Al, qúrmetti dostarym! Býgin Júmeken turaly kitabymdy ayaqtap, songhy nýktesin qoydym. Qúday qalasa, 300 betten asatyn búl ýlken enbegim bir-eki aida kitap bolyp shyghyp qalady. Endi osy kitaptaghy "Tamyrym mening terende.." dep atalatyn bólimining bir tarauyn sizderding nazarlarynyzgha úsynghandy jón sanap otyrmyn. 

Avtor

TAMYRYM MENING TERENDE..

(Ghúmyrnamalyq esse) 

«Aqyn Júmeken Nәjimedenov adam ómirin ýsh-aq kýnge balap, ýsh kezenmen saralaghan. Jaryq dýniyege keluin, jan mahabbatyn keshuin, yaghny býkil ghúmyrynnyng iygilik-izgiligi jәne artynda qaldyrar izin, úrpaqtar jadynda saqtalar mәngilik saparyn». Zeynolla Serikqaliyúly. 
Jaryq dýniye... 

Jaryq dýniyege kelgen pendening júmaqtyng jaylauynda jýrse de kónili algharjaqtanyp, saghyna beretin ayauly mekeni – tughan topyraghy. Qanday siqyrmen kindigimiz baylanyp, kónilimiz arbalghanyn bilmeymin, myna tirshilikting topyraghyn basqannan beri sol qasiyetti mekennen tabanymyz ajyrasa janymyz jýdep, qaytqan qazday qonyr tóbemizge oralsaq moynymyzdan zilbatpan jýk týskendey rahat sezimning qúshaghynda balqitynymyzdyng sebebi, nede osy? Opasyz jalghannyng esigin jylap ashqan jannyng jalghyz seneri - Qúday ekeni qanday aqiqat bolsa, eki dýniyening arasyn jalghap túrghan jalghyz júbanyshy - kindik qany tamghan topyraghy ekeni de dәl sonday shyndyq. Aqyl tarazysyna salyp kórsek, fәniyding qyzyghyna shomylyp jýrgen darigha-dәurende et-jýregimizdi eljiretken quanyshtar - ata-ananyng ayaly alaqany, bala-shaghanyng qyzyghy, dostarymyzdyng kónili.. bәri-bәri ómirding qas-qaghym sәttik aldanyshy ghana eken-au! Alladan jarlyq týsken kýni taghdyryndy jaryq sәulesimen núrlandyrghan sol qyzyqtardyng bәrin de tastap mәngilik mekenine oralyp, tughan jerinning topyraghyna ainalasyn. Qaltasynyng týbi tesik kedey nemese jalghandy jalpaghynan basyp ótken bay-baghlan bolsang da uaqyt óte jalanash tәning kómilgen kishkentay tómpeshik te kýlge ainalyp, ózing de bara-bara úmytylyp, basqan izing de qalmaydy qara jerding betinde. Eger artynda adam balasynyng janyna izgilikting shuaghyn shashatyn sәulendi qaldyrsang ghana halyqtyng janymen birge jasaytyn - ekinshi ómiring bastalady. 

Zady, tughan jerimizdi qúdiretke tenegenimizben, kindigimiz kesilgen mekenimizding atyn aiday әlemge tanytyp, topyraghyn qasiyetti etip túrghan sol tóbede dýniyege kelgen azamattary emes pe? Áytpese, tughan jer dep maqtanugha bolatyn biz jaryq dýniyege kelgen tóbeden de jýz ese súlu talay-talay tamasha taular men tanghajayyp tenizder, alyp múhittar men nu ormandar, kórkine kózing toymaytyn kerbez tabighat myna әlemde tolyp jatyr. 

- Tughan jering qay jer, - dedi, - jana aqyn?

- Ol jerde de aspan men kýn bolatyn.

- Tughan jering qay jer? – dedi bir kelinshek kýlegesh,

- Qar jer! – dep jauap berdim, - su emes.

- On jyldyqty qayda oqydyn?- dedi er bir,

- Mektepte! – dep tolqydym men –

oqytqan-dy óz isine ústalar...

- Aua rayy qanday edi ol jerdin?

- Jauatúghyn jazda – janbyr, qysta – qar,

búlttar manyp jatatúghyn biyikte,

bar edi onda búralqy it te, kiyik te.

Shópting basy sybdyrlaytyn jel esse...

