Redaksiyadan: Elimizde nәsildik, últtyq nemese ru-tektik artyqshylyqqa tiym salynghan. Osyny eskere kele tómendegi jazbanyng jauapkershiligin avtordyng ózine qaldyrghandy jón sanaymyz. Maqala avtory ózderin Shynghys úrpaghy dep biletin qazaq ortasyndaghy bir qauym júrttyn, yaghni, tórelerding bayaghy «súltan» mәrtebesin beyresmy týrde qalpyna keltirip jatqanyn habarlaydy.

Bismillyahy Rahmany Rahiym!

Innәmәә әmruhuu iyzәәә әraadә shәi,әn әi-yaquulә lәhuu kung fәiәkuun.

Shyn mәninde, Ol bir isting boluyn qalasa, Onyng búiryghy oghan «Bol» deu, sonda ol bola qalady (Ya-Sin sýresi, 82 ayat).

Jaratqan IYemiz, Bir Allagha shýkirshilik eteyik! Adam tanghalarlyq jay, Qazaq jerinde Úly Handardyng Úlysy – Han Shynghystyng úrpaqtary – tórelerding sonsha qughyn-sýrginnen keyin saqtalyp qalghany! Olar qazirgi kezde ózining tәuelsiz el-júrtymen birge sanaly úrpaq ósirip, jana ómirding myqtap qalyptasyp, ornyghuyna barynsha óz ýlesterin qosuda.

Sondyqtan, qazaq tórelerining ata-babalarynan qalghan jalghyz múra «Súltan» ataghyn zamanymyzgha layyqtap, beyresmy týrde qalpyna keltiru jayynda úsynys Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalandy. Ol úsynysqa birtalay el azamattary óz pikirlerin, ashyq bildirdi. Aytylghan pikirler, barynsha әrtýrli boldy. Ol zandylyq, oghan dau bolmas.

Qúrmetti aghayyndar, týsinistikpen qaranyzdar, búl bólinu emes, tek qana tarihy sanany qalpyna keltiru ghana. Qalay bolghanda, shynayy pikir – oilaryn aityp, úsynys bildirgen azamattargha bizder, ýlken rizalyqpen, alghysymyzdy aitamyz!

Bizderge jetken tarihy derekterge sýiener bolsaq, kezinde elge degen qúrmeti erekshe, óz enbekterining arqasynda ataq-danqy júrtqa jayylghan, Han Shynghystyng tikeley úrpaqtary – Shoqan, Nauryzbay, Sadyq, Tezek, Dәuletkerey, Baqytjan, Álihan t.b. kóptegen súltandar, Qazaq halqynyng jadynda mәngilikke qaldy! Osy Súltandardyng el-júrt arasynda atqarghan enbekteri, is-әreketteri, myna bizderge, Qazaq tórelerine ýlgi bolar aqiqat. Qazirgi kezdegi tórelerding kóbisi kedey, anau deytin alpauyttar joq. Eger, osy aldaghy 3-4 jylda auqatty tóreler shyghyp jatsa, nemese basqa da azamattar, osy bastalghan ruhany sharagha demeushilik kórsetip jatsa, qúba-qúp deymiz. Barlyq qarajat әrtýrli úiymdastyru jәne tarihy zertteu júmystaryna júmsalmaq.

Qazirgi Qazaq tóreleri arasynda bizderge ýlgi bolatyn tóreler bar ma, bar bolsa olar kimder degen saual aldymyzdan shyghary sózsiz. Osyghan baylanysty aitarymyz, әriyne, eng birinshi orynda túrghan, tórelerding beyresmy bas Súltany, bar elding sýiiktisi, bәrimizding betke ústar bedeldimiz – Súltan - Shot-Aman Ualihan deymiz! Shot-Aman Ualihan siyaqty el-júrtqa belgili azamattargha qarap, qazirgi jas súltandar boy týzeui, oy týzui qajet. Ayta ketetin jayt jas súltandar qanday ýlgide bolu kerek degen oi. Bizdinshe, olar el-júrtqa belgili, bilimdi, yqpaldy, jigerli, sergek jandar bolumen qatar, boyynda «artyq, aram et joq» jәne ózining Qazaghynyng «qúly da, súltany da» ekenin moyyndaytyn, soghan dayyn jәne layyq azamattar boluy kerek. Onyng úrpaq tәrbiyesine tiygizetin әseri sózsiz dep oilaymyz.

Rabby zidny ghilmәn. O, Jaratqan IYem! Bilimimdi arttyr. (Taha sýresi 114-ayat)

Qazaq tóreleri atynan,

Dýnie jýzilik Shynghys Han Akademiyasynyng akademiygi, professor

Súltan Aman Núghmanúly Shotaev 

Abai.kz