. Onyn  bastapqy qúny 9,5 million. Al, Soltýstik Qazaqstandaghy almazy bar «Qaratal» ken ornynyng bastapqy baghasy  600 myng tenge.

Auksiongha qatysugha niyetti investorlar men jergilikti kәsipkerler 26-shy mamyrgha deyin ótinish jazuy tiyis eken.

Esterinizde bolsa, jer qoynauyndaghy baylyqty jappay satu nauqany byltyr bastalghan bolatyn. Ol kezde saudagha qoyylghan 100 ken ornynyng 49-y satylyp, budjetke 1,5 milliard tenge týskenin Investisiya jәne damu ministri Áset IYsekeshev myrza sýiinshilep túryp habarlaghan. Ol kezde profilidi bóliminde týsindirilgendey, eng qymbat auksion lottar altyn bar jerler boldy. Olar  Qaraghandy oblysynda Mystóbe 240 mln tengege ótse, taghy sol ónirdegi Nauryzbay jәne Altynsay  – 280 million tengege ótti. Sonymen qatar osy audanda taghy da mys kenderi men mys barlau keni 50 jәne 55 mln tengege satyp alyndy. Investorlar arasynda Aqmola oblysynda asyl metall kózderin zertteuge paydalanu ýlken súranys tughyzdy.

Halyq «bos jatqan» jerding sheteldikterge satyluy men jalgha beriluine jappay narazylyq tanytyp jatqanda, onyng qoynauyndaghy qyruar qazba-baylyqty qazaqstandyq kәsipkerlermen qatar sheteldikterge ústatyp jiberuine mýmkindik jasap otyrghan Ýkimetting Investisiya ministrligining búl әreketi mәseleni odan sayyn ushyqtyra týspey me?

Bastama avtory - Qazaqstannyng Investisiyalar jәne damu ministrligi eken.

(QR Investisiya jәne damu ministri Áset IYsekeshev)

Sodan biz mәselening mәn-jayyn súrap, QR Investisiya jәne damu ministrligine habarlastyq. Birqatar telefon jelilerinen song (bir-birine siltep, «Abai.kz» súraqtaryna jauap beruden bas tartty), sonynda bizge ministrlikting dәl qazba baylyqtardy auksiongha shygharu júmystaryna jauapty «Jer qoynauyn paydalanu» departamenti diyrektorynyng orynbasary Azamat Jenisúly jauap berdi.

- Azamat Jenisúly, mәselege birden kóshsek, sizderding ministrlik bastamashy bolyp, Qazaqstannyng jer qoynauyndaghy qazynany auksion arqyly satylymgha shygharghaly jatyr eken. Búghan qanday múqtajdyq týrtki bolyp otyr?

- Týsindim, osy mәselege qatysty naqty aqparatty bizding baspasóz hatshydan ala alasyz da. Negizi bizding saytta barlyq mәlimetter jariyalanghan edi.

- Endi osy mәselemen tikeley sizder ainalysyp otyrghan son, naqty jauap sizderden bolmay ma?! (Ýzilis.) Sonymen, ken oryndary auksion arqyly satylymgha shygharylatyn boldy ma?

- Birinshiden, ken oryndary satylmaydy. «Predostovlenie prav» deydi, yaghny jer qoynauymen ainalysugha qúqyq beriledi. Jer qoynauymen ainalysu, Zangha sәikes – uaqytsha bolyp tabylady. Yaghni, «barlaugha» - 6 jylgha deyin alugha bolady,  «qazba júmystaryna» - 25 jylgha deyin paydalanu qúqyghyna ie bolady. Demek, ken oryndary satylmaydy. Tek uaqytsha paydalanugha belgili bir merzimderge beriledi.

- Osy joly auksiongha shygharyp otyrghan ken oryndary qay maqsattargha kózdelip otyr? «Barlau júmystaryna» ma? Álde, dayyn ken oryndary ma?

