Júma, 22 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 8193 0 pikir 26 Tamyz, 2016 saghat 16:14

QAZAQSTANDY ÁLEMDIK TURISTIK ORTALYQQA AYNALDYRUGhA NE KEDERGI?

Turizm Qazaqstan ekonomikasyndaghy qarqyndy salalardyng biri desek te elimizdegi turizm industriyasy qarqyndy damyghan sala dey almaymyz. Mәselenki, Kókshening kurorttyq aimaqtaryndaghy qonaq ýilerding baghasy aspandap ketkeni kóp aitylady. «Burabaydaghy» bir bólmening qúny tәuligine 55 myng tengeden bastalsa, Týrkiya kurorttaryndaghy analogtyq bagha 38 mynnan bastalady eken.

Songhy jyldary turizm әlemdegi eng tabysty biznesting biri. Turizmning manyzy jyldan-jylgha ósude, onyng halyqaralyq baylanysta jәne valutalyq týsim kóz retinde manyzy artuda. Turizm industriyasynyng memlekettik budjetke týsiretin valutalyq týsimi, orta jәne shaghyn bizneske kómegi, tauar men qyzmet kórsetu naryghy arqyly aimaqtardyng ekonomikasynyng damuyna yqpaly óte zor. Ásirese «EKSPO-2017» qarsanynda ishki turizm el ekonomikasynyng lokomotiyvine ainaluy bek mýmkin. Búl turaly «Delovoy Kazahstan» basylymyna súhbat bergen Turistik úiymdar Assosiasiyasynyng tóraghasy Aydar Kenjeghúlov mәlimdegen.

Hosh, Halyqaralyq kórme ayasynda sheteldik turisterge elimizding kórikti oryndaryn kórsetu – Qazaqstan turizmin damytudyng jýielik josparyna engizilui tiyis-aq.

Sarapshynyng pikirine sýiensek, ishki jәne syrtqy turizmning kindigi retinde bókteri betegeli Burabay kurorttyq aimaghyn alyp qarastyrugha әbden bolady.

«Syrtqy turizmning klassikalyq sifrlaryna nazar audaryp kóreyikshi, bir sheteldik turist bir kýnde 100 dollar júmsaydy degen kýnning ózinde elimizdegi kurorttyq aimaqtar qoljetimdi әm qauipsiz bolmay ma?! Endeshe qazaqstandyqtardyng kóbi aghylyp Týrkiya nemese basqa jaqqa ketuge asyghady?.. Burabay Astanadan tym alys emes. Joly da jóndelgen. «Biraq» deytin mәseleler de joq emes, әriyne. Sebebi, otandyq demalys oryndarynyng jarnamasy az. Mysaly, internetten Týrkiyanyng demalys oryndary turaly izdeseniz, qaptaghan kurorttardy tabasyz. Al bizde she?! Ókinishke oray tek demalys oryndary ghana emes, bizdi qyzmet sapasy da syn kótermeytini jasyryn emes»,-deydi Aydar Kenjeghúlov myrza.

Servistik qyzmet jәne qonaq ýy biznesi turizm salasynyng ainymas bólshegi ekenin eskersek, tómen sapadaghy qyzmet ýshin tym qymbat bagha kórsetkishi,mamandandyrylghan kadr tapshylyghy, jarnamanyng jetkiliksizdigi ishki turizmning damuyna aitarlyqtay kedergi keltirip otyr desek janylyspaghan bolar ek.

«Ókinishke oray Qazaqstanda tek qana servistik qyzmet damamaghan, sonymen qatar, kәsipkerlik te kesheuildep túr. Mysaly, suvinirler satu, últtyq naqyshtaghy qolóner búiymdaryn jasaudan sheberlik-synyptaryn úiymdastyru, viydeotekter nemese prezentasiyalyq materialdardy jarnamalaytyn beyne kafeler úiymdastyrylmaghan. Áytpese, Shyghys Qazaqstannyng tabighaty qanday keremet. Tauy da bar, nu ormany da bar, jazyq dalasy da bar, ózen-kólderi de jeterlik. Eng bastysy klimaty erekshe ghoy. Jergilikti turister qazirgi qyzmetke ýirenip qalghan bolsa, shetelden keletin turister ýshin jogharyda aitylghan tetikter eng manyzdy aspektter bolyp tabylady. Osydan-aq qorytyndy jasaugha bolady»,-deydi Turistik úiymdar Assosiasiyasynyng tóraghasy Aydar Kenjeghúlov.

