Býgin Ózbekstanda «Mirziyaev biylikke kelmesin» degen úranmen qala túrghyndary kóshege shyqqandyghy turaly aqparat taray bastady. Búl qarsylyqtyng artynda kimder túr? Múnday narazylyqtyng sony nege aparuy mýmkin?

Bizding eldegi sarapshylar Islam Kәrimovti dau-damaysyz aqtyq sapargha shygharyp salghan ózbek halqynyng «minezine» qarap, biylikke kimning keletinin kýni búryn boljap tastaghan edi. Tipti, Ózbekstannyng endigi biyligi Kәrimov otbasynyng mýshelerine berilmeytinin aityp, pal ashqan.

Biylikke kelui mýmkin birinshi adam retinde de osy elding Ýkimet basshysy Shavkat Mirziyaevting aty atalghan.  

Desek te, búl sseraiy oryndalmay qaluy mýmkin ekeni bayqala bastady. Negizinen alghanda Ózbekstannyng biyligine kelui mýmkin ýsh adam bar. Bәlkim, Shavkat Mirziyaevting kandidaturasyn jaratpay jatqan osy ýshtikting biri bolar.

Preziydentting ornyn iyelenuden basty ýmitkerlerding biri – Rustam Azimov. Rustam Azimovtan keyin búl oryngha Ózbekstan Últtyq qauipsizdik komiytetining 72 jastaghy basshysy Rustam Inoyatov ta kóz tigip otyr.

Álemdik sarapshylar endi osy ýshtik ózbek biyligine talasyp, kórshi elde týrli tolqular payda boluy mýmkin ekenin aita bastady. Sebebi, búl talastyng artynda ózbekting mýdesinen góri syrtqy kýshterding yqpaly mol bolatyny belgili. 

Mәselen, Resey qanday jaghdayda bolmasyn, óz adamyn biylikke keltiruge tyrysady. Qytaydaghy jiyrmalyqtyng jiynynan keyin Resey preziydenti V.Putinning dereu Ózbekstangha saparlauy tegin emes. Putin osylay alghashqy qadamyn jasap jatqanda AQSh pen Qytay hәm Europa alpauyttary qarap jatpasy anyq.

Putinmen kezdesude Shavkat Mirziyaev ózining Reseyge jaqyndyghyn bayqatyp qaldy. Soghan qaraghanda ózbek júrtynyng alangha shyghuyna búl mәsele de әser etse kerek.

Belgili sayasattanushy Ázimbay Ghaly da búl mәsele jóninde ózining Facebook-tegi paraqshasynda oiyn bildirdi.

Ázimbay Ghali, sayasattanushy:

– Osydan biraz uaqyt búryn men Feysbukte Ózbekstan turaly birneshe ssenariydi jazghanmyn. Qatelespesem 2 qyrkýiekte jariyaladym ghoy deymin... Ókinishke oray, sol negativti ýshinshi ssenariy kele jatqangha úqsaydy. Ózbekstanda qala túrghyndary arasynda «Myrziyaev biylikke kelmesin» degen úranmen  tolqu, qozghalys bastalghan kórinedi.

Olar kimder boluy mýmkin :  1) Túrmystyq әleumettik narazylyq;  2) Myrziyaevting  biylikke talasushy baqtalas sayasy konkurentteri;  3) Olargha kelesi kezende qala túrghyndary, studentter, orta mekteptin eresek balalary jәne әielder qosyluy mýmkin;  4) Diny qauym qosylyp ketui yqtimal.

Ózbek dәstýrge berik:  o bastan  «kónbis búqara ,  al kýshtik qúrylymdar qimylsyz qalyp, shekteusiz erkindik ala qalsa, qoparyp tastaytyn әdeti taghy bar.  Men birneshe ssenariy boluy yqimaldyghyn boljaymyn. Birinshi ssenariyde qazirgi Premier-ministr, Lolamen kelisip, ne kelispey, biylikti óz qolyna alyp, kelesi diktatorgha ainalady.  Ekinshi ssenariyde qazirgi Premierden basqa adam, ol kýshtik qúrylym adamy, Lolamen kelisip, ne kelispey, biylikti óz qolyna alyp, kelesi diktatorgha ainalady. Ýshinshi ssenariyde biylikke ýshinshi kýsh kelui mýmkin:  ol dindar mahalla adamdary.  Olardyng liyderleri jas moldalar, medrese talabalary men student qauymy, iri qala túrghyndary bolady.  Olar jastardy dýrliktirip, sayasy jәne iydeologiyalyq inisiativany óz qolyna aluy yqtimal. Olardyng taktikasy qala jastaryn ózderine ilestirip alu. Eger de ózbek elitasy biylik taghyna taghayyndaudy tym úzaqqa sozyp jiberse, «ýshinshi kýshtin» biylikke kelu yqtimaldyghy óse týsedi.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz