Erten, 30-tamyzda elimiz Ata zang kýnin atap ótedi. Qazaqstan Respublikasynyng 1995 jylghy Konstitusiyasynyng qoldanysta jýrgenine 21 jyl bolypty. Negizgi zang elimizding kenestik kezennen keyingi ótpeli uaqytynda óz mindetin oryndady. Eng bastysy – túraqtylyq pen tynyshtyqtyng ornyghuyna, jana jas memleketting qalyptasuyna, ishki sayasatta qúqyq tәrtibin nyghaytugha, syrtqy sayasatta – Qazaqstannyng әlemdik qauymdastyng tolyq mýshesine ainaluyna mýmkinik berdi. Ata zanymyzdy maqtan kórip, kәdimgidey araqalanyp jýrdik.

QR Konstitusiyalyq kenesining tóraghasy Igori Rogov 25-tamyz kýni jurnalisterge bergen súqbatynda Preziydentting memlekettik organdardyng arasynda keybir ókilettilikterdi qayta bóluge baylanysty ózgerister engizu qajettigi turaly pikirine sәikes keybir nәrseler jasalyp jatqanyn aitypty. Shynynda da meninshe Ata zangha engiziletin, mindetti týrde engizetin ózgerister bar. Óitkeni býgingi 21 jyldyq biyikten qarasaq, onyng tolyp jatqan kemshilikteri kózimizge úryp túrady.

Eng aldymen Ata zanymyzdyng andatpasynan (preambulasynan) bastayyn. Onda Qazaqstandaghy memleket qúraushy Qazaq halqynyng qúqyqtyq orny men Qazaqstan halqy aldyndaghy shoghyrlandyrushy, úiystyrushy, jauapkershilik róli úmyt qalghan. Ghasyrlar boyy el men jerding tәuelsizdigi, últtyng azattyghy jolynda qazaqtan basqa eshkim kýresken emes. Býgingi Tәuelsiz Qazaqstan – jonghar basqynshylyghyna qarsy ýsh ghasyrlyq shayqastardyn, ýsh ghasyrlyq patshalyq Resey otarshyldyghyna qarsy 400-den astam kóterilistin, keshegi Jeltoqsan qaharmandyqtarynyng nәtiyjesi. Ol preambulada atap túryp kórsetiluge tiyis bolatyn. Osy kemistikting saldarynan Qazaq halqynyng qúqyqtyq mәrtebesi býginde onda túratyn diasporalardan da tómen qalyp otyr.

Kenestik kezende elimiz Qazaq ASSR-i, odan keyin «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy» dep atalatyn. Yaghny atynan-aq últtyq memlekettilikting belgisi kórinip túratyn. Sol kezde-aq ol QAZAQ ÚLTY ýshin qúryldy. Tәuelsizdik jyldarynda búl dәstýr jetile týsui kerek edi. Mәselen, «Qazaq Respublikasy» bolyp. Biraq biz tәuelsizdikten keyin keri ketip baramyz. Alysqa barmay-aq qoyalyq, 
1991 jylghy 16-jeltoqsanda qabyldanghan bәrimiz maqtan tútatyn «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly konstitusiyalyq zanynyn» andatpasynda «qazaq últynyng ózin-ózi biyleu húqyn rastay otyryp» degen tirkes bar. Osy konstitusiyalyq zanynyng 8-babynda «Qazaq últynyng jәne Qazaqstanda túratyn basqa últtar ókilderining mәdeniyetin, dәstýr-saltyn, tilin qayta týletip, damytu, últtyq qadir-qasiyetin nyghaytu memleketting asa manyzdy mindetterining biri bolyp tabylady» dep memleket qúraushy últtyng ornyn naqtylap qoyghan. 1993 jylghy konstitusiyamyzdyng andatpasynda «..qazaq memlekettiligining myzghymastyghy negizinde...» (osyndaghy jәne ary qarayghy audarmalar resmy emes –M.T.) degen tirkes bolsa, ary qaray: «Qazaqstan Respublikasy ózin ózi biylegen qazaq últynyng memlekettik formasy retinde óz azamattaryn tendey qúqyqpen qamtamasyz etedi» dep tújyrymdaydy.

