SOPYLYQ ILIM DEGENIMIZ NE?
Tarihat jolyn ústanyp, sopylyq ilimdi mengergen Úly Atalarymyzdyng bizderge amanattap ketken Islam dini «Dәstýrli din» dep atalady. "Abai.kz aqparattyq portalynan "Jalghan sopylar da "qaghbamyzdy ózgertemiz" deui әbden mýmkin" degen maqalany oqyp, «Dәstýrli dinimizdi» úzaq jyldar boyy zerttegen adam retinde ózimning kóz jetkizgen dýniyelerimdi Sizdermen bóliskendi jón kórdim.
Negizgi úly dinderding bәri qazirgi qazaqtyng ata-babalarynyng arasynda dýniyege kelgen, eng alghashqy Allanyng haqtyghyn tanyp, din degen úghymdy dýniyege әkelgender solar. Ózge elderding dinine «dәstýr» degen sózding qosylmaytyny osydan.
Atalarymyzdan amanatqa qalghan músylmandyqtyng bes paryzyn saqtay otyra, ata-babalarymyz ústanghan tarihat jolymen jýru, sony ústanu, ózge dinge ótpeu, jat aghymgha ermeu, ata-babalarymyzdyng óli de aruaghyn, tiri de ózin syilau, әuliyelerdi qúrmetteu, úrpaq qamyn oilap, artyna úrpaq qaldyryp, ony músylmandyqqa tәrbiyeleu, últtyq mәdeniyet pen tarihty dәripteu, tilindi joghaltpau, úrpaqqa ýlgi bolu, Atamekendi sýiip, tughan jerindi kózinning qarashyghynday qorghau. Ata-babalarymyzdyng ejelden kele jatqan әdet-ghúryp, salt-dәstýrimen ýndesip, qabysyp ketken Islam dini, yaghny dәstýrli dinimiz qazaq mәdeniyetining altyn dingegi bolyp tabylady. Atalarymyzdyng «Din dingegin» deytini osydan.
Tarih taghlymy: Dingegi әlsiz zattyng da, dingegi (dini) әlsiz elding de ómir jasy úzaqqa barmaydy.
Týsinikteme: «Tarihat» dep aty aityp túrghanday, búl jol Ata-babalarymyzdyng ótken tarihyn zertteydi. Búl ilim: Sopylyq ilim, Hal ilimi, Ar ilimi, Haq ilimi dep te atala beredi. Búl býkil jer betindegi Adamnyng jan dýniyesin zertteytin jalghyz ilim. Jer betinde búghan teng keletin ilim joq. Sebebi, ózge dinderding bәri adamzatqa kitap arqyly jetse, búl ilim adamdargha jan-jýreging arqyly jetedi.
Qazaq dalasynyn, yaghny Altyn Ordanyng islamdanuy HIÝ ghasyrdyng birinshi jartysynda Toqtydan keyin taqqa otyrghan Toghlyq Temirding Ózbek han (1312-1342) men onyng úly Jәnibek han (1342-1357) túsynda tolyq ayaqtaldy.
Qazaq halqy imandylyqty asa qadirleydi. Imansyz adam baryp túrghan eser, jauyz, qayyrymsyz, kórsoqyr, qasiyetsiz, yaghny adamgershilikten júrday adam sanalady. Onday jandardan esin bilgender kósh jer qashyq jýrgendi tәuir kóredi. Tipti o dýniyege attanarda da adamgha: «imanyng joldasyng bolsyn» degen tilek aitylady. Qazaqta adamgha beriletin eng jogharghy bagha «imanjýzdi» degen asa qasterli bir auyz sóz bar. Osy bir auyz sózge bәri syiyp ketken.
Islam dini býkil jer betindegi eng jas din. Solay bolsa da osy Islamdy moyyndaushylar býgingi tanda sany jaghynan ekinshi oryngha shyghyp otyr. Áli de kýnnen-kýnge kóbeyip keledi. Bylay qarasan, ózge dindegi missionerler siyaqty, músylman dindarlary Islamdy uaghyzdap, әrtýrli joldarmen (ishterinde aldap-arbau, aqshamen qyzyqtyru, qorqytyp-ýrkitu, t.b.) qataryna tartyp ta jatqan joq. Tipti bile bilseniz, músylmanda ondaydy ýlken kýnәgha sanaydy. Birde-bir taza músylman dindarlary ózge dindegilerdi músylman bolugha uaghyzdamaydy.
Nege búlay? Bar mәsele Allanyng haqtyghynda jәne onyng elshisi Múhammed payghambar arqyly Qúrannyng bizge jetuinde.
«Qúran» degen sózding ózi «oqu» degen maghynany bildiredi. Alla taghaladan Múhammed arqyly birinshi týsken Alaq sýresining ózi «oqy» degen sózden bastalady:
«Jaratqan iyening atymen oqy! Adamdy ol úiyghan qannan jaratty. Oqy! Sening tәniring – eng jomart! Ol qalammen jazu ýiretti. Adamdargha bilmegenin bildirdi» (Qúran Kәrim, Alaq sýresi. 1-5 ayattar).
Alla taghala adamzatty on segiz myng ghalamnyng qojasy, iyesi etip jarata otyryp, búlardy iygeruge shaqyrady. Qúran Kәrimde kórsetilgen tabighy qúbylystar, әrtýrli aghymdaghy ilimder, kózqarastar, oilar adamdardyng ghylymdy iygeruining nәtiyjesinde himiya, fizika, matematika, astronomiya, biologiya, taghy sol siyaqty ghylym salalary bolyp bólingen. Islam dinining bir ghana Orta Aziya men Qazaqstanda ornyghuy osy ólkelerden dýniyejýzine tanymal Ábu Nasyr әl-Farabi, Qoja Ahmet Iassaui, Múhammed Haydar Dulati, Qadyrghaly Jalayri, Ábualy ibn Sina (Aviysenna), әl-Biruni, Ferdausi, Nizami, Jýsip Balasaghúni, t.b. kóptegen ghúlama-ghalymdardyng shyghuyna jol ashty.
Býkil әlemde ózge dindegi san myndaghan ghúlama-ghalymdar men oqymystylar, әdebiyet pen óner qayratkerleri Islam dinine berilip, Qúran-Kәrimdi oqyp, onyng tanghajayyp ghibratyna tang qalyp, sonyng negizinde shygharmalar jazdy. Qúran Kәrimning bir ayatynda «Adamdargha bayan etken búl mysaldardy ghalymdar ghana týsine alady» delinse, taghy birinde «Pendelerding ishinde Alladan shyn mәninde ghalymdar ghana qorqady» delingen. (Q.K. «Ál-Ankәbut sýresi, 43, 28 ayattar). Ómirding qyr-syryn týsinetin jetkilikti bilimi bar Qúrandy oqyghan kez-kelgen adam Islam dinin qabyldaydy, dep jazdy fransuz akademiygi Moris Bukas. Orystyng úly jazushysy Lev Tolstoy da qartayghan shaghynda «Kez kelgen sanaly adamnyng songhy taban tireytin jeri - Islam» dep oy qorytyp, Islam dinin qabyldaghanyn kóbimizding bile bermeytinimiz anyq. Lev Tolstoy әlemdik bes úly dindi ómir boyy zerttep ótken ghúlama-ghalym adam. Ol jayly Imam Valeriya Porohova bylay dep jazady. «Lev Tolstoy «Meni din músylman sananyzdar» degen sózin Qúrandy oqyghannan keyin aitqan. Úly jazushynyng músylmandyq ghúryppen jerlegenin bilesiz ghoy? (Pavel Basinskiyding jaqynda jaryq kórgen «Lev Tolstoy: begstvo iz raya» kitabynda jazushynyng jer qoynyna tapsyrylghan shaghyn surettegen tústa «Telo L.N. polojily v dubovyy grob, bez kresta na kryshke», «Tolstogo horonili, kak on y zaveshal, «bez serkovnogo peniya, bez ladana», «bez torjestvennyh rechey» degen sóilemder bar. Búl qalamgerding hristian dinine say jerlenbegenin kórsetedi. Qazir býkil әlemde islamnyng óte quatty ekspansiyasy boy kórsetip otyr. IYә, intellektualdyq ekspansiyasy. Adamdar imansyzdyqtan, aqshanyng sonyna týsuden, údayy kónil kóteruden sharshap bitti. Adamdar parasattylyqty, tazalyqty izdeydi. Al onyng bәri islamda túnyp túr. Islamda jaratqan IYe men adamnyng arasynda bitistirushi, kelistirushi, shyn mәninde deldal túlgha joq. Múnda ózge dindegidey jasaryndy jasap alyp, jeksenbi kýni kýnәndi shirkeudegi dindardyng keshirimimen juyp-shayyp kete almaysyn. Islamda әr kýnә ýshin jauap beriledi. Ol ýshin tәubagha kelu azdyq etedi, jasaghan jamandyghynnyng ornyn jaqsylyq jasaumen ghana toltyra alasyn» («Egemendi Qazaqstan» gazeti. 24 qarasha 2010 jyl). Tere bersek múnday mysaldar shash etekten.
