TANBALY BASTY ADAM TURALY HIKAYaT
Oy erkindigi, sóz bostandyghy degen úghymnyn qymbat ekenin ekinin biri bilemiz de, qaysybirimiz, ókinishke qaray, keyde ony arzandata salamyz, yaghny «ótirikti shynday, aqsaqty tynday etip» aytamyz da jazamyz. Bilmeytinimiz, kórmegenimiz jayyna qalady. Songhy kezde, mysaly, kýni keshe, 1986-jyldyng jeltoqsanynda, Almatynyng alanynda qazaq jastarynyn qanyn tókken, Almaty-Tbilisiy-Fergana-Baku-Dushanbe-Erevan-Vilinuste jәne Karabah pen Pridnestroviede shúbalghan qandy izi jatqan tanbalybas Mihaiyl Gorbachevti (orys halqynyn anyz tilimen aytqanda: «Mihail mechenyidy») tiridey joqtap, «tarihiy túlgha», «kósem» dep dәripteudemiz. «Bizge tәuelsizdikti Mihail Sergeevich Gorbachev әperdi!» dep alaqaylap qoyatynymyz da bar.
Oqyp otyrsan, pay-poy, «qylyshynan qan tamyp túrghan Kenes imperiyasyn kýiretken», qyryp-joyatyn qarulardy shekteudi iske asyrghan, Berliyn dualyn qúlatqan... qysqasy, adamzatqa jasamaghan jaqsylyghy joq eken onyn! Aytpaqshy, keybir jazghyshtarymyz: «Qylyshynan qan tamghan Kenes Odaghy kezinde» degen sóztirkesti tyqpalap, sol kezende qazaq halqynyn qúryp bituine kuә bolghanday sóileydi. Ondaylardyn kóbi sol Odaq kezinde ósip-jetilgen, ózine layyq taqqa otyrghan, at-ataq alghan, shen taqqan sheneunikter ekeni, solargha elikteushi-solyqtaushy sary ezu jastar ekeni ókinishti. Ol sheneunikter: balabaqshada tegin tәrbiyelendi, mektepte, joghary oqu ornynda tegin oqydy, mamandyghy boyynsha júmysqa kidirissiz ornalasty, barghan bette júmysshylar jataqhanasynda tegin túryp, kóp keshikpey tegin pәter aldy. Qashan, qanday bolsyn dәrigerlik jәrdemge 1 tiyn da tólegen emes. «Júmyssyzdyq» degen suyq sózdi eshqashan estigen joq. Shyndyq pa? Shyndyq! Sol iygiliktin bәri býginde kerisinshe bolyp ketip, milliondardyn qabyrghasyn qayystyryp túrghany beker me? Beker emes! Endeshe, tarihtyn aqiqat betterin júlmalap túlan tútu jón be? Joq!
Osyny este ústay otyryp, Gorbachevtyn «túlghasy» turaly birer pikir aytayyn (bizde «túlgha» degendi ondy-soldy qoldanu da bar, ol dúrys emes, qazaq halyq qúrmettegen adamdy ghana «Túlgha» degen).
Birinshi sóz. Kenes ókimetin Gorbachev qúlatqan joq, qúlatudy kózdegen AQSh-tyn toryna týsip qaldy da, shygha almady. Oqylyq:
«Gorbachev 1993-jyly mamyr ayynda jeke saparmen Fransiyada bolghanynda KSRO-ny ydyratugha «syrtqy kómektin» әseri jayyndaghy súraqqa jauap berip baqty... «Figaro» tilshilerining mәlimdeuinshe, Gorbachev sol súhbatynda Reykiyavikte Reyganmen kezdesken joly KSRO-nyn taghdyryna AQShtyn shengel salghanyn moyyndady. Onysyna myna bir sózi dәlel: «Reykiyavikte shynynda drama, ýlken drama boldy... Joghary dengeydegi ol kezdesude, bilesizder me, biz tym alysqa ketip qaldyq ta, qaytugha shamamyz jetpedi» (A. Shutov, «Resey tarihtyn diyirmeninde»).
Sovet barlaushylary 80-jyldardyn basynda «Garvard jobasyna» qatysty materialdardy qolgha týsirgen. Onyn KSRO men Reseyge arnalghan alghashqy ýsh tomy «Qayta qúru», «Reformalar», «Reformalardyn ayaqtaluy» dep atalghan da, onda: KSRO men SOKP-ny, Reseydi, Varshava shartyn, býkil sosialistik jýieni ydyratu jәne búl jýienin negizin - tegin bilim alu men tegin dәrigerlik jәrdemdi jon josparlanghan. Ol maqsattyn oryndaluyna, AQSh Ortalyq barlau basqarmasynyn mәlimdeuinshe, jiyny 13 trillion dollar júmsalghan...
Preziydent R. Reygan bolsa, ol 1980-jyly-aq: «AQSh-tyn bas maqsaty – sosializmdi qoghamdyq-sayasiy jýie retinde joi!» degen-di. Onyn búl pighylmen qanshalyqty qareket jasaghany Djek F. Metloktyn (kishisinin) «Reygan men Gorbachev» degen kitabynda bayandalghan.
Reygannyn izbasary D. Bush onyn isin ilgeriletti. Belgili tarihshy-jazushy Selen Smirnov «Áshkere anyzdyn shyndyghynda» bylay depti:
«...KSRO preziydentinin (Gorbachevtyn, - Gh. Q.) búrynghy kómekshisi A. Chernyaevtin aytuynsha, 1989-jyly jeltoqsannyn 2 - 3-i kýnderi Malitada, «Maksim Gorikiy» kemesindegi kezdesude D. Bush Gorbachevtan mynalardy talap etken: birinshi – KSRO qoghamyn AQSh-tyn josparyna say ózgertu; ekinshi – alysqa úshatyn qaru jýiesin joi; ýshinshi – basqa elderdin jerindegi sovet әskerlerin alyp ketu».