Aqiqaty da әdildigi de osy emes pe! Tamasha formulirovka! Al qoldanystaghy 1995 jylghy Negizgi zanymyzda qazaq halqynyng konstitusiyalyq, demokratiyalyq qúqyqtyqtary jetildirilu ornyna tipti mýlde eskerilmey qalghan. Andatpada «biz ortaq taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy, bayyrghy qazaq jerinde memlekettilik qúra otyryp...» dep sipay qamshylap kete beredi. Qúddy bir jer betinen joyylghan әlde bir «bayyrghy qazaq» halqy turaly habarlap túrghan tәrizdi. Sondyqtan Konstitusiyamyzgha qazaq halqynyng memleket qúryltayshysy ekendigi turaly tújyrymdy qaytaru qajet!

Jaqyn kórshimiz Ózbekstan Konstitusiyasy: «...ÓZBEK memlekettiligin damytu tәjiriybesine sýiene otyryp» dep bastalsa, Ispaniya Konstitusiyasy «Ispan últy» degen tirkespen bastalghan. Germaniya Konstitusiyasynda: «Jaratushy IYemiz ben adamdar aldyndaghy jauapkershilikti sezine otyryp, býkil әlemdegi beybitshilik isine qyzmet etuge qúlshynyspen birlesken Europanyng teng qúqyly mýshesi retinde NEMIS HALQY ózining qúryltayshylyq qúqyghy arqyly ózine osy Negizgi zandy belgileydi» dep kórsetken. Sonda ózge memleketter konstitusiyasynda memleket qúrushy últtyng ornyn kórsetuge bolady da Qazaq halqynyng óz Konstitusiyasynda ózining memleket qúraushy últ ekendigin, tarihy orny men róli turaly kórsetuge bolmay ma?!.

Qazaqstannyng qazirgi (2016 j) qoldanystaghy Konstitusiyasy 1995 jyly jalpy halyqtyq referendumda qabyldanghan Negizgi zannan jer men kóktey mýlde alshaq. 21 jylda Ata zanymyzgha 59 (elu toghyz!) ózgeris pen tolyqtyru engizilgen. Erinbey sanap shyqtym. Búdan ózge baptargha jasalghan Konstitusiyalyq Kenesting otyzshaqty týsindirmesi taghy bar. Demokratiyalyq qaghidalar mýltiksiz saqtalatyn elderde (AQSh, Germaniya, Fransiya, Ispaniya, Daniya, t.b.) konstitusiyalary ózgermeydi. Ata zangha Preziydentinen (monarhynan) bastap bәri baghynady. Bizdegi ózgerister men týzetulerding kóptigine qayran qalmasqa sharang joq.

Álemdik tәjiriybede referendumda qabyldanghan qújattargha Parlament týbegeyli ózgeris engize almaydy. Manyzdy ózgeris pen tolyqtyrular kóbine tek referendumda ghana jasalady. Bizding Konstitusiyamyzda Ata zangha Parlament arqyly ózgerister jasau qúqyghy bәrin býldirip túr. Sonyng saldarynan elektorat Konstitusiyagha jasalar ózgerister men tolyqtyrular turaly ol qabyldanyp ketken song ghana habardar bolyp jýr. Parlament engizgen 59 (!!!) týzetu men tolyqtyrudan keyin qoldanystaghy Ata zanymyzdy býkilhalyqtyq deuge de, demokratiyalyq deuge de auyz barmaydy.

