«AZAT» QOZGhALYSY MEN ALASh IYDEYaSY
Últtyq úiymnyng qúryluy
Últtyng últ retinde saqtalugha, ózindik últtyq erekshelikterin saqtay otyryp qalyptasyp otyrghan jaghdaydan aman shyghugha degen úmtylysy tabighy qúbylys dep baghamdaugha bolady. Tipti, últ qamyn oilaytyn kózi qaraqty azamattaryn joyyp, qalyng tobyrdy qaldyrsa da, sol tobyrdan belgili bir top bólinip shyghyp, últ bolashaghy jayly, últtyq iydeya jayly oilardy qalyptastyra alady. Onyng jarqyn mysaly retinde qazaq halqynyng últtyq iydeyasynyng qansha qughyn men sýrginge, qatal tyiym men baqylaugha qaramastan saqtalyp, qayta jandanuyn keltiruge bolady.
Kenestik kezende, sonau jetpisinshi jyldardyng ózinde «Jas Túlpar» úiymynyng qúryluynan qazaqtyng oily úl-qyzdarynyng últ bolashaghy, el erteni jayly oilanyp, tәuelsizdik, últty saqtau jolynda is-әreket jasaugha talpynghanynan kóre alamyz. Keyinnen «Qayta qúru» oryn alyp, demokratiya jeli esken uaqyttarda sol búrynnan qazaq jayly oilap, tolghanyp jýrgen azamattar birigudi maqsat etti, óz oi-armandarymen ózara bólise bastady, últtyq iydeya jolynda qyzmet etuge bel sheshe kiristi. Qazaqtan shyqqan kózi qaraqty azamattardyng últtyq iydeya jolynda belsendi týrde jýrgizgen is-әreketterining eng bastysy Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy bolghan edi.
1990 jyldyng 30 mausym men 1 shildede Almatyda, Qazaqstan jazushylar odaghynyng mәjilis zalynda Azat qozghalysynyng qúryltayy ótti. Oghan respublikanyng toghyz oblysynan, qyryq beyresmy toptar men úiymdardan 400-ge juyq delegat qatysty. Qúryltaygha Ózbekstannyn, Qyrghyzstannyn, Ázirbayjannyng jәne Moskva qalasynyng demokratiyalyq kýshterining ókilderi qatysyp sóz sóiledi. Qúryltaydyng kýn tәrtibinde kelesi mәseleler qarastyryldy: a) Respublikadaghy sol kezdegi jaghday jәne Qazaqstannyng azamattyq Azat azamattyq qozghalysynyng baghdarlamalyq mindetteri; ә) Qazaqstannyng Azat azamattyq qozghalysynyng jarghysynyng jobasy; b) Qazaqstannyng memlekettik egemendigi turaly Deklarasiya jobasy; v) Qazaqstannyng Azat azamattyq qozghalysynyng basshy organdaryn saylau.
Múnda qozghalysty alqalyq basqarudy negizdeytin teng tóraghalyq instituty engizilip, qozghalystyng jeti teng tóraghasy saylandy, olar: Mihail Ivanúly Esenәliyev, Sәbetqazy Aqataev, Marat Shormanov, Núrbaqyt Qoyshybekov, Evgeniy Golovastikov, Gýljahan Bibolsynova jәne Sayyn Shapaghatov edi. Sonymen qatar qozghalystyng aqsaqaldar alqasy da kópshilikpen saylandy, onyng qúramyna Jaghda Babalyqov, Kamal Ormantaev, Ámina Núghymanova, Mardan Baydildaev jәne Maqash Tәtimov tóragha bolyp kirdi. Qúramy 33 adamnan túratyn Ýilestiru kenesi qúryldy jәne «Azat» gazetining redaksiyalyq alqasy men Tekseru komissiyasy saylandy.
Degenmen, «Azat» qozghalysynyng qatary men qúramyn nyghaytqan ónirlerde búl kezde qúrylyp, óz isterin bastap ketken shymkenttik «Betbúrys»,manghystaulyq «Parasat», aqtóbelik «Aldaspan», araldyq «Tamshy», aqmolalyq «Til jәne mәdeniyet», oraldyq «Qazaq tili» t.t. úiymdarynyng újymdyq týrde qosylyp, qozghalystyng jergilikti filial mindetin atqarugha kóshui óz tiyimdiligin arttyra týsti.