- Barlyq jer de dәl osynday emes pe?! 

- Mine,-dedim endi dúrys úqtynyz,

Qayda da bar oily jigit, myqty qyz.

Otannyng da qay jerine kýn men aua taraydy,

Qay tóbening aspany da arayly

Qay tóbe de tughan jer dep maqtanugha jaraydy. 

Aqyn Júmeken Nәjimedenovting súhbattasu formasynda qúrylghan osy bir shaghyn tuyndysynda bizding bәrimizding de boyymyzdy biylep alghan, tughan jerimizben maqtanghymyz kelip túratyn júmbaq sezimning sebebine tamasha jauap berilgen. 

Mazmúny da, týri de, sipaty da últtyq bolyp keletin poeziyamyzda tughan jer taqyrybyn jyrlamaghan aqyn kemde-kem. Tipti, tughan elining kórkem tabighatyn, geografiyalyq ereksheligin, batyrlar men sheshender shyqqan topyraghynyng qasiyetin tanytu ýshin búl taqyrypqa tútas bir kitap arnaghan aqyndar qanshama. Ádebiyetimizding últtyq sipatyn týrlendire jәne mazmúnyn bayyta týsken sol tuyndylarda kiyeli ólkemizding qadyr-qasiyeti jerine jetkizip sýgirettelip, boyauy qanyq, aishyghy anyq etip әdemi kestelendi. Jyl túlpary Júmeken Nәjimedenov te ózi jaryq dýniyege kelgen ólkesin ólmeytin jyrlaryna arqau etip, tughan jer - altyn besigi Qoshalaq qúmynyng atyn әdebiyet tarihyna mәngi óshpestey etip jazyp ketti. 

Aqyndyq degenimiz adamgha sýiekpen darityn erekshe daryn qoy. Alayda sol tylsymy teren, ghajayyp qúdiretting Júmekenning shygharmashylyq tabighatyna topyraqpen birge singen qasiyet ekenin onyng tughan jer taqyrybyna arnaghan ólenderin oqyghanynda terenirek týsine bastaysyn. 

..Búira qúmnyng ortasy – búiyrghyndy 
tóbe jay.
Kýnge kepken teridey sor qorshaghan jaghalay
Sol tóbening basynan jónelip em men alghash.
Payghambarday pang emes,-
Jalang ayaq, jalang bas.
Ózindi izdep taghdyrym
Ózindi izdep zamandas.
Qasiyetti qaghbama – әr jyl sayyn ansaghan –
Hajy barghan qarttarday soghyp jýrem 
men saghan.
Mening – Mekkem – Qoshalaq, eski meken,
sary júrt.
Jylda baram «kýnәmnan» qaytu ýshin arylyp...
- Mening kýnәm biraq ta – bolsa mende
kýnә, ras,- 
Tughan jerding betine kólenke bop qúlamas.
Kýnә bolsa ghashyqtyq – ghashyqtyqtan 
jarylam,
jarylghandar әdette, jarylady aghynan.
Kónilim qalghan sәtterde dos-jarandar 
jaghynan,
eng túrlauly mahabbat,
Seni, seni saghynam,
Qoshalaghym o, mening qasiyetti Qaghbam!

Jastyq shaqtyng qonyrauy keudemizde kýmbirlep, aspandaghy júldyzdargha qolymyzdy sozghyzghan sonau «mahabbat qyzyq mol jyldary» Júmekening kir shalmaghan taza jýreginen aqtarylyp týsken osy jyr joldaryn oqyghanymyzda bizding kózimizge Qoshalaq qúmy jerding júmaghynday jaynaghan tanghajayyp meken bolyp elestegen. Úly aqynnyng tuyndalaryn basyna jastanyp oqityn keler úrpaqtyng da dәl osynday sezimdi basynan keship Qoshalaq degen sózdi estigende júmaqqa bergisiz ertegidey ólkeni kóz aldyna elestetinine men esh kýmandanbaymyn. «Qoshalaq tauy» degen tuyndyny oqyghan jannyng sarshúnaghy shoshqasha qorsyldaghan, torghaylary qúddy qyran qústarday qalyqtaghan Júmeken sýgirettegen dalada adam týsinbeytin júmbaq qúdiretting bar ekenine senbeui mýmkin emes edi. 