Sonday-aq qarapayym saylaushylardyng Parlament deputattyghyna saylau men saylanu qúqyghy qoldanystaghy Konstitusiyamyzgha is jýzinde qayta engizilui tiyis dep oilaymyn. Deputattardy Mәjiliske majoritarlyq jýiemen partiyalar arqyly saylau azamattardyng saylaugha tikeley jәne tóteley, jasyryn týrde dauys beru qúqyghyn shektep jýr. Keshegi kenestik kezende saylau túsynda «kommunister men partiyada joqtardyng blogy» deytini esimizde. Bizde partiyada joqtar qúqyghy mýlde eskerusiz qalghan.Olar Mәjiliske saylana almaydy. Ýstimizdegi jylghy qantar aiynyng sonynda ótken qúryltayynda «Núr Otan» partiyasyna 849 myng 647 adam mýshe ekendigi aitylghan. Basqa 5-6 partiyanyng әrqaysysyn maksimum jarty millionnan dep eseptegende elimizdegi tirkelgen partiyalardyng mýshelerining sany 4 milliongha jetpeydi. 18 million halyqtyng dauys beruge qabiletti 9 millionynyng teng jartysy әldebir partiyagha mýshe bolmaghandyqtan konstitusiyalyq qúqyghyn jýzege asyra almay qaghys qalyp jatyr. Búl da konstitusiyalyq qighashtyq.

Eki palataly Parlament te Qazaqstangha kóptik qylatynyn ómir kórsetip jýr. Ádilet ministrligining zang qabyldaytyn qos departamentine ainalyp bara jatqan Senat pen Mәjilis el ýshin taghdyrsheshti tústarda kesimdi sózin aita alghan emes. Tayauda shiyelenisken sheteldikterge Jer satugha baylanysty dau Parlamentting halyqtyq sipattan aiyrylyp qalghanyn kórsetti. Senat janama saylau tәsilimen, Mәjilis partiyalyq majoritarlyq tәsilmen saylanyp jýrgendikten ekeui de is jýzinde birin biri qaytalaydy. Preziydent әkimshiligining qaqpaqylynan shygha almaydy. Sondyqtan «Halyq qalaulysy» bolu ýshin parlament saylauynyng әldeqayda demokratiyalyq tikeley jәne tóteley, jasyryn dauys beru joly qaytarylugha tiyis. Ári Parlamentting eki palatasynan góri ózin ózi deputattyqqa úsynu qúqyghy saqtalghan shynayy demokratiyalyq jalqy palata әldeqayda tiyimdi bolary anyq.

Ata zanymyzdyng 51-babynyng 1-tarmaghynda «Mәjilisting toqsan segiz deputatyn saylau jalpygha birdey, teng jәne tóte saylau qúqyghy negizinde jasyryn dauys beru arqyly jýzege asyrylady» dep taygha tanba basqanday anyq jazylsa, al Qazaqstan Respublikasyndaghy saylau turaly Konstitusiyalyq zannyng Saylau jýieleri turaly 9-babynyng 1-1 tarmaghynda «Sayasy partiyalardan Parlament Mәjilisining deputattary birtútas jalpyúlttyq saylau okrugi boyynsha partiyalyq tizimdermen saylanady» deydi. Múnday konstitusiyalyq qayshylyq qaydan payda bolghan? Qyzyq bolghanda osy zannyng 37-babynda «Sayasy partiyalargha dauys beruge arnalghan saylau bulletenine jerebemen aiqyndalghan tәrtippen sayasy partiyalardyng ataulary engiziledi» dep týiindelgen. Saylau bulletenine partiyalardyng aty jazylsa onda deputattardy teng jәne tóte saylau qalay jýzege aspaq? «Partiyalyq tizimdermen saylanu» qay partiya kóp dauys alsa sol partiyanyng tizimindegi partiya mýsheleri deputattyqqa ótetindigin bildiredi. Konstitusiya men konstitusiyalyq zandarda (qalghan kýlli zandarda da) qayshylyqtar bolmaugha tiyis.

