Senbi, 23 Qarasha 2024
Taldau 8229 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2016 saghat 12:49

JALGhAN SOPYLAR DA "QAGhBAMYZDY ÓZGERTEMIZ" DEUI ÁBDEN MÝMKIN

Kýni keshe ghana Irannyng ruhany kóshbasshy A.Hameneyding pәtuasyna sýiengen irandyqtar Qaghbasyn  Kerbalagha ózgertti.  

Iran Islam memleketi men Saud Arabiyasynyng arasyndaghy ótken jylghy qajylyq mausymyndaghy kelensiz oqighadan keyingi kelispeushilikting saldarynan Irannyng ruhany kóshbasshy A.Hameney osynday pәtua beripti.

Osyshaysha Iran men Saud Arabiyasynyng arasyndaghy dau-janjaldyn  aqyry irandyqtardyng qúbylasyn ózgertuimen tyndy. Qazir myndaghan irandyq qajylyqty Qaghbasy bar Mekkede emes, Kerbalada ótep jýr.

Arabtargha arqasyn bergen parsylar Qaghbany Kerbalanyng jazyghynan izdep ketti. Osydan keyin arab әlemine ókpesi qara qazanday bolyp otyrghan ózge músylman elderi de ózderine Qaghba izdep qanghyryp ketpey me?

Mysaly, qazaq ishinde de bir qauym júrt Týrkistandaghy Yassauy kesenesine barghandy «kishi qajylyqqa» balap jýr. Ásirese, әrtýrli diny aghymdardyng júmysyna berik tolerantty ústanym kórsetip jýrgen Qazaqstanda da erteng әlgi dindegi modernisterding osynday býlik shygharmasyna kim kepil?

Osy mәselege qatysty  belgili dintanushy Múhiddin Isaúly men "Músylmandar Odaghynyn" jetekshisi Múrat Telibekov myrzalar bizding portalgha pikir bildirip, oilaryn ortagha salghan edi. 

DINNING IYISI MÚRNYNA BARMAGhAN JALGhAN SOPYLAR «IRANDYQTAR QÚBYLASYN BÚRDY, BIZ DE ÓZIMIZGE QARAY BÚRAMYZ» DEUI ÁBDEN MÝMKIN


Múhiddin Isaúly, dintanushy:

- Irannyng búl qylyghy, әriyne, sayasy oiyndarynyng bir týri. Aynalyp kelgende sol bayaghy әhli kitaptyng josparlarynyng biri. Áhli kitap "jer betinde músylman bolmasyn" deydi. Sol sebepti olar songhy ghasyrlarda uahaby men shiit dep músylmandardy ekige bólip, aqyrynda «Islam memleketin» oilap tapty. Sunnittik baghyttaghy Osmanlyny jyghyp bitti. Endigi teris aghymdardyng maqsaty qalghanyn qúlatu. Shiitter uahaptargha ókpelep, "Qúbylany Kerbalagha ózgertemiz" deydi. Alla Taghala din Islәmdi bergen әuelde kóp payghambarlar meken etken Aqsa meshitin qúbyla etken bolatyn. Keyinnen Áz payghambarymyz Múhhammed ghalaykimsәlәm Mәdinagha qonys tepken son, kóp úzamay qúbylany Qúday Taghala qasiyetti Mekkedegi Qaghbagha qaray búrghyzyp, sol jerdi iysi músylmannyng birigetin ortalyghy etti. Atam qazaqtyng «qúbylagha qarap dәret syndyrma», «qúbylagha ayaghyndy sozushy bolma», «laqaptaghy mәiitting jýzin qúbylagha qarat» degeni osydan qalghan. Alla Taghala qúbylany Mekkege búrghanda әhli kitaptyng ókpesi qara qazanday bolyp, týtigip ketedi. Sodan beri jaulyghy arta bergen. Endi mine, irandyqtardyng qúbylasyn Kerbalagha búra alsa, olardyng tabysqa qol jetkizgendikteri bolyp sanalady. Nege deysiz ghoy? Basqany bylay qoyghanda elimizde de keybir baqsy-balgerler, shala sauatty dinning iyisi múrnyna barmaghan jalghan sopylar «irandyqtar qúbylasyn búrdy, biz de ózimizge qaray búramyz» deui әbden mýmkin. Mysaly mening atamnyng mazaratynyng qasynda әlde bireuler salghan Qaghbanyng maketi bar. Onyng әu basta saluynyng maqsaty Qaghbagha jete almaytyn jalpaq qazaq eline Qaghbany tanytu bolghan. Yaghni, bizding atalarymyz ony tauap etu ýshin, ne bolmasa Qaghba dep salghan emes. Olay salsa dinnen shyghar edi. Qazaq eline myng jyl din ýiretken qazaqtyng ghúlamalary múnshalyqty aqymaq emes. Biraq sony búl kýnde baryp tauap etetinder barshylyq eken. Nemese әlginde ózing aitqanday Týrkistandy «Ekinshi Mekke» dep jýrgender de az emes. Negizi ústazymyz akademik Múrat Júrynov birde: «Týrkistannyng «ekinshi Mekke ataluynyng syry – Ahmed Yassauiyding jigittik shaghynda Mekkege baruy sebep bolghan. Sonda mekkelik bir ghúlama elge sharighat aitqanda babamyz túryp, «siz qatelestiniz» dep qatesin týzeydi. Sodan mekkelik ilim izdeushileri Babamyzdyng ainalasyna jinalyp dәris ala bastaydy. Al múny keybir arab ghalymdary kóre almay shettetip jiberedi. Babamyz Týrkistangha kelip ilimin jalghastyrady. Sonda mekkelik әlgi ilim izdeushiler Týrkistangha kóp keletin bolady da, týrkistan "Ekinshi ilim" ordasy «Ekinshi Mekke atanady» deydi. Yaghny búl dinge emes, ilimge qatysty shyqqan sóz. Al endi sony keybir dinbúzarlar dәl qasiyetti Mekke tәrizdi dep oilaydy. Hәm kóptegen qazaqtyng handary men biyleri Babanyng ainalasyna jerlenuining syry qúbylany ózgertu emes, qayta Babamen birge jýzderin Qaghbagha qaray búrudy qalaghandary edi. Ahmed Yassiuiyding bar mindeti týrki júrtynyng betin Qaghbagha, qúbylasyna qaray búru boldy. Sol armanyna jetip te ketti. Yassauiyding arqasynda týrki elderi myqty memleketter qúrdy. Osmanly degen alyp memleketting de irgesin sol Babamyzdyng ilimi qalap berdi. Islәm dininen búryn Qaghbany ózine búrdyru maqsatymen Ábraha degen qolbasshy bir minajathana salyp, arabtardy adastyrmaq bolady. Biraq arabtar ol jerdi lastap tastaghan son, Qaghbany qúlatu ýshin attanyp, jenilis tabady. Qazir sol sol soghystar әli jalghasuda. Qazirgi zamanda myqty músylman elderi sanalghan Siriya, Irak sekildi memleketterdi "joyyp", aqyrynda Qaghbagha auyz salu bastaldy. Biraq kóp úzamay olar da Ábraha sekildi qúryp keteri aqiqat. IYә, qúbylany ózgertpek bolghandar әrqashan bolghan, bola beredi. Onsyz da osy elden eki kýnning birinde jalghan payghambarlar shyghyp jatqan joq pa? 