Ol ol ma? Álemge әigili aghylshyn ghalymy, din zertteushi Richard Bell bylay dep jazdy: «Europa ýlken qúldyrau jolynda túr. Saltanatty saraylardyng sayasynda jan kýizelisi, aqyldan adasu, ózine qol salu, úyatsyzdyq, nashaqorlyq, maskýnemdik, әiel zorlau, qaraqshylyq, әr týrli jynys aurulary aqylgha syimastay óte kóp mólsherde qozyp jatyr. Adamdardyng bir-birine degen sýiispenshiligi men senimi joghaldy. Ólim ýreyi barlyghynyng jýregin tolyqtay jaulap alghan. Otbasynyng birligi búzylyp, mýshelerining arasyndaghy baylanys ýzilgen. Memleket basshylary búl jaghdaydan shyghudyng joldaryn taba almay dal boluda. Ziyaly qauym ruhany jútandyqtan әreketsiz. Europanyng aldynda jalghyz jol túr. Qútyludyng jalghyz joly – Islam joly. Basqa tandau joq?»
«Sonymen biz Islamda qalugha tiyispiz... Men búghan basqa eshtene qosa almaymyn» (Iogann Gete).
Meninshe búghan eshteneni alyp-qosyp, týsinik beruding qajeti bolmasa kerek. Bizding kóptegen jastarymyz eliktep jýrgen AQSh, batys mәdeniyetine sol elding ataqty ghalymynyng auzymen óte saliqaly da, әdil baghasy berilgen. Al biz qolda bar altynymyzdy baghalay almay, ózgening tot basqan temirine qyzyghyp jýrmiz.
Sol siyaqty Qúran turaly keybir Qazaqstandyq ateisterding ishinde ony tili jútang jәne qisynsyz qúrastyrylghan dep, qasiyetti kitaptyng ishindegi jaylardyng tereng mazmúnyn taldap oqymay-aq teris bagha beretinderi kezdesip jýr. Mysaly, H.Z.Aqnazarov: «Qúran til baylyghy óte kedey, ertedegi arab taypasy – kufa tilinde, týsiniksiz qara sózben jazylghan» degen pikir aitty. (Islam dini jәne ómir shyndyghy. – Almaty, 1977j., 18 bet). Taghy bir ghalym-ateist: «Qúran - әr tústa jazylghan, týrli avtorlardyng diny kózqarastarynyng jiyntyghy. Onyng mazmúnynyng shym-shytyryq, bir-birimen baylanyssyz boluynyng sebebi de mine osynda. Qúranda aitylatyn uaghyzdarda rettilik, qisyndy baylanys joq, bylaysha aitqanda, diny joramaldar qalay bolsa solay, qúrastyryla salghan» dep jazady A.Súrapbergenov. (Islam dinining redaksiyalyq mәni, Almaty, 1979j., 20 bet).
Osylaysha jer betindegi adamzat balasyna týsken qasiyetti Qúrandy joqqa shygharushylar onyng Alla tarapynan kelgen, Qúdaydyng sózi ekenin joqqa shygharyp, «Qúrandy әldebir adam qolymen jazdy» degen pikirler aityp jýr. Al, shyndyghynda, Qúrandy qolgha alyp, zer salyp oqyghan adam, onyng shyn Qúday sózi ekenin baghamdary haq. Osy Qúrannyng taghy bir keremetin ghalymdar anyqtap otyr. Ghalymdar Qúrannyng syryn bilu maqsatymen onyng ayattary men sýrelerin qaz-qatarynan tizip, olardyng úshtasatyn jerlerin qosyp, qanday tanba shyghatynyn bayqap kórmek bolady. Nәtiyjesinde yrasymen de adam balasy tandanarlyqtay «Allah» degen jazu shyqqan. Aqyly shekteuli adamnyn, býkil Qúrandy osylay qúrastyryp jazyp shyghuy mýmkin be?! Endeshe Qúrannyng Alla tarapynan kelgeni de eshqanday dau tudyrmaugha tiyis.
Islam tarihynda islamtanushy ghúlamalar Múhamedting mirasqorlary retinde kórsetiledi. Ol aqyrghy Payghambar bolghandyqtan, ghalymdar Múhamedting isin algha aparushy bolyp sanalady. Býgingi zamannyng aghymymen qaraghanda ol ekeuining arasynda aiyrmashylyq joq. Ghylymy damyghan elderding órkeniyetke jetip jatqandyghyn әlemning aldynghy qatarly kóptegen memleketterining túrmys tirshiliginen baghamdaugha bolady. Islam ghalymdary músylmanshylyqtyng bes paryzyn óteumen ghana shektelip qoymay, әlemdik dengeydegi aluan týrli ghylymdardyng damuyna alghashqylardyng biri bolyp jol salghandyghyn tarihy derekter dәleldep otyr.
HII ghasyrgha deyingi Shyghys halqynyng ghylymy kóptegen basqa shetelderge ýlgi-ónege bolarlyqtay satygha kóterildi. Sol óskeleng óner – ghylymnyng biyik órisin, Otyrar qalasynda 870 jyly dýniyege kelgen, qazaq ghúlamasy әl-Faraby babamyzdyng enbekteri әlemge pash etti. Onyng «Ghylymdar ensiklopediyasy», «Ghylymdardyng shyghuy», «Mәselelerding týpki mazmúny», «Júldyz boyynsha boljamdar», «Vakudy turaly traktat» atty enbekterining jәne Platon, Aristoteli, Ptolemey, Porfiriy shygharmalaryna jazghan týsinikterining manyzy ólsheusiz erekshe boldy. Tipti úly babamyz aua qysymyn zerttegen italiyalyq ghúlama Toriygelliyden birneshe ghasyr búryn aua qysymyn ólsheytin qúraldar jasap, ghylymy tәjiriybelerin jýzege asyrghan.
HIII ghsyrdan bastap Islam ghalymdarynyng kóptegen enbekteri latyn tiline audarylyp, Batys Europa elderine tarady. Búlardyng ishinde әl-Farabiyding muzyka, filosofiya, optika, geometriya, astronomiya, medisina salalaryna arnalghan ghylymy shygharmalary boldy.