Sonymen qatar, Qazaqstanda sheteldik әm otandyq turisterge úsynugha bolatyn qyzmet týrleri jeterlik. Mysaly, atpen seruendeu, veloseruen, qayyqpen seruen, katamaran, yahta, kvadrasikl, paralan, әue shary, parashutten sekiru, qysta – shyrshaly ormanda seruendeu, ekonturizm salasy boyynsha – fotoanshylyq, sanyrauqúlaq teru, balyqqa shyghu, tabighy qoryqtardy aralau t.s.s.

«Jogharydaghy biz atap ótken faktorlardyng barlyghy derlik Qazaqstannyng ishki turizmin damytugha aitarlyqtay kedergi keltirip otyr. Mysaly, Qytayda turizmning ýsh baghyty bar. Olar: tabighy obiektilerdegi turizm, tarihy eskertkishter, últtyq salt-dәstýrmen tanystyru. Al bizde múnyng barlyghy bar emes pe?!»,-deydi Aydar Kenjeghúlov.

Al Turistik úiymdar Assosiasiyasynyng Preziydenti Roza Asanbaeva hanym, jurnalisterge bergen súhbatynda ishki turizmning damuyna endigi jyly Elordada ótetin Halyqaraolyq «EKSPO-2017» kórmesi taptyrmaytyn mýmkindik ekeni aitqan.

«Bizde bәri bar, tek qymbat. Sondyqtan da, qazaqstandyqtar Burabay nemese Alakólge baryp demaludyng ornyna shetelge shyghyp jatady. Al bizge múnay, gaz, týrli metelldar alugha kelgen dәuletti biznesmender ghana kelip demala alady. 5 júldyzdy qonaq ýiler tek solagha arnap salynady. Mine, bizdegi turizmning hәli. Al biz ishki turizmning jandanghanyn, qazaqstandyqtar óz elimizde demalghanyn qalaymyz. Sondyqtan, kem degende infraqúrylymdy damytuymyz kerek. «EKSPO-2017» kórmesi kele jatyr. Sondyqtan oilanuymyz kerek. Ásirese, otandyq kәsipkerler, investorlar ýshin búl taptyrmaytyn mýmkindik»,-deydi Roza Asanbaeva hanym.

Al sarapshy  Aydar Kenjeghúlovtyng pikirinshe, ishki turizmning drayveri retinde kәsipkerlerge jenildikter qarastyryluy kerek.

«Ol ýshin turistik aimaqpen ainalysatyn kәsipkerlerge nemese investorlargha jenildikter qarastyryluy tiyis. Mysaly, salyq kólemin azaytu, subsidiyalau, jenildetilgen payyzben nesie beru, qoljetimdi vizalyq rejim t.b. Mysaly, kórshi Reseyde turistik-rekreasiolndy klaster reziydentteri ýshin salyq kólemi bes jylgha tabys kólemining 5 payyzynan asyrmaydy. Búl shaghyn biznestik damuyna jәne sheteldik investorlardy tartugha ýlken sep bolary sózsiz»,-deydi Aydar Kenjeghúlov.

Ras, Halyqaralyq dengeydegi kórmeni ótkizu Qazaqstan ekonomikasy ýshin tabys kózining jana nýktesin ashugha, Qazaqstannyng kurorttyq aimaqtaryn әlemdik turistik ortalyqqa ainaldyrugha taptyrmas mýmkindik. Ol ýshin Astanadaghy aq jaghylalar quatty turistik infraqúrylymdy retteu mәselesin kýn tәrtibine shygharu tiyis. Áytpegende, әlektengenimiz bekerge shyghu bek mýmkin.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279