Kókshil tóbe.
Tau degen qúr ataghy,
dala kýni qúsap kýni batady.
Ózine tәn biraq an, qús, dausy bar,
kim biledi, búl da sodan tau shyghar?! 
Aynalasy qobyraghan jal-jal qúm
Jel kótergen jaly syn-dy jalghannyn.
Mandayymen salystyrsan 
әlgi kók
Jusan tóbe talay taudan mәndirek,
salmaqtyraq,
ataqtyraq.
Ángi, ala 
Qarghasynyng ózi qarar pandana.
Jer otyna hayuan bitken ósh-ti asa:
Mortyghyn qoy manyrap izder, eshki asap.
Qyran qúsap qalyqtaydy torghayy,
Sarshúnaghy qorsyldaydy shoshqasha.
Netken toqtyq!
Taghdyryna mәz bәri,
duadaqtay – kóbelegi jazdaghy.
Bókse artyp em – targhyl tasy toqtyqtan
Tulap-ýrkip jyghyp kete jazdady....

Iya, úly aqyn jyrlaghan Qoshalaqtyng tabighaty osynday. Júmekenning dәl ózindey qarapayym, syrt kózge tóbe bolyp qana kóringenimen shynyrauday tereng syryn ishine búghyp alghan qúm minezi Nәjimedenovting aqyndyq jaratylysynan qalay ainymay qalghan desenizshi. Ghafekenning (Qayyrbekov) sózimen aitsaq, tughan jerin bar bolmysymen sýigen aqyn ony býge-shigesine deyin, bәiteregi men qurayyna, qúlany men qúmyrsqasyna, atany men esegine, tóbesi men tauyna deyin, búlaghy men atyrabyna deyin qapysyz tanyp, janylmay jyrlady. 

Qoshalaq-ay!
O, jahannyng myqtysy!
Qar, múz týgil, jarytpaydy shyq týsip.
Múnsha alasa bolmasang sen,
kelmes ed
kórgen jannyng basyna bir shyqqysy!
Biraq, biraq, oilap kórseng indete,
alasalyq – adam keshpes min be eken?!
Ár bútasy aidarly, әri kekildi – 
jaqsy aqynnyng qoltanbasy sekildi!
Kýndemender, ei, dostarym, kýndeme
tóbesin tau jasaydy dep búl nege.
An, qúsy bar, demek, erek dausy bar
tau bolsa eger, kim biledi, tau shyghar?
Tóbe az ba eken taudan biyik zaty, ary,
tau az ba eken asyraghan ataghy –
bú da sonyng biri bolyp jatady. 

Qazaqtyng úly aqyny Júmeken Nәjimedenov 1935 jyly 28 qarashada Atyrau oblysy, Teniz audany (qazirgi Qúrmanghazy) «Janatúrmys» kolhozynda, Qoshalaqta dýniyege keldi. Qazaqtyng aruaqty batyrlary, jyr sýleyleri men dýley kýishileri dýniyege kelgen kiyeli de qasiyetti topyraqta tughan aqynnyng arghy atalarynyng biri Qartpambet te tarihta aty qalghan - ataqty jyrau. Ókinishke qaray talantymen dýiim júrtty tamsandyrghan әigili jyraudyng ómiri men shygharmashylyghy jýieli zerttelmegendikten ol turaly derekter sonshalyqty kóp emes. Bizding biletinimiz qazaq dalasynda kele jatqan kóshti «mynau ózi ne degen úzaq kósh, Qartpambetting jyrynday» degen el auzynda qalghan sózding bar ekeni. Úly aqynnyng júbayy Nәsip Mústahqyzynyng aituynsha, Qartpambet - Júmekenning besinshi atasy. Bórlibaydan Qartpambet, Qartpambetten Tanqay, Tanqaydan Stamghazy, Stamghazydan Nәjimeden, Nәjimedennen Sabyreden, Sabyredennen Júmeken tuady. 

«Júrttyng bәrin uayymgha qaryq qyp, yrym etken qúmanynan su úrttap, bas shayqaytyn mezgilinde ymyrtta, Nәjimeden qaytys boldy jaryqtyq», - dep Júmeken jyrlaghan aqynnyng ýlken atasy ónerden qúralaqan adam bolmaghan. Ol kisining soghystan oralmay qalghan jalghyz úly Sabyredenge arnap shygharghan joqtauy bar. Et-jýregindi eljiretip jiberetin sol joqtaudy әli kýnge deyin júrt jatqa aitady. 