Ghylymmen ainalysqan ghalymdar, oqymystylar Islamnan basqa dinderde, әsirese Batys elderinde kóp qughyngha úshyraghan, tipti ólim jazasyna da kesilgenderi bolghan. Mysaly, jerding dóngelek ekenin aitqan Italiya ghalymy, filosof Djordona Bruno HVI ghasyrda shirkeu sotynyng ýkimimen «kýnәkar» dep jariyalanyp, tiriley otqa órtelgen.
1589 jyly 25 jasynda Piza uniyversiytetining professory ataghyn alghan úly ghúlama Galiyleo Galiyley jerding ainalatynyn dәleldegeni ýshin shirkeu sotyna berilgen. Osy sotta ol jerding qozghalmaytynyn moyyndaymyn dep jazylghan qaghazgha zorlyqpen qol qoya túryp, «biraq ol sonda da qozghaluda» degeni ýshin Rimdegi hristian sotynyng sheshimimen ýsh jyl zyndangha qamalghan, qalghan ómirin sottyng baqyluynda ótkizgen. Galiyley 1642 jyly qaytys bolghanda, shirkeu ony hristian mazaryna jerletpey qoyghan.
Sol siyaqty ispandyq filosof Liypeli Servet qan ainalysyn zerttegeni ýshin HVII ghasyrda tiridey otqa órteldi, al orys patshasy Ivan Groznyidyng dәrigeri adamnyng mýshe qúrylystaryn zertteu maqsatynda ólikti soyghany ýshin dargha asyldy.
Islam dini men dýniyetanu ghylymy myng jarym jyl boyy bir-birimen ajyramay qatar damyp, Qasiyetti Qúran Kәrim ózining qúpiyasymen әli de adamzat balasyn tandandyrumen keledi.
Qazirgi órkeniyetti dәuirding ózinde de Qúran Kәrimdegi keybir ayattardyng ghylymy syry tolyq ashylmay jatyr. Mysaly, Alla taghala bir ayatta: «Ey, eki top (adamdar men jyndar toby)! Eger sender (Allanyng búiryghynan qashyp) aspan men jerding shekarasynan ótip kete alsandar, ótip bayqandar. Ol ýshin tótenshe quat kerek (ol quat senderge qaydan kelsin?)» (Rahman sýresi, 33 ayat) degen eken. Al osy ayattyng mәni býgingi zamanda ghana anyqtaldy. Ótken HH ghasyrda týrli ghylymdar birigip, kýsh quattaryn bir ortalyqqa baghyndyryp, ghylymy izdenister jasauynyng arqasynda quat kózi tabylyp, adamzat gharyshqa úshugha mýmkindik aldy. Sonday-aq jeti qabat jer astynan paydaly qazbalardyng keni ashyldy. Al, endi «jyndar tobyna» kelsek, búl ghalamda adamzat jalghyz emes, búl dýniyede bizden de basqa «parallelli» ómir bar degenge sayatyn siyaqty. Búghan kóz jetkizu әriyne keleshekting isi.
HIII ghasyrdyng basynda aghylshyn elinde tas kómirding iyisi jaman, әri týtin shyghady dep qoldanugha tyiym salynghan. Bizding babamyz Mahmud Qashqary «Diuany Lúghat ot-Týrik» atty enbeginde kómir turaly maghlúmattargha toqtala kelip, týrik elderinde kómirding jii paydalanatynyn aitady. Ol jóninde Qúranda «Barlyghyn jaratqan, olardy әdemi mýsindegen, bәrine paydaly jol kórsetken, keng jayylymdar jasaghan, keyin quratyp, qoqysqa ainaldyrghan Tәnirding esimin ardaq tút.» (Ághla sýresi, 2-5 ayattar). Qúran tafsirlerindegi týsiniktemelerde Alla taghala jayylymdarda әr týrli shópter, aghashtar, ósimdikter ósirip, sonan song búlardy qap-qara tynaytqyshtargha keyin kómirge ainaldyrady dep jazylghan.
Álem ghalymdary adam balasynyng topyraqtan jaratylghanyn HH ghasyrdyng basynda zerttep, bilip, janalyq ashtyq degende, Ý11 ghasyrda týsken Qúran Kәrimde adamnyng Darvin aitpaqshy maymyldan emes, topyraqtan jaratylghany taygha tanba basqanday anyq jazylyp qoyylghan edi.
Qúranda adamzat balasynyng jaratylysyn dәleldeytin birneshe sýreler bar. Osylardy oqyp, úghynghan adamgha búl derekterge senbeui mýmkin emes dep tújyrymdaugha bolady. Búl tújyrymdardy songhy ghasyrda ghylymda tolyqtay moyyndady. «Adamdy biz topyraqtyng eng asylynan jarattyq (12). Odan song ony úryqtyng tamshysyna ainaldyryp, óte senimdi oryngha (jatyrgha) ornalastyrdyq (13). Odan әri úryqty úiyghan qangha ainaldyrdyq. Úiyghan qandy bir japyraq etke ainaldyrdyq. Bir japyraq etke sýiek bitirdik, odan song sýiekke et qondyrdyq, oghan (jan kirgizip) basqaday jaratylysqa ainaldyrdyq... Asa sheber jaratqan iyem (hikmet te, qúdiret te) barynsha úly (14)» (Mýiminun sýresi, 12-14 ayattar). Endi bir mezet «Zumar» sýresining 6 ayatyna kónil audarayyq, onda: «Senderdi Alla әueli bir adam etip jaratty, sonan song qastaryna júp jaratty. Sender ýshin segiz júp etip, hayuanat berdi. Ana qúrsaghynda senderdi bir týrden ekinshi týrge (túlghagha) auystyryp, sonyng bәrin ýsh qaranghylyq (qúrsaq, jatyr, qaghanaq) ishinde jetildirdi. Senderding Tәnirlerin, әne, sol Alla. Patshalyq (tek) soghan layyq, odan basqa eshqanday Tәnir joq. Endeshe, nege teris baghasyndar?» degen Alla taghalanyng haq sózi bar.
Bir amerikalyq Nobeli syilyghy laureatynyn: «Eger men Qúrandy osydan 20 jyl búryn oqyghanymda Nobeli syilyghyn osydan 20 jyl búryn alar edim» degen. Embriologiya boyynsha enbegi ýshin Nobeli syilyghyn alghan kanadalyq Keyt Mor Jaratqan iyemiz sonau Ý11 ghasyrdyng ózinde Saud Arabiyasynyng qúmdy dalasynda, mikroskop ta, ulitradybys ta joq kezde embriologiya qúpiyasyn payghambardyng auzyna salghanyna qayran qalady. Qúranda bala ýsh qabatty qapasta ósetini aitylghan. Mikroskop pen rentgen shyqqan kezde ana jatyrynyng ýsh qabatty ekendigi anyqtaldy emes pe?!
Osy jerde bir aita ketetin nәrse – Qúran Kәrimde qany jaqyn adamdardyng bir-birine ýilenuine shek qoyylghany haqynda. Búl músylmandargha tekten-tek aityla salghan uәj emes. Islam dini jan tazalyghy men qan tazalyghyna erekshe mәn bergen. Búdan dýniyening tabaldyryghynan attaytyn jas úrpaqtardyng deni sau, aqyl-esi býtin, týr-túlghasy kórikti boluyna basa nazar audarghanyn bayqaymyz. Al, qan tazalyghyna, yaghny genetikagha baylanysty janalyqtar keshegi ótken ghasyrdyng basynda ghana ghalymdargha belgili bolghan.
