TINIKEEVTING TEPSINIP SÓILEGENINEN SÚLTANOVTYNG SIFRY ÓZGERE ME?
Ýkimetting ýsh jylgha arnalghan budjettik josparyn talqylau barysynda Mәjilis deputaty Múhtar Tinikeev elimizdegi eng tómengi jalaqy mólsherine kónili tolmaytynyn aityp, QR Qarjy ministri Baqyt Súltanovqa shýilikti.
«Qazaqstandaghy eng tómen ailyq jalaqy mólsheri 24 myng 459 tengeni qúraydy eken. 24 myng tenge degen ne? Ras, elimizdegi zeynetaqynyng eng azy 28 myng tenge. Dúrys, biz ata-analarymyzgha, jalghyzbasty qarttargha tólep otyrghan aqsha búl. Al 24 myng tenge degen nege jetedi? Sizder osy, tómengi jalaqy kórsetkishin týzgende neni oilap, nege sýienip jasaysyzdar?! Tipti Jol erejesin búzghan adamgha kesilgen aiyppúl mólsherining ózi 20 myng tengeden asyp jyghylady. Sonda ol qalghan 4 myng tengeni qay jaghyna jetkizedi?!»,-depti deputat Tinikeev.
Hosh, deputattyng degeni dausyz, dúrys. Búl elimizdegi ekonomikalyq әm sayasy daghdarys dendep, azyq-týlik, әleumettik tólemder aqysy adym-adymdap aspandap bara jatqan qyyltayankezende qazaqstandyqtardyng әleumettik jaghynan az qamtylghan tobyna kórsetken qoldau, jaghdayyna alandaushylyq bildiru ekeni ras. Tinikeevting kóp aldynda kósilip aitqandary әlgi 24 myndy talghajau etip otyrghan otbasylardyng mәselesin sheship bermese de, kónilderin kýpti qylyp qoyghany da ras.
BAQ-taghy derekterine qarasanyz, deputat Tinikeev QR Parlamentindegi eng belsendi deputattardyng biri. Ol sporttaghy legionerlerding tym jogharghy jalaqy alatynyn aityp, QR Mәdeniyet jәne sport ministrin sybap tastaghan. Tipti, bir kezderi ózining әriptesi, deputat Gýljan Qaraghúsovagha ghashyq ekenin de jasyrmaghan. Byltyr, qystyng kýni qyrauda, qar qúrsauynda qalyp qoyghany ýshin, ministr Bojko men Qasymovty jauapqa tartudy da úsynghan osy Tinikeev edi. Ras ótirigi Qúdaygha ghana ayan, QR Ýkimetinde Tinikeev tiyispegen ministr joq-au.
Dese de, jogharyda jalaqysy júghynsyz, әleumettik az qamtylghan toptyng jaghdayyna alandap otyrghan Tinikeevting tabysy talaydy jolda qaldyratyny da jasyryn emes. Bir sózben aitsaq, burjuaz deputatting bar baylyghyn «radiotochka.kz» portaly eseptep shyghypty.
Sóitsek, 2002 jyldan beri Mәjilisting II, III, IV, V y VI shaqyrylymynda otyrghan Múhtar Bәkirúly Elbasynyng qolynan ýsh birdey Alghys hat alghan eken.
Resmy týrde Tinikeev eshbir kompaniyagha ýlesker bolmaghan. Tek Respublikalyq «Daydo Djuku Kudo Federasiyasy» qoghamdyq birlestigining on mýshesining biri ghana. Dese de deputat mýshe bolghan birlestikting Memleketten alghan airyqsha jenildigi bolsa kerek, әli kýnge deyin bir tiyn salyq budjetke bólinbepti.
- Deputattyng qyzy Amina Múhtarqyzy (1991 j.) «Gold Media ADS», JShS diyrektory әm negizin qalaushy eken. (2011 jyly 7 mausymda tirkelgen. Zandy meken-jayy: Almaty q. Núrmaqov kóshesi 81). Salyqtyq tólemi – 0 tenge.
- Bauyry Ertay Tinikeev «Invalidy-chernobylisy Karagandy» qoghamdyq birlestigining basshylyq qúramynda eken.
- Bir qaryndasy Saltanat Tinikeeva Qaraghandy oblystyq Memlekettik kiris departamentinde qyzmet isteydi.
- Ekinshi qaryndasy Diana Tinikeeva (1990 j.) Qaraghandy qalasynda «Palitra» izo-studiyasynyng qojayyny.
- Inisi Bauyrjan Tinikeev «Qaraghandytranstelekom» AQ-nyng Qaraghandy qalasyndaghy filialynyng diyrektory.
Tinikeevting otbasynyng jighan-tergeni turaly ashyq derekkózderinde jariyalanghan mәlimetter osymen shektelgen.
Ras, Áuelde aitqanymyzday deputat Múhtar Bәkirúlynyng basynda eshbir kompaniya nemese firma tirkelmegenimen, onyng jalaqygha jarymay jýrmegeni anyq. Sonday-aq, deputat Tinikeev qazaqstandyq boksshy Gennadiy Golovkinning sheteldegi jekpe-jekterine arnayy baryp, tamashalaytyny taghy bar.
Parlament qabyrghasynan pikir bildirip, problema kótergeni bolmasa, mine mynau dep kórseterdey Tinikeevting halyqtyq túghyrdan tyndyrghany shamaly. Esesine, el-eldi aralap, әleumettik jelide «әu» dep qoyatyny bar. Sóite túra, Múhtar Tinikeevting qayyrymdylyq sharalaryna qatysqany, ótkizgeni nemese úiymdastyrghany turaly derek aitylmaydy. Mýmkin, qayyrymdylyq jasap jýrgen boluy kerek. Áriyne, deputat Tinikeevti sóge jamandau oiymyzda joq. Tek derekterge sholu jasap, kórdik.
Sóitip, Parlamentegi deputattyng pluralistik pozisiyadan pikir bildirui ekiúshty oigha jeteleytini anyq. Tinikeevting tiksinip túryp, ministr Súltanovqa shýiligui deputattyng shyn mәnindegi janashyrlyghy ma? Álde, búl kópten kórinbey jýrgen deputattyng úpay jinau tәsili me? Sonymen Tinikeevting tepsinip sóilegeninen, ministr Súltanovtyng «sifry» ózgere me? Ádildigin uaqyt kórseter.
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz