Býgin Últtyq akademiyalyq kitaphana qoryna kelip týsken «Aq tilekter aghyny» atty qyzylqonyr tysty ýlken kitapqa kózim týsti. QR Preziydenti kensesining basshysy Mahmút agha Qasymbekov bas bolyp qúrastyrghan eken. 2016 jyly 2000 danamen «Qazaqparat» baspasynan shyghypty.

Kitapqa 2015 jyly 26 sәuirde kezekten tys ótken preziydenttik saylau qarsanynda jәne Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti bolyp qaytalay saylanuyna jәne tughan kýnine oray elimizdegi jeke túlghalardan, kәsiporyn basshylarynan, enbek újymdarynan sonday-aq alys-jaqyn shetel basshylarynan Aqordagha kelip týsken ótinish-tilekter men qúttyqtaular toptastyrylypty.

Aqtaryp otyryp, osy kitaptyng 662-betinen ózimning Astana kýnine oray jibergen «Qyzay qalpaq» atty ólenimdi kórip, qatty quandym. Elbasymyz Núrsúltan Ábishúlyn 75 jasqa toluymen qúttyqtap, osy ólenimdi jәne Qyzaydyng aq qalpaghyn qosa jibergem.

Bas kiyim – qazaq ýshin óte kiyeli, qasiyetti úghym. Ádette, últymyzdyng yrymynda baskiyimdi eng syily, mәrtebeli adamgha ghana úsynatyn jol bar.

Osy jerde bir qyzyq, әri ókinishtileu bir jәitti aita ketkendi jón kórdim.

Jetisudyng basy – Ileni mekendegen bizding atalarymyzdy ózge ónirding júrtynan oqshaulandyryp túratyn bir bógenayy – basyndaghy osy Aq qalpaghy bolatyn. Bizding bala kezimizde ony qyryqtan asa bastaghan aghalarymyzdan bastap, aqsaqaldarymyz týgel kiyetin. Al, ony aq týbitten әppaq qyp basyp, piship-tigetin sheber sheshelerimiz de kóp edi. Ár auyldan tabylatyn.

Qyzaydyng aq qalpaghynyng barlyqqa kelui men mәni jóninde eskiden kele jatqan anyz-әngime de bar.

Qyzay anamyz qyryqtyng qyrqasyna ilingende tórt úly – IYtemgen, Menis, Begimbet, Derbisti shaqyryp alyp, «... eki birdey bәiterekting (kýieui Shaghyr men Toqtarqojany aitady) art-artynan qúlap, sonynda tórteuing qaldyn. Jaratqannyng múnysyna da shýkirlik! «Tegi bir – teppeydi, týbi bir – ketpeydi» - degen ataly sóz bar. Tórteuinning teging de, týbing de bir. Tórteuing týgel bolsandar, júdyryqsha júmylsandar, ónip-ósip kókteysinder. Bir-bir bәiterek bolyp jetilesinder. Áne sol kezde tóbedegi keletin, ainaladaghy ýiiriletin bolady!» - deydi. Ardaqty anamyz sózin odan ary jalghap, «Senderding búzylmas birlikterinning nysan-belgisi bolsyn dep, aq qoydyng nyq týbitinen ózderine arnap, tórt sayly aq qalpaq tiktim. Ol – tórt perzentim bar degenim. Sol tórt saydy tóbeden týilistirdim. Ol – tórteuing týgel bolyp, bastaryng bir tóbede qosylyp túratyn bolsyn degenim. Tóbesine jeti tal marjandy shashaq qadadym. Ol – kóz tiymesin, has jaularyng qaymyqsyn degenim. Qalpaqty kenitip-taryltyp kiige bolatyn etip, ainaldyra eki qatar ilmekti jip tarttym. Ol – qashanda bir-birine ken, tolghamdy bolyndar degenim. Erneuin qara barqytpen tystadym. Ol – ainalang qara ormanday qalyng el bolsyn degenim! Al, qalpaqty aq týsti etip, әppaq kiyizden jasadym. Ol – mening Bәidibek babamnyng ata qonysy – aq basty Alataudyng bauyrynda móldir búlaghynyng suyn iship, kók shalghynyna aunap ónip-ósinder, aq qarday kirshiksiz kýn keshinder degenim...» - depti.

Aytpaqshy, aq qalpaqty men de kiygem. Kishkene kýnimde jaylauda qoy baghyp jýrip, kók matadan tigilgen shakpimdi qashqan qoygha laqtyram dep joghaltyp alyp, jalanbas qalgham. Basqa kiyer bas kiyim joq, atamnyng eski qalpaghyn bir jaz kiyem dep, býkil auylgha «Bala Múqiybek» atanghan bolatynmyn...

Byltyr bayqadym, sol aq qalpaqtyng qarasy arghy bette joghala bastapty. Tigetin әjelerimizding de qatary siyrep ketipti. Auyldy qoyyp, bir audanda bir sheber qalmaghan kórinedi! Arghy bettegi aghayyndargha qayta-qayta sәlem aityp jýrip, naghyz jýnnen basyp oiilaghan bir qalpaqty әreng zorgha taptym. Qúnay Nәsipqazyúly degen agham tauyp berdi. Áueli, Ilening Manghúlkýre audanynda osy Qyzaydyng aq qalpaghyna eskerkish ornatypty dep estidim! Ókinishti jaghday! Al, jasandy kiyizden tigilgenderi bazarda samsap túr.

Domalaq anadan tughan Qyzay anamnyng sol qasiyetti dýniyesin, asyl múrasyn tughan bauyry – tәuelsiz elimizding túnghysh preziydenti bolghan Núrsúltan Ábishúlyna jetkizgenime, basyna kiygizgenime qatty quandym. Úly aruaghyn algha tartyp, jiyendigimdi búldap, qazaq kóshin bir qaterden qútqaryp qalghan sәtter esime týsip, tolqyp kettim. Kózime móldirep ystyq jas keldi... Sóitip, asyl apama, onyng ata-babasyna, ómirden ótken úrpaqtaryna dúgha oqyp, betimdi syipadym.

Alysta qalghan aghayyndy Atajúrtqa jiyp, babalar amanatyn aqausyz oryndaghan Patshama alghysym sheksiz. Jambyl atasynyng jasyna kelsin asa mәrtebeli Núrekem!

11.09.2016

Astana