Qúran Kәrimde múnaydyng (qaramaydyn) jaratyluy haqynda naqty dәlel keltirilgen: «Ol, Alla jayylymdardy shyghardy, sonan song olardy qap-qara sel suyna ainaldyrady!» degen ayatta múnaydyng jaratyluy óte týsinikti jәne anyq kórsetilgen. Qazirgi ghylymda da múnaydyng payda boluyn dәl osylay bayandaydy. San milliondaghan jyldar búryn jer sharyn qalyng aghash jelekteri jauyp túrghan, osy jasyl jelek orasan mol mólsherde ottegin shygharyp, atmosferany toltyrghan, sonan keyin ghasyrlargha úlasqan kýshti zilzalanyng saldarynan aghashtar jer astynda qalghan jәne milliondaghan jyldar ótkende múnaygha ainalghan. Alladan kelgen janaghy ayatta múnaydy qara su emes, qara sel suy dep ataydy. Ótken ghasyrdyng ayaghynda ghana birneshe ghasyrlar boyy jýrgizilgen ghylymy zertteuler nәtiyjesinde múnaydyng jer qyrtystary arasynda sel bolyp aghatyny dәleldendi. Búl ghylymy janalyq Alla taghala tarapynan adamzatqa jiberilgen Qúranda osydan on tórt ghasyr búryn aitylghan.
Dýnie jýzine әigili su astyn zertteushi ghalym Kusto zertteuleri kezinde tanghajayyp qúbylystyng kuәsi bolghan. Atlant pen Tynyq múhitynyng úshtasqan jerine kelgende, búl eki múhittyng aralaryn kórinbeytin perde bólip túrghanyn, birining balyghy ekinshisine ótpeytindigin bayqaydy. Tipti birining suy ashy bolsa, ekinshisiniki túshy jәne bir-birine aralaspaydy. Osy qúbylysty kórip, «janalyq ashtym» dep jar salghanda taghy da Qúran ayattary búl janalyqtyng osydan on tórt ghasyr búryn jariyalanyp, jazylyp qoyylghanyn kórsetken.
«2001 jylghy 11-qyrkýiekte AQSh-ta oryn alghan oqighany shyn mәninde kimder jasaghany әli kýnge kýmәndi. Al siz osy oqighanynyng 14 ghasyr búryn qasiyetti Qúranda aidan anyq aitylyp qoyylghanyn bilesiz be?
Qasiyetti Qúrannyng 11-parasy, 9-sýresining («Tәubә» sýresi) 110-ayatynda «Olardyng salghan qúrylystary, jýrekteri byt-shyt bolghangha (ólgenge) deyin ýnemi kónilderinde kýdik bolghan boyda qalady. Alla tolyq bilushi, hikmet iyesi». Múny biz Halifa Altay audarghan Qúran Kәrimning qazaqsha maghynasy jәne týsiniginen alyp otyrmyz. Múny auyzeki tilde týsindirsek, bylay: kәpirlerding salghan ghimarattary qiraydy, biraq ony kim qiratqanyna olar ólgenshe kýmәndanyp ótedi» bolyp shyghady.
Bir qyzyghy, búl «Tәubә» sýresi 2001 әripten (arabsha) túrady. Yaghny 2001 әrip 2001 jyl, 9-sýre 9-ay, yaghny qyrkýiek aiy, al 11-para 11-qyrkýiekti bildiredi. Al 110-ayat Niu-Yorktegi 110 qabatty qúlap-qiraghan ghimaratty aiqyndap túr...
Mine, Qúrannyng ghajayyp aqiqatynyng millionnan bir bólshegi. (T.Tәshenov «14 ghasyr búryn aitylghan aqiqat» 27.02.2016 jyl "Ayqyn" gazeti).
«Niygeriyanyng batys ontýstik aumaghy Lagos oblysynyng túrghyny 32 jasar Kiklemo Ilory juyrda bosanghan edi. Sәby ana qúrsaghynan tuylghanda alaqanynda Qúran Kәrim kitabyn ústap tughan, dep jazady muftyat.kz sayty Namys.kz-ke silteme jasay otyryp.
Eldimekendegi әielder dәrigeri Tavak: “Biz óte tang qaldyq. Bala qalaysha Qúran kitabyn ústap tughanynan anasy da beyhabar. Bizding payymdauymyzsha, Kiklemo Ilory jýkti boludan búryn Qúran kitabyn bayqausyz jútyp qoyy әbden mýmkin. Biraq tamaghynda qaldy desek ana qúrsaghyna Qúran kitaby baruy mýmkin emes. Sondyqtan bizdi tang qaldyryp otyr” deydi.
“Balamdy 10 ay kóterdim, sol uaqytta qolynda syrtqy zatty alaqanynda ústaghany maghan esh bilingen emes”,- deydi Kiklemo Ilori. Ata-anasy balasyna Ustadz Abduli Rahman degen at qoyypty.
(27.07.2012 jyl «Núr Kz» gazetinde (https://www.nur.kz/225289-nigeriyada-nereste-kolyna-kyran-ystap-tudy.html) jaryq kórgen).
Osy zamanghy apparatura qolgha tiygennen keyin ghana geologtar taulardyng tútas túrqynyng on besten bir bóligi ghana jerden kóterilip túratynyn bilgen. Al Qúranda Alla atynan Jerdi jaratqany, ony taularmen bekitip qoyghany, bylaysha aitqanda, taular jerding zәkiri siyaqty ekendigi jazylghan.
Orystyng asa kórnekti ghalymy Andrey Lapin islamdy qabyldau ýshin Qúrandaghy әr ósimdik pen әr jan-januardyng ózining bioórisi bolatyny aitylghan bir ayattyng ózi jetip jatyr dep sanaydy. Al bioóris tek keyingi kezde, molekulyarlyq biologiyany zertteu barysynda ghana ashylghan janalyq bolatyn.
Ótken jiyrmasynshy ghasyrdyng ayaghynda әlem ghalymdarymen tolyqtay moyyndalghan tújyrymda (búl tipti songhy jyldary 9 synyptyng oqulyghyna da engen), neytrondy júldyzdyng (júldyzdyng termoyadrolyq reaksiyasy toqtap, janu prosesi sóngende, orasan kýshpen, jyldamdyqpen ishine qaray jiyrylyp syghyluy, qara qúrdymgha ainalu prosesi) tyghyzdyghy 10 68 t/sm3 dep kórsetilgen. Gharyshta sónip jatqan júldyzdar tirkelude. Júldyzdar sóngende óz massasyn ortasyna qaray alapat kýshpen qysady. Eger osynday kýshke jer tap bolsa, radiusy 1sm3 shargha ainalar edi. Neytrondy júldyzdyng tyghyzdyghy sheksizdikke qaray ósude.
Ghalymdardyng boljamy boyynsha ghalamda 200 mlrd galaktika bar, әr galaktikada 200 milliardtay júldyz bar kórinedi, sonda búl 4.1022 (tórt jýz kvintillion) júldyz bar degen sandy bildiredi.
Jaryqtyng jyldamdyghy 300 myng km/sek ekendigin eskersek, shartty týrde bir nýkteden jiberilgen jaryq bir jylda 10 trl km joldy jýrip ótedi, búl bir jaryq jyly dep atalady. Qazirgi zamannyng esebi boyynsha gharyshtyng bir shetinen ekinshi shetine 10 myng jaryq jyly jýrip jete almaytyn kórinedi. Mine, osynday ghalamda, birli-jarym sónip jatqan júldyzdar neytrondy júldyz bolyp tirkelude.
