ÓZBEKSTAN. KÁRIMOVTAN KEYIN NE BOLUY MÝMKIN?..
Erkin aqparat taratatyn derekkózderi Ózbekstan Respublikasyn preziydenti Islam Karimovting dýnie salghanyn aityp jatyr. Alayda resmy Tashkent Kәrimov turaly jamanat habardy rastaghan joq. Áytse de, Orta Aziyadaghy sayasy iri túlgha Islam Abdughaniyúlynyng dәuiri ayaqtaldy deuge bolady. Búl - aiday aqiqat.
Mening oiymsha, Kәrimovten keyin ózbek biyliginde tepe tendik saqtalmaydy. Atalghan personalardyng bir-ekisi -túra kóteriledi, olardy shetinen qamay bastaydy. Halyq kóshege shyghady, biraq iri qalalarda jastar sheruin osy joly atugha әsker bata almaydy.Tashkent pen Samarqan - Ferghana emes, onyng ýstine daghdarys kýsheyip túr, halyq sharshaghanyn aitady.
Ózbekstannyng qazirgi zaman tarihynda jana kezeni bastaldy dey ber. Biylikke kelesi diktator kelu kerek edi, әitpese dýrbeleng kezeni bastalady. Al, Islamnyng kishi qyzy Lola biylikti ústap túra almaydy. Eki-ýsh aidyng ishinde biylikti qayta bólisu bastalady. Búl kýreske Tashken men Samarqannyng studentteri men eresek oqushylary da qatysuy mýmkin. Lola tek ótpeli kezende ghana biylikting basynda túrady. Basqaru vertikali bosansy bastaydy. Ekonomikalyq jәne әleumettik kelensizdikter qaynap qoghamnyng betine, qala berdi kóshege shyghady. "Islam Kәrimovtyng kezinde jaghdayymyz nashar boldy" deydi kópshilik. Búl - Lola ketsin degen sóz.
Ózbekstanda naryqtyq qatynastar jetkiliksiz kólemde engen. Liyberaldyq erkindik tipti az. Ákimshilik shekteu kóp. Qyshlaqtan qalagha, Samarqangha,Tashkenge kóshu, baru, túru ýlken qiyndyq tughyzady. Reseyge ketu qiyn, Reseyden kelseng tonaydy. Osydan bylay Halyq korrupsiyamen kýresudi tu ghyp kóteredi. Birneshe korrupsiyanerding familiyalary atalady. Koreyler men orystar Ózbekstannan qashady. Bizdi immigrasiyalyq rejim qatandau kerek.Tek ózbek jerinde túryp qalghan qazaqtardy ghana qabyldau kerek.
ÁZIMBAY GhALIY
Abai.kz