- Endi janaghy biz auksiongha shygharyp otyrghan 100 nysannyng 90 payyzy ol – barlau júmystaryna kózdelgen. Ol jerlerge sol búrynghy Sәbet ókimeti kezinde barlau júmystary naqty jýrgizilmegen. Yaghni, qorlary joq jer qoynauy bólimsheleri.

- Osy kezge deyin jekemenshikke satylghan ken oryndary nasionalizasiyalanyp, memleket menshigine qaytaryla ma? Menshik iyeleri jariyalana ma? 

- IYә, negizi búl auksion degen dýniyejýzindegi tәjirbie boyynsha, eng onay jәne eng ashyq sauda bolyp tabylady. Sondyqtan bәri ashyq jýrgiziledi. Onyng ýstine búl әdis qazir investorlardy shaqyru ýshin tiyimdi bolyp otyr. Búryn tenderlar bolatyn. Búl bizde sol Sәbet ókimetinen beri kele jatqan jýie ghoy. Ol endi qiyndau. Ol jerde arnayy komissiya bolady, ol jabyq týrde jýrgiziledi. Qosymsha sharttary da kóp. Sondyqtan bir sózben aitqanda  tiyimsiz. Al auksiondy dýniyejýzinde paydalanylatyn әdis dep týsingenimiz abzal.

- Sizden osyghan deyin de auksion arqyly birshama ken oryndaryn saudagha shyghardynyzdar. Odan týsken qarajat ta belgili, 1,5 milliarddy  qúrady. Keybir ken oryndary óz baghasynan әlde neshe tómen baghagha berildi...

- Ras  búl birinshi auksion emes. Osydan bir jyl búryn biz alghashqy auksiondy jýrgizdik. Ol kezde ashyq jýrgizildi, oghan jurnalister de qatysty. Auksongha qatysushy eng birinshi janaghy «podpisnoy bonus» deydi, sony eng kóp bergeni aldy. Ol ken oryngha qúqyq alu ýshin tóleytin eng birinshi salym boldy dep aitugha bolady. Odan keyingi qarajattar kelisimshartqa otyrghan song belgilendi.

- Byltyr, auksiongha shygharylghan ken oryndary qay maqsattargha berildi? 6 jylgha ma әlde 25 jylgha ma?

- IYә, barlaugha da, ishterinde qazba júmystaryna kózdelgen ken oryndary berildi. Biraq, ol endi biren-sarang ghana. Sebebi, bizde onday dayyn nysandar joq dep aitugha bolady. Sodan keyin,  myna Australiya, Kanada sekildi memleketterdegi statistika boyynsha 1 sharshy shaqyrym audanda 200 dollardan barlau júmystaryna shyghyn júmsalady. Bizde statistika boyynsha 3 dollar ghana. Yaghni, az zertteledi. Endi sol ken oryndary tolyq zerttelui, jana ken oryndary ashyluy ýshin biz osynday qadamgha baryp otyrmyz.

- Zang boyynsha, ken oryndaryn qazaqstandyq kәsipkerler men qatar sheteldik investorlar da iyelene alady ghoy, solay ma?

- Endi, sizde súraqtar kýrdeli súraqtar kóbeyip jatyr ghoy (kýldi.). Telefonmen kóp súraqqa jauap beruge bolmaydy negizi. Ol aqparatty rastaymyn. Satylmaydy dep aittym ghoy, tek paydalanugha 6 jyldan 25 jylgha deyin qúqyq beredi. Zang boyynsha ol uaqytsha ghana. Búdan týsken aqsha budjetke týsedi. Odan seskenip, ýrkuding keregi joq. Búl óz kezeginde janadan júmys oryndarynyng ashugha mýmkindik beredi.  Eng bastysy ol investisiya tartu ghoy.

- Jaqsy, uaqyt bólip, súhbat bergeninizge rahmet!

- Sizderge de ýlken rahmet!

Súhbattasqan – Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440