Sabyrjangha 
Sarghaytyp saghyndyrdyng balapanym,
Jayamyn tilek tilep alaqanym.
Janarym shylaulanyp qúrghamaydy,
Ketken song eske týsip Sabyrjanym.

Jalghyzym jau jolyna belin budy
Búrynghy batyrlardyng jolyn qudy.
Árdayym saqtaghaysyng qaraghymdy
Kiyligip er basyna kýnder tudy.

Jas keldi jetpis besting beldesine,
Qol jetti ótken ómir kelmesine.
Sarghaytyp saghyndyrmay erteli-kesh,
Jaqsylyq bergey edi pendesine.

Jarylqap qúlym deseng kempir-shaldy,
Kórsetseng armanym joq Sabyrjandy.
Bes jyldan bermen qaray jalghyzymnan
Hat kelmey qayystyrdy qabyrghamdy.

Júraghat ekili-ýshti bauyrym-ay
Tughangha sau-salamat qauyshtyrghay.
Kóre almay ketem de dep jalghyzymdy
Kauip ettim óte qatty auyryp-ay.

Qayghymen qapalanyp sóz shyghardym,
Jalghyzym, artynda bar bir túyaghyn.
Júmeken ainalayyn kempir-shalgha
Aldanysh bolyp túrghan sol shyraghym.

Saghynyp sauly ingendey kýnirenemin,
Sabyrjan eske týsip tebirenemin.
Tәtti eken aldanugha nemere de,
Soghan da kónil bólip shýkir etemin.

Qayteyin kәri kónil shabandau ghoy
Tileymiz Sabyrjannyng amandyghyn.
Kelgende jetpis beske jer tayanyp,
Jalghyzdyng kórsetpegey jamandyghyn.

Ósirgen sylap-sipap qayran bala,
Álpeshtep qaraq-shyraq bolghan jana.
Jýr me eken sýitip qargham osy kýni
Janyna jalghyzdyghy bolyp pana.

Boztorghay shyryldaydy balasyna-ay,
Kóre almay balasynyng qarasyn-ay.
Jauda jýr janyn qiyp qayran bala,
Ata men erkelegen anasyna-ay.

Sabyrjan ózing ketken oryndamyz.
«Ashaqtyn» aidyn iyrek soryndamyz
Toq sanap sorda basqan óz izindi
Qaraghym saghynghanda kórip túramyz.

Jayqaltyp jorgha minding osy sordan,
Jalghyzym aman kelgey jau jolynan.
Allagha esh armanym bolmas edi-au:
Búiyrsa topyraghym óz qolynnan.

Jýredi búl dýniyede shaytan ólmey,
Búiryq joq adamzatqa jýruge ólmey.
Jalghyzym aman-esen qauyshqansha,
Ajalgha birer kezek sabyr bergey.

Oylaymyn jalghyzymdy ot basynan,
Kózimning jas aghady jotasynan.
Bizderden osy kýnde ne súraysyn,
Ayrylghan boz mamamyz botasynan.

Ishimnen shyday almay sóz shyghardym,
Týsiner aqyldy adam sózding parqyn.
Bóluge kónilimdi osy sebep,
Qúrmettep qadyrleydi qayran halqym.

Árdayym quat bergey jas jandargha,
Búl ortaq boldy biraq barsha jangha.
Úly toy kóppen kórgen shýkir etip,
Otyrmyz keler-au dep Sabyrjan da.

Alasha ruymyz súltan-siyq,
Bay biraz ata-anagha bәrin jiyp.
Tapsyrdym saqtay gór dep shyraghymdy,
Qydyr ata qauyshtyrghay pana iyip.

Týzde ósip, qarashaghym, ýide tuyp,
Oylaymyz keler-au dep jauyn quyp.
Qysqarttym biraz ghana etip ermek,
Kónilding jel sózbenen kirin juyp.

Jengen song kesir jaudy keler-au dep,
Barshamyzgha shyn tilekti berer-au dep.
Úmyttyryp ótken kýndi qarashyghym,
Quanyp qarap jýrmiz keler-au dep. 
Stamghaziyev Nәjimeden. (Jalghasy bar)

Amangeldi Kenshilikúly

Abai.kz