Egemendik iydeyasynyng tuústary
«Azat» qozghalysy qúrylghan uaqyttan bastap Alash qayratkerleri ústanghan últtyq iydeyagha qyzmet etti, ol últtyq qúndylyqtardy qalpyna keltiru, qazaq halqynyng últtyq sanasyn oyatu, tildi, dil men dindi qayta qalpyna keltiru jәne damytu, týrki tildes memleketterding integrasiyasy boyynsha ýlken mәselelerdi qolgha aldy. Sonymen qatar, qozghalys qúrylghan sәtten bastap tәuelsizdikke qol jetkizuge barynsha kýsh saldy, osy maqsatqa say is-әreketterdi jýzege asyrdy. Sol kezdegi kommunnistik partiyagha qarsy túra alatyn birden-bir sayasy kýsh retinde Qozghalys janasha iydeyalardy ortagha saldy, qozghalystyng últtyq baghyttaghy airyqsha oilary halyq tarapynan ýlken qoldaugha ie bolyp otyrdy.
«Azat» qozghalysy qúryltay mәjilisinde eng aldymen egemendik turaly Deklarasiyany qabyldau qajettigin algha tartty jәne egemendik turaly Deklarasiya jobasyn halyqqa úsyndy. Deklarasiya jobasynda elimizding atauy Qazaq Respublikasy dep kórsetilip, onyng qazaq últynyn, sol siyaqty basqa da últtyq toptardyng gýldenui men layyqty túrmysyna kepildik beretin egemendi, demokratiyalyq memleket retinde ornyqtyrylatyndyghy aiqyndaldy. Deklarasiyada Qazaq Respublikasynyng egemendigin qamtamasyz etushi faktorlar da atap kórsetiledi, onda jer, qazba baylyqtar, su, ormandar, tabighy resurstar jәne ózining әue kenistigi Respublikanyng dausyz menshigi bolyp tabylatyndyghy,ózge de kýlli últtyq baylyqtargha tútastay iyelik etetindigi; óz aumaghynda Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasy men zandary ýstemdik etetindigi jәne ózge de manyzdy mәseleler qamtylghan. Egemendik turaly Deklarasiya jobasyn qúryltay mәjilisinde qabyldap, onyng mәtinin gazet betinde jariyalap, sәikes organdargha tapsyru arqyly Azat qozghalysy elimizding egemendik turaly Deklarasiyasyn qabyldauyn jedeldete aldy dep topshylaugha negiz bar. Sebebi, ózge odaq qúramyndaghy respublikalar jappay óz egemendikterin jariyalap jatqanda elimizding resmy biyligining tym-tyrys otyruy sol kezendegi halyq ýshin de týsiniksiz jayt bolghany anyq. Al, «Azat» qozghalysy egemendik turaly Deklarasiyany qabyldaytyn uaqyttyng kelgenin algha tartyp, óz tarapynan Deklarasiya jobasyn úsynyp, halyqqa taratu arqyly resmy biylikke janama qysym kórsete aldy. «Azattyn» búl deklarasiyasy - Azattyqtyng qújattyq alghysharty edi.
Elimizding tәuelsiz memleket retindegi eng alghashqy Konstitusiyasynyng jobasyn da әzirlegen «Azat» qozghalysy boldy. 1991 jyldyng qantarynda «Azat» gazetining №1 sanynda jaryq kórgen ghalym S.Ózbekúly úsynghan Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasynyng jobasy әli de bolsa sayasiy-qúqyqtyq manyzyn joghaltpaghan joba bolyp tabylady. Joba avtory әli de bolsa tәuelsizdigin jariyalamaghan elimizding Konstitusiyasynyng jobasyn әzirleu arqyly jalpy qozghalystyng tәuelsizdikke qatysty ústanymyn aiqyndap berdi. Jobada el atauy Qazaq Respublikasy dep atalady jәne memlekettik til retinde qazaq tilin bekitedi. Sonymen qatar, elimizde bir palataly Últtyq Mәjilis qúru iydeyasy da osy jobada aitylghan. Avtor elimizde jergilikti halyqtyng dәstýri, әdet-ghúrpy men demografiyalyq erekshelikteri negizinde últtyq zannama qúru qajettigin de Konstitusiya jobasynyng 12 babynda aiqyn kórsetken bolatyn.
Azat belsendileri respublikanyng әr aumaghynda halyqpen tyghyz baylanys ornatyp, әrtýrli is-sharalardyng basy-qasynda jýrdi. Olar egemendik alugha baylanysty, elding birtútastyghyn saqtaugha, últaralyq qaqtyghystardy boldyrmaugha jәne ózge de manyzdy mәselelerge qatysty ýlken is-sharalardy úiymdastyrdy. 1990 jyly 14 tamyzda Azatkerlerding federaldyq shartqa elimizding basshylyghynyng qol qoymauyn talap etip ashtyq jariyalauy qozghalystyng tәuelsizdik jolynda resmy biylikke qarsy túra alatyndyghyn kórsetken edi.
