ÝKIMET BÚRYNGhY BAGhADARLAMALARDY QAYTA QARAUY KEREK
Baqytjan Saghyntaevtyng Ýkimet basshysy bolyp bekitilui úzaq kýtken janalyq boldy. Kópshilik bórkin aspangha atyp, premierlikke qazaqy adam keldi dep quandy. Kóp úzamay onyng orynbasary bolyp qazaq ruhaniyatynyng janashyry Imanghaly Tasmaghanbetovtyng ornalasuy sayasy balshylar ýshin tipten kýtpegen jayt boldy. Eks-premier-ministr men jana-premier ministr Saghyntaev ýkimetinen ne kýtuge bolady. Búl turaly sayasatker Ámirjan Qosanov Caravan.kz media-portalyna óz oiyn bildirdi.
Saghyntaev ýkimetinen ne kýtuge bolady, qanday janalyq, qanday jaqsylyq?
- Áriyne, jeke adamnyng rolin mýldem joqqa shygharugha bolmaydy, sondyqtan da Saghyntaev ýkimet basshysy retinde ózin janasha qyrlarynan kórsete alatyn bolar. Saghyntaev ekonomikanyng asa bir qiyn kezinde premier bop otyr. Kez kelgen daghdarys sheshimdilik pen tabandylyqty talap etedi, kerek deseniz, minez boluy kerek! Jәne de onday qimyl tanytuy ýshin ol, әriyne, Elbasynan tikeley tapsyrma aluy tiyis, ne onyng sózsiz qoldauyna ie boluy tiyis. Onsyz onyng qolynan eshnәrse de kelmeydi! Aldymen, ýkimet búryn qabyldaghan negizgi baghdarlamalardy qayta qarauy kerek. Onyng ishinde bosqa qarjy shashudy qajet etetinderi barshylyq. Onsyz eshqanday da ózgeris ne janalyq bolmaydy. Jalpy alghanda, osy taghayyndalghan ýkimet maghan «uaqytsha ýkimet» sekildi kórinip túr. Bәrin tayau uaqyt kórseter...
Orynbasary retinde Imanghaly Tasmaghanbetovtyng bekitilui neni bildiredi?
- Tasmaghambetov ózin naqty nәtiyjege jete alatyn daghdarys-menedjeri retinde tanytyp keledi. Al ýkimetting dәl osy salasy – gumanitarlyq jәne әleumettik mәseleler – bizde kópten beri layyqty viyse-premierge jarymay-aq qoydy. Búl salada birizdilik joq, dauly mәseleler kóbeyip ketti, olardyng ózi halyqtyng narazylyghyn tughyzyp, biylikting bedeline orasan zor núqsan keltirip otyr. Tasmaghabetovtyng viyse-premier bop taghayyndaluy da ózinshe bir qyzyq jayt, óitkeni ol ýkimetti de basqara alatyn qayratker emes pe? Meninshe, Elbasy ony aqsap túrghan osy baghytty týzep, tәrtip ornatyp, bir jónge keltiru ýshin ghana jiberip otyrghan joq, búl ózi tereng taldaudy qajet etetin taghayyndau.
Ýsh túghyrly til reformasyn engizu endi jalghasa ma, әlde bir sheshimge keluge yqpal jasala ma?
- «Ýsh túghyrly til» baghdarlamasyna, әsirese, onyng memlekettik tilge tiygizer ziyanyna qatysty el tarapynan syn kóp. Bәlkim, IYmekenning kelui osy mәselening ong sheshiluine óz septigin tiygizer. Shet tilderin oqu kerek, biraq ol qazaq tilining esebinen jýrgizilmeui tiyis!
Memlekettik til mәselesi qanday dәrejede bolady?
- Ýkimetting auysuy memlkettik til mәselesine tura әsere etip, týbegeyli ózgeris engizedi degenge senu qiyn, óitkeni til mәselesi – jalpy sayasy manyzy bar mәsele, oghan Aqordanyng ózi bilek sybana kirispese, eshtene de ózgermeydi.
Mәsimov ýkimeti kezinde sap tiylghan kóshi-qon endi qayta jandanuy mýmkin be?
- Kóshi-qon mәselesininng eki jaghy bar, biri – Elbasy tarapynan sayasy erik-jiger boluy tiyis, ekinshisi – qarjylyq-úiymdastyru mýkinshilikteri. Osy ekeui biylikten qoldau tapsa, jaghday jaqsaury tiyis.
Abai.kz