Eger bizding kýndi ortasha júldyz desek, kýnnen ondaghan-jýzdegen ese ýlken júldyzdar bar delinude. Bizding kýnning diametri 1 mln 300 km ekeni belgili. Osyghan sýiene otyryp, eger, diametri 5 mln. km júldyz sónse, onda diametri nebәri 10-15 km shar bolyp, neytrondy júldyzgha ainalghan bolar edi. Múnday, óte tyghyz neytrondy júldyz ainalasyndaghy zattardy ózine ýnemi jútady da otyrady. Qara qúrdym (chernaya dyra) degenimiz osy.
Jerde zat tórt kýide bolatyny belgili, olar qatty, súiyq, gaz jәne plazma týrinde. Al, gharyshtaghy sóngen júldyzdyng kýii, singulyarlyq dep atalady (búl besinshi kýi, qaraqúrdym, latynshasy pulisara). Osydan singulyarlyq kýide yadrolyq zattar birigip, syghylyp, neytrongha ainalyp ketedi. Al, neytron degenimiz elektrlik beytarap elementar bólshek, zattyng atomynyng yadrosynda túrghanda salmaghy protonnyng salmaghyna ten. Neytron jeke túrghanda birneshe minut qana ómir sýredi. Ol zattyng yadrosynda protonmen qatar túrghanda ghana úzaq túrady. Eger, proton ong zaryadty desek, elektron teris zaryadty, al neytronnyng zaryady bolmaydy, beytarap kýide bolady. Beytarap elementter bólshekterding tabighaty belgisiz, әli zerttelu ýstinde.
Demek sóngen, neytrondy júldyzdyng tyghyzdyghy degenimiz, shamamen bizding jerding massasyn syghyp, oimaqqa syidyru degen sóz.
Endi, Qúran kәrimge jýginip kóreyik. Búl súraqtyng jauaby Qúran kәrimdegi «Iasiyn» sýresinde bylaysha berilgen. 39-ayat: «Aydyng da túraqty ornyn belgiledik. Kәri qúrmanyng quraghan bútaghynday bolghangha sheyin ol aspanda kezip jýredi». Búl ayattyng maghynasyna ýnilip, quraghan bútaqty qalamsapqa tenesek, qalamsaptyng ólshemi 1 sm³-ke shamalas.
Búl jaghday qazaqtyng ejelgi shejire-dastandaryn da Alla taghala 18 myng ghalamdy «tarynyng qauyzyna» syidyra alady dep tújyrymdalghan.
Úly ghúlama ibn Sinada Alla taghalanyng qúdiretine eshbir shek keltirmegen. Óz enbekterin: «Alla taghalanyng atymen bastaymyn! Bar madaq әlemdi biyleushi Allagha onyng payghambarlaryna jarasady» degen sózdermen bastap otyrghan. Mәselen, «Nәjat» atty kitabynda su men aua qysymdary ghylymy túrghyda zertteledi jәne soghan baylanysty naqty mәlimetter keltiriledi. Osy zertteuding qorytyndysynyng Qúran Kәrimdegi Ángham sýresining 25 ayatymen tyghyz baylanysty túrghanyn bayqaugha bolady. Ayatta bylay delingen: «Kimdi dúrys jolgha salghysy kelse, Alla onyng kókiregin Islam ýshin keng ashady. Al kimdi azdyrghysy kelse, onyng kókiregin taryltatyny sonsha, (ilanu) olar ýshin kókke shyghudan da qiyn seziledi ...» (Qúran Kәrim, Ángham sýresi, 125 ayat).
Endi Qúran ayatynyng keremetin qaranyz: qazirgi ghylymy tәjiriybelerding dәleldegenindey, әr jýz metr biyiktikke kóterilgen sayyn auanyng qysymy da bir gradusqa azayyp, yaghny tynys alu qiynday týsedi eken. Mysaly, 15-16 myng metr biyiktikte aua qysymy tómendep, qan qysymy jogharylaytyndyqtan qan tamyrlary jarylyp ketui, al 22 myng metr biyiktikke kóterilgende keude tarylyp, ottegining jetispeuinen adam ólip ketui mýmkin kórinedi. Múhammed Payghambardyng ómir sýrgen aimaghynda myndaghan metrge jetetin taulardyng bolmaghanyn, onyng jazyq shóldi dalada tuyp óskenin eskersek, onda osy mәlimetting oghan Alla taghalanyng tarapynan jiberilgenin moyyndamay túra almaymyz. Demek, Qúran Kәrim – Múhamedtting sózi emes, janaghy ayatta aitylghanday, búl qaghidalar Allanyng ózinen bolghanyna shýbә keltiruge bolmaydy.
Jiyrma birinshi ghasyrdyng basynda dinning sayasattanuy qatty kýsheyip ketti. Sayasat degen ótpeli nәrse. Demek, din әu bastaghy tazalyghyn saqtap túrugha tiyis. Din sayasattanghan jerde ol qoly las, jany las adamdardyng qúralyna ainalmay qoymaydy. Qazir músylmandardyng talayy biylikke moralidi ayaqqa taptaghan, ruhtan bezingen adamdar kelgen memleketterde ómir sýrip jatyr. Terrorlyq aktilerdi úiymdastyrushylardyng músylman elderinen kóp shyghyp jýrgeni býkil islamnyng jaqsy atyna kir keltirude. Islamdyq qúndylyqtar deformasiyagha úshyraghaly beri de biraz uaqyt. Mysaly, Aughanystanda din islam bar dep aitugha bola ma? Jaratqan iyemizding qúrandy payghambarymyzdyng qúlaghyna qúighandaghy birinshi «Oqy!» degen sóz. Al tәlibter kitapqa tyiym saldy.
Dәstýrli qúndylyqtardyng qúldyray bastaghanynyng bir belgisi – fitna. Moyynsúnbau, býlik, búlghaq ataulynyng bәri – fitna. Radikalidi mәzhabtyng negizin salghan Ibn Hanbal dinning dingegin shayqap, qoghamdyq moralidy búzatyn eng aldymen osy fitna degen. Ol tipti nashar biylikting ózi fitnadan jaqsy degen.
Jalpy, islam barynsha beybit din retinde qan tóguding qanday týrin de aiyptaydy. Múhammed payghambardyng (s.gh.s.) danalyghyna qúlaq salsaq, bir hadiste eger eki músylman bir birine semser siltesse, onda ólgen adam da tozaqqa barady delinedi. Payghambarymyzdan: «Jaraydy, óltirgen adam tozaqqa barsyn, al ólgen adam nege barady? dep súraghanda, «ol óltirmek niyette bolghany ýshin barady» degen.
Qúran – bilimning qaynar búlaghy. Qúranda keleshekte adam balasy qanday ghylymy janalyqtar ashady, yaghny Úly Jaratushy-Alla jasaghan mynau jaratylystyng qanday qúpiya syrlaryn biletin bolady, sonyng bәrining jauaby jazylghan. Tura matematikalyq esepterding jauaby siyaqty. Ghalymdardyng shamalauynsha, qazirge deyin Qúran mәtinining nebәri 10 payyzdayynyng ghana mәni ashylghan, qalghan 90 payyzdayy óz uaqytyn kýtip jatyr. Qazirgi ghalymdardyng janalyq ashtyq dep, jar salyp jýrgenderinde olar ashqan janalyqtarynyng jauaby Qúran Kәrimde jazuly túrghany, ghalymdardy tang qaldyruda. Solardyng barlyghy Islam dinin qabyldap jatyr. Búnyng da jauaby Qúranda kýni búryn kórsetilgen. Onda Meni eng birinshi bolyp ghalymdar moyyndaydy, menen ghalymdar ghana qorqady delingen. Qúran Kәrimde Alla taghala Adamdy jaratqaly bergi olardyng bastarynan ótken jaqsylyghy men jamandyqtary jayly aiqyn bayanday otyra olardyng ómirinen әrtýrli mysaldar keltiredi. Demek, Qúran túnyp túrghan tariyh. Búl degening «tarihatqa» jýginbey búl kiyeli kitaptyng syry adam balasyna tolyqtay ashylmaydy degen sóz. Mysaly, Qúranda barshamyzgha belgili 114 sýre bar. Osy 114 cýrening 16-cynan basqalarynyng bәrining aldyna Ál (Al, Alash, Alshyn) - 64, Át (At, Ata) - 9, Án (An, Man, Ana) - 9, Áz (Az, Qaz, Qazaq) - 4 , Ásh (Ash, Ashur) - 4, Ás (As, Qas, Qas bi) - 3, Ár (Ar, Arys, Arap) - 2, Ád (Ad, Ada) - 1, Ály (Ali, Ghali) - 1, Ia (Qiyan, Iafes) – 1 degen alghashqy atalarymyzdyng (ru, taypa, qauym, el) esimderi qoyylghan. Búl esimder Qúran sýrelerining Alla tarapynan kimderge qatysty uәhy etilgenin kórsetedi.
Alla taghala barlyq dýniyeni qos-qostan jaratqan: aspan men jer, kýn men ai, er men әiel, ómir men ólim, jaqsy men jaman, aqiqat pen jalghan, meyirim men qatygezdik t.t. deytin úghymdarymyzdyng birinsiz-birining kýni joq. Biri bolmasa, ekinshisining bar-joghynda bile almaymyz. Qúran Kәrimde mine osy úghymdardyng barlyghynyng tepe-tendigi mýltiksiz saqtalghan. Mysaly:
1. «Dýniye» sózi 115 jerde – «Aqyret» sózi de 115 jerde kezdesedi.
2. Perishteler jayly 88 jerde – shaytandar jayly 88 jerde aitylyp ótedi.
3. «Adamdar» sózi 50 jerde – «Payghambarlar» sózi 50 jerde kezdesedi.
4. Izgilik (salah) sózi 50 jerde – Býlik (búzaqylyq (fasad)) sózi 50 jerde kezdesedi.
5. Iblis jayynda 11 – Iblisten saqtanyp, Úly Allagha syiynu jayynda 11 ret aitylyp ótedi.
6. Músylmandar sózi 41 jerde – Jihad sózi 41 jerde kezdesedi.
7. Zeket sózi 88 ret – Bereket sózi de 88 ret kezdesedi.
8. «Múhammed» sózi 4 jerde – «Sharighat» sózi 4 jerde kezdesedi.
9. «Áyel» sózi 24 jerde – «Erkek» sózi 24 jerde kezdesedi.
10. «Ómir» sózi 145 jerde – «Ólim» sózi 145 jerde kezdesedi.
11. «Izgi ister» (salihat) sózi 167 jerde – «Jaman» (sayiat) sózi 167 jerde kezdesedi.
12. «Jenildik» sózi 36 jerde – «Qiynshylyq» sózi 36 jerde kezdesedi.
13. «Mahabbat» sózi 83 jerde – «Itaghat» sózi de 83 jerde kezdesedi.
14. «Tura jol» (huda) sózi 79 jerde – «Meyirimdilik» (rahma) sózi 79 jerde kezdesedi.
15. «Beybitshilik» (salәm) sózi 50 jerde – «Jaqsylyq» (tayiba) sózi 50 jerde kezdesedi.
16. «Qiynshylyq» (shiddә) sózi 102 jerde – «Sabyr» sózi 102 jerde kezdesedi.
17. «Kesapat» (musiba) sózi 75 jerde – «Shýkir» sózi 75 jerde kezdesedi.
Qoryta aitqanda, Qúrandy zeyin qoyyp oqyghan adam odan ghylymy izdenisterge kedergi keltiretin birde-bir ayatty kezdestire almaydy. Kerisinshe, kóptegen ayattar Alla taghala jasaghan nәrselerding bәri adamzat iygiligi ýshin zertteuge mýmkindik beretin ghylymy qaghidalargha toly. Tarihta eshqashan Islam memleketterindegi ghalymdardyng erkin oilauyna qarsy bolatyn, zertteuleri men jana nәrselerdi oilap tabuyna tyiym salatyn oqighalar bolghan emes. Qashan da ghalymdargha ruhany jaghynan syi-qúrmet kórsetilip, olardyng qoghamdyq ortadaghy mәrtebesi joghary dengeyde baghalanyp otyrghan.
«- IYә, ruhy myqty adam ózin-ózi sendiru arqyly kónilde jýrgen ókpe-arazdyqty, renishti, uayymdy óshirip tastay alady. Kónilding kirin tazalamay túryp, emdelem dep oilaudyng ózi bos әureshilik. Jandy emdemey túryp, tәndi emdeu mýmkin emes.
- Búl jayynda naqty kenes beretin kitaptar bar ma?
- Áriyne bar. Basqany bylay qoyghanda, orta ghasyrda ómir sýrgen úly babalarymyz Ábu Ály ibn-Sina ózining «Kitab әl-Qanun fittiyb» («Medisina zandary turaly kitap»), Ábu Rayhan әl-Biruny – «Hikmetter» («Danalyq sózder», Qoja Ahmet Yassauy – «Diuany hikmet» («Aqyl kitaby»), «Mirat-ul Qúlub» («Kónilding ainasy») dep atalatyn kitaptarynda jan tazalyghyna jetu joldaryn egjey-tegjeyli sóz etedi. Mәselen Qoja Ahmet Yassauy ar-ojdan, ruh, jan tazalyghyna jetu jolynda әrbir adam mindetti týrde tórt asudan mýdirmey ótui kerek degen pikir aitady. Búl satylar «sharighat», «tarihat», «maghripat», «haqiqat» dep atalady. Búl filosofiyalyq úghymdardyng mәn-maghynasyn «Aqyl kitabyn» múqiyat oqu arqyly ghana payymday alasyz» (Búl jazushy Nemat Kelimbetovtyng «Tan-Sholpan, 4-2006» jornalynda jariyalanghan «Úlyma hat» atty essesinen alynghan ýzindi. 64 bet).
Qazaq ta búl satylardyng bәri bir ghana jiyntyq ataumen Sopylyq ilim dep atalady. Shyn músylman degen – sofy degen sóz. Islamnan sofylyqty bólip alyp qarau adamnyng keudesinen jýregin bólip alyp qaraumen ten. «Barlyq dinning tamyry bir, biraq furaghasy (sharighaty) bólek» degen. Sofylyq – payghambarlardan beri kele jatqan jýrekting ilimi. Payghambarymyz aitypty: «Aqyrdyng aldynda mening dinim 73-ke bólinedi, onyng bireui ghana haqiqat» dep. Qazir biz dәl sol kezenge tap kelip túrmyz. Kóp úzamay túman aiyghady, kýmәn seyiledi. Din qalpyna, dýnie ornyna keledi. Dinning maqsaty – adamnyng jýrek kózin ashu.
Qoja Ahmet atamyz ózining «Diuany hikmet» atty enbeginde jalpy adam balasynyng qarapayym (as iship, ayaq bosatar dese de bolady) adamnan kemel adam dengeyine kóteriluding tórt satysy bolatynyn, yaghny islam әlemining tórt tiregining ýilesim tabuy qajet ekenin eskertedi. Olardy úly aqyn bylaysha sipattapty:
«...Ótti ghúmyrym sharighatqa jete almadym,
Sharighatsyz tarihatqa óte almadym.