«Azat» qozghalysy elimizding derbes memleket retinde ornyghu ýrdisin bastan keshirip jatqan, asa bir qiyn shaqtarda sayasy arenagha shyqqan әri jalpyqazaqtyq úiym.
90-shy jyldary qazaq elining aumaghyna, eldigine qatysty talaptar beyresmy ortada kóptep aityla bastaghan edi, osynday baspasózde jariyalanghan әrtýrli pikirlerge batyl jauap beru, tipti, qajet bolghan jaghdayda resmy biylikting ústanymynan tys naqty әreketterge baru azattyqtardyng qolynan keldi. Sonyng bir mysaly, Azat qozghalysynyng úiymdastyruymen ótken 1991 jylghy 13-15 qyrkýiek aralyghyndaghy Oraldaghy narazylyq aksiyasyn airyqsha atap ótuge bolady. Oqighanyng oryn aluyna kazak mәdeny ortalyghynyng bastamasymen Oral qalalyq kenesindegi keybir deputattardyng kenesting kýn tәrtibine patshalyq Reseyge qyzmet etken kazak әskerining 400 jyldyghyn saltanatpen toylau mәselesining qoyyp, oghan qatysty oblystyq kenesting ong sipattaghy qaulysynyng qabyldanuy bolady. Búl sheshimge qarsy bolghan Azattyng jergilikti belsendileri qozghalystyng ortalyq basqarmasyna kelip jaghdaydy týsindirip, kómek súraydy. Nәtiyjesinde 1991 jyly tamyzdyng sonynda Semey poligonynyng jabyluyn tabalp etken sharasyna jinalghan azattyqtar «Attanayyq, Aqjayyqqa!» shtabyn qúryp, eldegi qozghalys belsendilerin Oralgha shaqyrghan ýndeu tastaghan edi. Sol joly egemen bolmay túryp Semey poligonyn jabu sheshiminen qanattanghan azatkerler Oral qalasyna Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen 300-den asa últshyl azamattardy jinaghan bolatyn. Narazylyq is-sharasynyng nәtiyjesinde oblys basshylyghynyng qabyldanghan sheshimimen ótkizilmekshi bolghan merekelik shara ótpedi, jergilikti jerde oryn alghan separatistik kónilkýige tosqauyl qoyyldy. Oral oqighasy Azat qozghalysynyng halyq arasynda bedelining kóteriluine ong yqpal etti.
Qazaqstannyng tәuelsiz el retinde ornyghuyna barynsha atsalysudy maqsat etken qozghalys belsendileri el arasynda әrtýrli is-sharalardy ótkizumen qatar, halyqtyng sayasy jәne últtyq sanasyn oyatu maqsatynda kóptegen sol kezeng ýshin óte ózekti mәselelerdi búqaralyq aqparat qúraldarynda ashyq talqylap, ózindik ústanymdaryn ýzdiksiz jariyalaumen boldy. Azat qozghalysynyng últtyq memleket qúru iydeyasynyng basty ózegi ózge últtardyng basyn ortaq últtyq iydeologiyagha biriktire otyryp, adam qúqyqtaryn basshylyqqa alyp qazaq últynyng mýddesine negizdelgen azamattyq qogham qúru boldy. Últtyq iydeologiyasy bar elding ghana aiqyn maqsattargha qol jetkizip, últtyq tútastyqqa qol jetkize alatyndyghyn, ózge últ ókilderining elde ózderin bóten sezinbeuining basty kepili adam qúqyqtarynyng qaltqysyz saqtaluy ekendigin týsine bilgen azattyqtar óz ústanymdarynan tayghan joq. Olar eldegi tynyshtyq pen beybitshilikke tek qazaq últynyng mýddesin shekteu arqyly qol jetkizuge ashyq qarsylyq bildirdi, tipti, últtyq sayasatqa baylanysty resmy biylikting ústanymdaryn ashyq syngha aldy.
«Azat» qozghalysy elimizding tәuelsizdigi resmy jariyalanghan song el biyligining atqarghan is-sharalaryna bagha berip, qajet bolsa naqty mәselelerde qarsylyghyn bildirdi. 1992 jyldyng 17-24 shildesinde Almatyda «Azat» qozghalysy, Respublikalyq partiya jәne Jeltoqsan últtyq-demokratiyalyq partiyasy úiymdastyrghan býkil respublikalyq beybit narazylyq sherui boldy. Búl joly olar ýkimetti taratyp, demokratiyalyq jolmen qayta qúrudy, kompartiya atynan saylanghan deputtardyng mandatyn derbes sayasy úiymdar ókilderine berudi talap etti. Búdan biz «Azat» qozghalysynyng memleket sayasatynyng ong jәne teris tústaryn bayqay bilgen oppozisiyalyq sayasy úiym retinde qalyptasa alghandyghyn kóre alamyz.
