QAYRAT BAUYRYM, KREMLGE BARMAY-AQ QOYShY...
Jaqynda qazaq BAQ-tarynan Qayrat Núrtastyng Kremlige konsert berudi armandap jýrgenin oqyp qaldym. Kenes Odaghynda ósken bizder ýshin Mәskeu elimizding jýregi de «kýn kósem» Lenin jerlengen Mavzoleyi «kiyeli jer» bolatyn. Mәskeuge baryp Leninning basyna barmay shyghu kýnә esepteletin. Men de týngi tórtten kezekte túryp kýndizgi on ekide ólgen orystyng óligine jetkenimizde kommunisterding keybireui ókirip jylasa, biri mónirep joqtaghanyn kóz kórdi...
Kenes Odaghynda «kommunizm» elesi (múnyng ne ekenin eshkim týsindirip bere almaydy) ornady. Kenes halqynyng «qyzyl qanyna boyalghan» Mәskeudegi Kremli sarayynyng aldy qyzyl alan. Búl jerdi kenes halqynyn әrbirine bir kóru «arman» boldy, әri nadandyqtyng shekten shyqqan soraqysy dәl osy jerden bastaldy. 1953 jyly súm Stalin ólgen son, Qyzyl alanda onymen qoshtasu bolady. Stalinning qazasyna botaday bozdap eniregen jandarda esep joq. Ata-anasy qaytys bolsa dәl osylay jylamas edi. Jylaghany bylay túrsyn; «Kýn kósem óldi. Qaratýnek ornady. Endi ómir sýruding qúny joq. O, dýniyede ózinizben birgemiz» - dep on myng nadan óz-ózderin óltirgen. Qyzyl alang essiz eserlerdin óligine tolyp ketken. Kremli kenes halqynyn 110 millionyn atyp, týrmede, ashtyqpen qyryp, lagerlerde azaptap qorlasa, 93 últty túqymymen qúrtyp jibergen oryn. IYә, biylik basyna zalym kelse halyqtyng sory. Ótkende Soltýstik Koreya kósemi Kim Chen Ir dýnie salghanda jylaghan halyqty kórseniz, aitugha sóz jetpeydi. Jerleu bitken song jylamaghandardy jazalapty...
...«Osy say-sýiegindi syrqyratyp, adami-azamattyq ruhyndy qajaytyn qasiretti oqighagha respublikamyzda әli kýnge deyin jan-jaqty, әdiletti bagha berilgen joq. Tipti Goloshekinning ong qoly bolyp, elimizdegi tendesi joq asharshylyqty qoldan úiymdastyrugha “septigi tiygen” adamdar da osy uaqytqa deyin qúrmet biyiginde, mektep, kóshe attaryn iyelenude...»*- dep jazady Múhtar Shahanov óz shygharmalarynda. Múha-au, búdan 80 jyl búryn oqighany aitasyz. «...Spataev do sih por schitaetsya ne ubitom, ne jertvoy, a umershim prestupnikom, poskoliku ego umiraishego, sobiralisi privlechi k otvetstvennosty «za organizasii massovyh besporyadkov», y prekratily ugolovnoe presledovanie lishi v svyazy so smertiu. Byvshiy prokuror Respubliky Elemisov dogovorilsya do togo, chto Spataev sam sebya ubiyl, okazyvaya soprotivlenie pry zaderjanii. Neobhodimo ustanoviti vinovnikov giybely Spataeva y reabilitirovati ego imya, hotya by posmertno..» dep 1991 jylghy bayandamanyzda atap ótkendey, Almatydaghy jastardyng qany әli keppey jatyp, jeltoqsanda «qandy qasapqa» ýles qosqan Qazaqstannyng sol kezdegi bas prokurory Elemesovke Kókshetauda bir kóshening atyn berip ýlgerdi...
1989 jyly mausymda KSRO deputattary siyezden qoldary bosasa tayaq tastam jerdegi Qyzyl alangha kelip seruendeydi. Qanday úqsastyq Kremlidin qyzyl alanynda Qazaqstannan barghan, ayaqtaryn taltan-taltang basyp shirenip jýrgen 98 deputattyng arasynda 1986 jyly Almatynyng jeltoqsan alanynda jastardy qyryp salghan, qoldary qangha boyalghandar «Ata jauyn oisyrata jenip, «jenispen» Qyzyl alanda ótip bara jatqanday sezingenderi de jeterlik edi. Alannan bir qadam attasang «Alash arystaryn» jazyqsyz atyp tastaghan týrme bar. Qasapshy jendetterding jýrgen joldary da istegen isteri de qanday úqsas. Alash arystaryn óltirgender qanshalyqty jazalanghanyn qaydam, qazaq jastaryn qyrghan jendetter, әzirge biylikten–biylikke ósip, jaghalary jaylauda shalqyp jýrip jatyr. Mәskeuding qyzyl alanyn basyp jýrgen solardyn qaysysyna bolashaqta, kóshenin, qalanyng atyn iyelenip, Astanada eskertkishteri túrghyzylar eken?...
Asyldarymyzdyng qany suday aqqan jerde sekirip biylep, әn shyrqamay-aq qoyshy, әruaqtardyng mazasyn alyp.
Toghaybay Núrmúratúly
Abai.kz