Haqiqatsyz maghripatqa bata almadym,
Joly qatty pirsiz qalay óter, dostar, - dep tolghaghan.
Demek, sharighat ta, tarihat ta, haqiqat ta maghripatsyz (ghylym-bilim) eshnәrsege aspaydy eken. Atalarymyzdyng aituynsha shyndyqqa aparatyn birden-bir jol ghylym bolyp otyr. «Ghylym tappay maqtanba» (Abay).
Demek, tek «tiri jan» bolmay, naghyz adam, yaghny Qazaq bolu ýshin:
Kәpir emes músylman bolyp, sharighatqa jýginip, onyng qaghidalaryn tolyq oryndauymyz kerek eken. Ata-babalarymyz eng alghashqy Alynsha hannan beri músylmandyqty moyyndaghan. Eshbir dindi moyyndamaytyndardy «kәpir» dep ataghan. Búl jayly derekter Ábilghazynyng «Týrik shejiresinde» kórsetilgen. Bizding atalarymyzdyng songhy ústanghan dini barshamyzgha belgili Islam. Qazaq balasynyng ózge dinge, sonymen qatar dәstýrli dinnen bezip, ózge aghymdargha ótui ata-baba jolynan auytqyghandyq bolyp tabylady jәne ondaylar qazaq degen atqa ie bola atalmaydy.
Osy jerde ótken tariyhqa sәl sheginis jasaytyn bolsaq, myna kórshi Resey imperiyasyna bodan bolghanymyzdan keyin Kavkaz syrtyndaghy qazaqtar (Zakavkazskie kazakiy), Don qazaqtary (Donskie kazakiy), Oral (Uralskie kazaki) t.b. ana tilderin satyp, dinin auystyryp «shoqynyp» ketkendikten olar basynda el arasynda «shoqyndy qazaqtar», qazaq-orystar, sonynan «kazaktar» atalyp jýrdi de, keyinnen taza orys bolyp shygha keldi. Shoqan (Uәlihanov) aitqanday, býgingi kez kelgen orystyng tegining betin tyrnasang astynan qazaq (tatar) shygha keletini býkil әlem elderimen moyyndalghan shyndyq.
- Ata-babalarymyzdyng ótken tarihyn biluimiz qajet. Qazaqta búl jayly «Tegin bilmegen teksiz», «Jeti atasyn bilmegen jetesiz», «Jeti atasyn bilgen úl jeti júrttyng qamyn jer, Jeti atasyn bilmegen qúlaghy men jaghyn der» delinedi. Tarih bolghanda, qazirgi tarihshylardyng aityp ta, jazyp ta jәne eng basty maqsat etip qoyyp jýrgenderindey, úly atalarymyzdyng tughan nemese ólgen kýnderi emes, olardyng býgingi әlem mәdeniyetine qosqan ýlesterin jәne olardyng aty-jónderin bilip, sol ýshin mereylenuimiz shart. Keler úrpaq sol úly atalarynyng izgi isterin algha jalghastyryp, olardan da asyp týsuge, tipti eng bolmasa solargha úqsap baghugha tiyis.
Qazirgi kóptegen Qúran oqityndardyng Qúrandy týsinbey jýrgenderining basty sebebi olardyng tarihatty moyyndamaytyndyghynda jatyr. Al, Qúran bolsa túnyp túrghan naghyz tarih pen ghylym. Onda adam balasynyng 70 myng jylghy tarihynan habar beretin qanshama derekter keltirilip, qanshama payghambarlardyn, úly ghúlamalar men úly patshalardyng atqarghan iygi isteri men esimderi atalady. Demek tarihatqa jýginip, ony bilmeseng Qúrandy eshqashan týsine almaysyn.
Demek, Ata-baba tarihynyng jaqsysyn da, jaghymsyzyn da biluge tiyispiz. Búl bizge atalarymyz jibergen qatelikterge úrynbay, jaqsysyn jalghastyru ýshin qajet.
- Qúday men Qúrandy moyyndamay, ata-babalarynnyng tarihyn bilmey adam balasynyng kózi eshqashan aqiqatqa jetpeydi. Árqashanda aqiqatty bilip, aqiqatqa jýgingen adam ghana Allanyng sýigen qúly. «Allanyng joly aqiqat» delinetinderi de osydan. Shyndyghynda da, jer betinde aqiqat pen әdiletti izdemeytin adam joq. Tipti ómir boyy Allany moyyndamay, adam balasyna jaqsylyq jasap kórmegen, eng әdiletsiz adamnyng ózi basyna is týskende aqiqat izdeytini kim-kimge de belgili emes pe?! Demek, jogharyda attary atalghan ýsh satydan (Sharighat, Tarihat, Aqiqat) ótu әr bir qazaq balasy ýshin paryz, mindet bolyp tabylady.
- Osy jogharyda kórsetilgen ýsh satydan ótkende adam balasynyng aldynan «maghripat», yaghny ghylym men bilimge keng jol ashylady. Adam balasy óz janynan ghylym shyghara almaydy, jaralyp, jasalyp qoyghan nәrselerdi sezedi, kózben kórip, aqylmen biledi. Yaghni, tek qana jaratushy Alla taghalagha ayan dýniyelerge kózi jetedi.
Kórsetilgen ýsh satydan, yaghny sharighat, tarihat jәne aqiqattan ótip baryp jasalghan ghylym halyqqa qyzmet jasaydy, olardyng aty el auzynan eshqashan týspeydi. Attary әspettelip, úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp, myndaghan jyldargha ketedi. Mysaly, Shopan atany alayyq, dalanyng jabayy any Arhardy eng alghashynda ústap alyp, qolgha ýiretip, ony qoygha ainaldyrghan atamyzdyng aty Shopan. Sondyqtanda býkil qazaq balasy Shopan atany qoydyn, qoyshynyng piri (ústazy) dep ardaq tútady. Sonymen qatar, Shopan atamyzdyng atyn dәriptep, úmytpau ýshin qoy baghatyn býkil malshy, qoyshyny da shopan dep atay beredi. Demek, Shopan atamyzdyng aty Qazaq pen onyng ana tili tiri túrghanda ólmeydi. Al, ýsh satydan ótpey baryp jasalghan ghylym halyqqa qarsy qyzmet jasaydy. Olardyng esimderin eshkimning bilgisi de kelmeydi jәne olargha qarghys aitylady (Mysaly, adamzatty jappay qyratyn yadrolyq, neytrondyq, sutegilik qarulardy oilap tapqan adamdargha qanday qúrmet boluy mýmkin).
Bizding atalarymyz osy tórt satydan ótip, olardy tolyq mengergen jandardy «әulie (әuletting iyesi)» dep ataghan. Manqystaudaghy osynday әuliyelerding sany 362.
Ata-anamyzdy, bauyrymyzdy qanshalyqty qúrmettep qadirlesek, Otandy da solay qasterleuimiz kerek. «Otandy sýy-imannan» degen Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) hadiysi bar. Ata dinimiz Islam Otandy sýI imannan keletinin ashyp kórsetken. Demek, otan sýigish úrpaqty qalyptastyru ýshin imandylyqqa bet búru uaqyt kýttirmes Alladan paryz bolghan amaldy oryndau. Namysymyzdyng temperaturasy joghary bolghanda, Qazaq elinde «Kelin», «Tulipan» sekildi kino týsirilip, halyqaralyq bayqaulardan Qazaqstan atynan tanylyp, telearnalarymyzda kórermen nazaryna úsynylyp tamashalanbas edi. Úyalatyn, namystanatyn nәrseler maqtanyshqa ainalyp barady. Namysty qamshylamaytyn boykýiezdikke, kónbistikke, boy ýiretetin qúndylyqtar tym kóbeyip barady...