Ata zanymyzdyng memlekettik tilge qatysty túsy da solqyldaqtyqtan sharshatty. Konstitusiyadaghy 7-baptyng ekinshi tarmaghyndaghy «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen norma alynyp tastaluy tiyis. Qazaqstandaghy qazaq halqynyng sany qazir 67 payyzdan asty. Respublikanyng 25 jasqa deyingi túrghyndary arasynda qazaqtar 80 payyzdan astam ýlesti qúraydy. Sondyqtan orys tiline jaltaqtyqty qoy kerek! Qazaqstanda orys diasporasy 3,5 millionday ghana. Germaniyadaghy orys diasporasy 4 millionnan astam. Olar Germaniya Konstitusiyasyna orys tilin resmy etip engiz dep jatqan joq qoy.

Ózining últtyq memlekettiligin nyghaytyp jatqan Ózbek eli konstitusiyasynyng 4-babynda «Ózbekstan Respublikasynyng memlekettik tili ózbek tili bolyp tabylady. Ózbekstan Respublikasy onyng aumaghynda túratyn últtar men úlystardyng tiline, әdet-ghúrpy men dәstýrine qúrmetpen qaraudy, olardyng damuyna jaghday jasaudy qamtamasyz etedi» dep sharuany op-onay tyndyra salghan. Bizge de tap osy formulirovka jarap túr.

Sot biyligi salasy da konstitusiyalyq reformagha óte múqtaj. Sot sudiyalary korpusyn saylau da býkilhalyqtyq tikeley jәne tóteley jasyryn dauys beru jolymen jýzege asyrylghany jón. Saylaushylar aldynda jauap bermeytin sot sudiyasy halyq pikirin qúlaghyna da ilmeydi. Sondyqtan óz qataryndaghy korrupsiyany da tyya almay otyr. Sotqa halyq senimi óte tómen. Bolmashy nәrse ýshin sot sheshimderi barlyq satylardan ótip Jogharghy Sotqa deyin shaghymdalyp jatady. Sottyng әdildigine senim ornaghan kezde azamattar tómengi sot satysynyng biyligine toqtaydy. Biz soghan jetuimiz kerek!

Sonday-aq, qoldanystaghy Konstitusiya BÚÚ 1948 jyly qabyldanghan «Jalpygha ortaq adam qúqyqtarynyng Deklrasiyasyna», 1990 jyly qabyldanghan «Qazaqstannyng memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyasyna» sәikes bolugha tiyis. Óitkeni, sol qújattyng songhy babynda Deklarasiya elding aldaghy Konstitusiyasyna negiz bolu kerektigi shegelengen. Eki qújatty ýnilip salystyryp qaraghan adamgha Deklarasiyanyng keybir tújyrymdary Ata zangha ilinbey qalghanyn bayqaugha bolady. Aytalyq, Deklarasiyanyng 2-babynda: «Qazaqstan Respublikasy últtyq memlekettigin saqtau, qorghau jәne nyghaytu jóninde sharalar qoldanady» delingen. Al qoldanystaghy Ata zanymyzda últtyq memleketimizdi qorghau týgili, ony azamattyq memleketke oiystyru baghyty kózge úryp túr. Búl Ata zang emes Ógey zang siyaqty kórinip ketedi. Osynyng bәri elimizge konstitusiyalyq reformalar asa qajet ekendigin bayqatady.

Men zanger emespin. Biraq Ata zanymyz turaly Otanymyzdyng qarapayym azamaty retinde óz pikirimdi bildirdim. Qogham jetilu ýshin onyng zandyq, qúqyqtyq negizderi de jetiluge tiyis dep esepteymin. Eger osy kýnge deyin 59 týzetu men tolyqtyru engizilgen bolsa men jogharyda aitqan mәselelerdi de Parlamentting qoldanystaghy Negizgi zangha engize saluyna esh kedergi joq!

Material avtordyng Facebook әleumettik jelisindegi paraqshasynan alyndy.

Abai.kz