HAMENEYDING ShEShIMIN HALYQ QOLDAYDY DEGEN BOS SÓZ


Múrat Telibekov, "Músylmandar Odaghynyn" jetekshisi:

- Irannyng ruhany jetekshisi bergen pәtua abaysyz aitylghan pikir boluy kerek. Sayasy talas-tartystyng  yghynda múnday mәlimdeme jasaugha bolmaydy әriyne. Mekkege baryp, qajylyq paryzyn óteu ghasyrlar boyy jalghasyp kele jatqan músylmandardyng paryzy. Tipti, dәstýri.  Imam Hameneyding ataq bedeli qanday bolmasyn, búl pәtuanyng sauatsyz ekenin irandyqtar jaqsy týsinedi. Qaghbany ózgertu degening – Qasiyetti Qúrangha ózrgertu jasapty degenmen para-par ghoy.

Osy tústa eskere ketkenimiz jón, Saud Arabiyasy qajylyqty sayasilandyryp, óz paydasyna sheshkisi keledi. Qajylyqqa Mekkege baryp, Qaghbagha tәuep etu kýlli dýniyejýzi músylmandarynyng paryzy bolyp qalyptasqan.  Biliniz, Mekke Saudiya Koroliining jeke menshigi emes, әlem músylmandarynyng qajylyq etetin – qasiyetti orny. Sondyqtan, Saudiya biyligi múnday sayasy oiyndaryn dogharmaytyn bolsa, әlem músylmandary Saud Arabiyasy biyligining rejimin audaryp jiberui mýmkin.

IYә, Mekke Saud Arabiyasynda ornalasqan. Biraq, koroli otbasy shekten shyqpau kerektigin jaqsy týsinedi. Sebebi, ol dýniyejýzi músylmandaryn ózine qarsy qoyyp almaudy oilaydy. Al endi biznes degenge keletin bolsaq, ol tek Arabiyada ghana emes, barlyq memlekette bar. Qaytalap aitam, Hameneyding sheshimin halyq qoldaydy degen bos sóz. Jәne ol basshy bir kýni aqylynan aljaspaydy degen kepildik joq.  Bәri de boluy mýmkin. Al Týrkistangha keler bolsaq, múnday әreket biylik tarapynan jasalghan edi. Biraq, búl sәtsiz qabyldanghan sayasy sheshim ekeni dәl kezinde angharylyp, ol bastama kýshin joyghan. Yassauy kesenesi qazaq halqynyng eng bir qasiyetti, dini, mәdeny oryndarynyng biri. Biraq, ol Mekke emes. Mekke bolmaydy da.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522