«Azat» qozghalysynyng taghy bir ýlken mәn bergen mәselesi týrki memleketterining integrasiyasy boldy. Qúrylghan uaqytynan bastap Ózbekstan, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Ázirbayjan elderindegi sayasy partiyalar men sayasy úiymdarmen tyghyz baylanysyp, osy elderdegi sayasy ahualmen tanys jәne olargha qatysty ózindik ústanymda boldy. Tipti, «Azat» qayratkerlerining biri S.Aqatay «Týrkistan halyq qozghalysynyng baghdarlamasyn» jasap, onda qozghalystyng basty maqsatyn Orta Aziya men Qazaqstannyng (Týrkistannyn) azamattarynyng azamattyq, sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, ruhany jәne mәdeny qúqyqtaryn qorghau jәne jýzege asyru, olardyng belsendiligi men óz betinshe әreket etuine, qoghamdyq jәne memlekettik isterge tikeley qatysuyna, kәsiby jәne ózge de mýddelerin qamtamasyz etuge, halyqtyng densaulyghyn qorghaugha yqpal etu, qayyrymdylyqpen ainalysu, mәdeni-aghartushylyq, sauyqtyru jәne sporttyq sharalardy úiymdastyru, qorshaghan ortany, tarihy jәne mәdeny eskertkishterdi qorghau, patriottyq jәne adamgershilik tәrbie beru, halyqaralyq qatynastardy damytu, halyqtar arasyndaghy beybitshilik pen dostyqty nyghaytu jәne ózge de zanmen tyiym salynbaghan istermen ainalysu dep kórsetken edi (Ómirjanov E.T. Azat qozghalysy jәne Qazaqstannyng sayasiy-qúqyqtyq oi-pikirining tarihy.Almaty, 2009.75 bet). Osy baghdarlamanyng mәtininen «Azat» qayratkerlerining týrki birligine degen kózqarastarynyng qanshalyq dengeyde bolghanyn kóre alamyz.
Kezinde M.Shoqay kótergen Týrkistan iydeyasynyng qayta jandanyp ómirge enuine, halyq sanasyna kiriguine «Azat» qozghalysynyng ýlesi óte qomaqty. Azattyqtar Orta Aziyalyq bes týrki tildes memleketting konfederasiyagha biriguin ashyq qoldady. «Azat» gazetining 1991 jylghy №20-21 sandarynda jaryq kórgen Týrkistan konfederasiyasy turaly deklarasiyasy arqyly azattyqtar kópshilik qauymnyng múnday odaqqa qatysty pikirin biluge úmtyldy. Azat qozghalysy qayratkerleri Orta Aziyalyq týrki tildes memleketterding birlese damuy arqyly ghana syrtqy kýshterge tótep bere alatyn, ortaq naryghy men ortaq shekarasy bar alyp odaqqa ainala alatyndyghyna senimdi boldy.
Jalpy alghanda, Azat qozghalysy qúrylghan uaqytynan bastap, «Alashorda» ókimeti qolgha alghan últtyq mýddeni tu etip kóterdi, últtyq mýdde jolynda kóptegen batyl qadamdargha bardy. Tipti, resmy biylik qabyldaghan sheshimderge últtyq mýdde túrghysynan bagha berip, ashyq týrde qarsylyq bildiruden taysalmady. «Azat» qozghalysy Qazaqstannyng jana tarihynda atauy altyn әriptermen jazylatyn, qazaq últynyng últtyq ruhyn oyata bilgen, últtyq mýdde jolynda qyzmet etuding mysaly bola bilgen iri sayasy úiym bolyp qaldy. Qozghalystyng basty úrany bolghan, eng aldymen ruhany qúndylyqtardy retke keltiru mәselesi býgin de óz qúndylyghyn joyghan joq, kerisinshe, onyng aiqyn aqiqat ekendigi ómirmen dәleldenude. Qozghalystyng últtyq iydeya jolynda atqarghan qyzmeti men úsynghan iydeyalaryn qoghamda keng nasihattap, bilim beru baghdarlamasyna engizu arqyly qoghamdaghy últtyq ruhty kóterude naqty nәtiyjelerge qol jetkizuge bolady.
Ómirjanov Esbol Toqtarbayúly, z.gh.k., dosent
Abai.kz