Bizder qoldaghy altynymyzdy baghalay almay, ózgening tot basqan temirine qyzyghyp jýrgenimizde: «1995 jyly Almatydaghy «Fatima» qorynyng úiymdastyruymen oraza aiynda ghylymy konferensiya ótti. Ghalym Bangladeshtik Múhammed (islam qoghamynda qyzmet istegen) bayandamasynda Amerika memeleketi konstitusiyasynyng 80 payyzy «Qúran Kәrimnen» alynghan degen pikirdi ghylymy týrde dәleldep aitty (S.Dәuitúly «Diuany Hikmet» haqynda. Almaty-1998. 94 bet).
Demek, biz Islamda qalugha tiyispiz... Úly atalarymyz qoldaryna qaru alyp qorghap qaldyrghan búl joldan auytqyr bolsaq bizge ózimizdi Qazaq dep ataugha qúqyghymyz bolmaydy. Atalarymyz eski dinnen islam dinine óter kezende, ótpey qalghandardy últy men úlysyna bólmey jalpylama «Qalmaq», yaghny júrtta qalghan el dep ataghan. Qazaq pen Qalmaq teketiresterining basty sebebi de osy. Búl «soghys» әli jalghasuda.
Songhy 4-5 jyl shamasynda Alla adamzatqa әr týrli ayandar arqyly Haq jolynan auytqyp, nәpsige qúl bolyp, imannan bezip, azghyndap bara jatqanymyzdy eskertude. Oghan jana tughan qozygha, almagha, qarbyzgha, asqabaqqa, tipti ashyq aspan da aqsha búltpen jazylghan «Alla» degen jazudyng shyghuy kuә bola alady. Al, myna Daghystandaghy 9 ailyq Aly Yakubov degen nәrestening denesine hadisterding jazylyp shyghatyny, kim-kimdi de Allany moyyndaugha mәjbýr etedi. Qasiyetti jazular adamdy tәubagha kelip, Allagha moyynsúnugha shaqyrady. Ghajayyp bala Daghystannyng Kizlyar audanynyng Krasnooktyabri auylynda tughan. Balanyng әkesi Shәmil – milisioner, anasy – Madina ýy sharuashylyghyndaghy әiel. Nәrestelerining boyyndaghy qasiyet olardy týbegeyli din jolyna týsirgen.
Alghashqyda ata-anasy til-kózden qorqyp, nәrestening denesindegi jazulardy eshkimge kórsetpey jasyrghan. «Mening habarymdy pendelerimnen jasyrmandar» degen jazu shyqqan kezde jergilikti imamnyng ýgitteuimen elge jariya etuge kelisken. (Jas alash. №101. 22.12.2009 j.)
Endi osynyng ýstine ótken 2013 jyly Manghystaudyng Qyzyl tóbe kentinde bir qarghanyng ýsh kýn boyy baghana basynda «Alla» dep aighaylap «Azan» shaqyryp túrghanyn elimizding BAQ-tary jarysa jazdy. Tura osynday jaghdaygha 2011 jyly Qaraghandydaghy Qarqaraly audany, Egindibúlaq eldimekenining túrghyndary da kuә bolghan bolatyn. «Auyl qarghalary qarqyldaghanda "Alla" degen sózdi anyq estuge bolatynyn aitady. Búl kórinis kópten beri qaytalanyp keledi eken. Tipti túrghyndar sol sәtti, andyp jýrip, beynetaspagha da týsirip alghan. "Búl qarghany eng birinshi ret biz eki ay boyy, andyp, tanghy jeti kezinde týsirdik. Búl qargha tórt ret Alla dep aitady. Endi odan keyin taghy basqa qarghalar bar edi ony taba almadyq. Jýrdi, biraq bizding ynghayymyz kelmedi. Eki aida bir, aq ret týsirdik" (Ernúr Tólegenov-auyl túrghyny).
Ótken Nauryz aiynan payda bolghan búl qústar "ALLA" degen sózdi jii emes, anda sanda ghana shygharady eken. Ásirese tang aldynda shyghady dep tang qalady auyl túrghyndary.
"Úzaq kishkentay qús, moyyny, aq. Ol tanghy taza auada "Allah" dep sóileydi. Al myna ala qargha „Alla“ deydi" (Qayyr Rahmetullin – auyl túrghyny).
Dese-de qarghalardyng Alla deui adamdar ýshin eskertu. Qargha ekesh qargha da Qúdaygha ózinshe qúlshylyq qylyp jatqanda túrghyndar da tәubege kelip, imandylyqqa bet búru lәzim deydi din ókilderi». (Oqu ýshin http://news.nur.kz/kk/198504.html).
Biz joghary da keltirilgen derekterden Abay atamyz aitqanday, «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» ekenin jәne býkil tirshilik iyelerining Alla dep zikir salatynyn kóremiz. Tarihat jolyn ústanghan sopylardyng da salyp jýrgeni osy zikir. Qazaqy balalardyng «Alaqay» dep quanatyndary da Atalarymyzdyng «Allahay» degen zikir sózi. Meshitterde bes mezgil namaz oqylar da, namaz oqudyng basy bes mezgil Azan shaqyrumen bastalatyny da osydan. Búl da bolsa Islam dinining óz bastauyn Áz (Qazaq) atamyzdan alatynynyng aiday aighaghy.
Tarih taghlymy: Birinshiden, osy joldardy oqyghan bәrinizge Sopylyq ilimdi zertteuge kenes beremin.
Ekinshiden, Qazaq elin (memleketin) әr týrli daghdarystardan aman alyp shyghu, nemese tipti ondaylargha úryndyrmau ýshin qazaqtyng әrbir otbasy qarajaty jetse barlyq balalaryn, jetpese әr otbasydan, tipti bolmasa jaqyn tuystar birigip aralarynan qazaqtyng últtyq qasiyetin boylaryna tolyq sinirgen, eng talantty bir balasyn bilim bәigesine qosulary kerek. Atalarymyz búl qaghidany ejelden bilgen. Áytpese, «Bilekti birdi, bilimdi myndy jyghar» dep aitpaghan bolar edi. Búl bizding ejelgi ata-babalarymyzday, әlem mәdeniyetining qaq tórinen ózimizge tiyesili orynymyzdy iyemdenuimizding kepili bolmaq.
Ýshinshiden, memleket qúraushy últty qadirlemeytin, últyng Ana tilin bilmeytin, dәstýrli dininen ajyraghan, adamy qasiyeti tómen, tek qana qarabasynyng qamyn oilaytyn jemqor, paraqor, el biyligine aralasatyn jasqa jetkenshe otbasyn qúra almaghan, nemese otbasyn tastap ketken meyirimsiz jandardy biylikting esh bir satysyna (tipti brigadir etip te) aralastyrugha bolmaydy. Adam el biyleu ýshin, birinshi otbasyn qúrudy, dýniyege úrpaq әkelip, olargha dúrys tәrbie berudi jәne jaghymdy is-әreketimen elge ýlgi bola biludi mengeruge tiyis. Biylikting barlyq satysyndaghy lauazym iyelerine qiyanatqa jol bermeudi jәne tek qana jaqsylyqqa jarysudy úsynamyn.
OSY JOLDARDY OQYGhAN BÁRINIZGE ÚLY JARATUShY – ALLA IMAN BERGEY!
Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau
Abai.kz