Qara qúryqqa qarmalghan Gorbachev týzde ashyq sóileuge mәjbýr bolsa da, ýide týlkibúlan jasady. Mәselen, «Álbette, biz Sovet ókimeti jýiesin ózgertudi qalamaymyz, onyn negizgi ústanymdarynan aynymaymyz. Alayda, sosializmdi nyghaytatyn jәne ony sayasiy kemeldendiretin, tegeuirindi etetin janalyq jasau qajet» dedi («Perestroyka y novoe myshlenie dlya nashey strany iy dlya vsego mira» kitabynda).
Sovet Odaghyn ydyratu bolatyny turaly eshkimge lәm demedi, qayta, AQSh-ty aldarqata jýrip, jeke biyligining qyzyghyn kóre úzaq otyrudy kóksedi. Odaq qúramynan shyghugha shúghyl әreket ete bastaghan Baltyq boyy respublikalaryn túqyrtyp ústaudy oilap, 1991-jyly tamyz aiynda (25 jyldyghy atalyp ótude) әigili GKChP-ny (Tótenshe jaghday jónindegi memlekettik komissiyany) úiymdastyrdy. Oqylyq (týpnúsqadan ýzindi):
«GKChP byl organizovan samim Gorbachevym. Eto bylo sdelano gorazdo ranishe avgusta 1991-go, y reshenie bylo prinyato v Orehovoy komnate – eto komnata za stenoy Politburo, ya na etoy vstreche byl. Tak vot sostav komissii, kotoraya doljna byla podgotoviti vvedenie chrezvychaynogo polojeniya, byl opredelen na soveshaniy u Gorbacheva. Ono sostoyalosi 28 marta 1991 goda y esti chelovek, kotoryy ocheni tochno rasskazal o nem kak ono prohodilo, kto voshel v etot komiytet. Eto – pervyy sekretari MGK KPSS yriy Andreevich Prokofiev. Togda v GKChP pod rukovodstvom Yanaeva byly vklucheny vse, kotorye pozje, v avguste, v nego voshli. IYm, chlenam komissii, bylo predlojeno podgotoviti zakon o poryadke vvedeniya chrezvychaynogo polojeniya, a gruppe generalov KGB – iy oniy sdelaliy eto – napisati obrasheniye k narodu v svyazy s vvedeniyem GKChP. Bylo daje porucheniye izgotoviti pechati GKChP.
...Ya byl na tom zasedanii, no, razumeetsya, ne mog iy ne doljen byl vhoditi v ego sostav kak rukovodiyteli parlamenta. GKChP zasedal trijdy, y kogda byl podgotovlen proekt federativnogo dogovora y obrashenie k naselenii, neskoliko chelovek poehaly v Foros, chtoby skazati Gorbachevu, chto Novo-ogarevskie soglasheniya prinimati nelizya. Vo-pervyh, eto konfederativnyy dogovor, a, vo-vtoryh, nado dojdatisya sentyabrya, kogda budet sezd, i, nado dogovoritisya, kak prinimati dogovor. Vedi vse-takiy esti Verhovnyy Sovet. Gorbachev vyslushal iyh, pojimal ruky y skazal: «Deystvuyte, chert s vamiy!». Eto zafiksirovan sudom. Nikakoy blokady k etomu vremeny Gorbacheva ne bylo: vy toliko predstavite, priyehaly pyati chelovek, a u nego okolo 100 chelovek ohrany. Sud potom podtverdiyl, chto vse sredstva svyaziy rabotali, samolet stoyal iy vse prochee. Vot y vsya istoriya GKChP dlinoy 72 chasa; v gorod voshla odna diviziya – eto nichto dlya Moskvy. Nikakoy popytkiy shturma Belogo doma ne bylo, diviziya prosto proshla po uliyse. Vse predpriyatiya stolisy v etot deni rabotaliy, a v gorode byla odna-edinstvennaya demonstrasiya – eto byly brokery novyh bankov, kotorye nesly 100-metrovoe znamya Rossii. Giybeli treh parney – tam nikto ne strelyal – eto dorojno-transportnoe proisshestviye, chto bylo ustanovleno sudom.
Vozvrativshisi v Moskvu, Gorbachev mog by vse ostanoviti, no on ne poehal.
GKChP: putch, zagovor iliy perevorot?
Esly eto zagovor, to gde vy viydeli, chtoby zagovorshiky ehaly k tomu, protiyv kogo oniy sgovarivaitsya?
Esly eto byl putch, to eto oznachalo by lomku vsey sistemy gosudarstvennoy. A vse bylo sohraneno: iy Verhovnyi Sovet SSSR, iy praviytelisto, iy vse ostalinoe.
Perevorot? Gde vy viydely perevorot v zashitu togo stroya, kotoryy sushestvuet?»(KSRO Jogharghy Kenesinin sol kezdegi tóraghasy A. Lukiyanovtyn ózinin 80 jyldyghynda «Nezavisimaya gazetanyn» sayasat jónindegi redaktory Roza Svetkovamen súhbatynan. 2010 j. «Tarihtyn tar búrylysynda»).
Myna bir ýzindige de kóz jýgirtelik:
«...Kak verno v svoe vremya zametil deputat Teliman Gdlyan, Gorbachev verno rasschityval: pry pobede GKChP preziydent vozvrashaetsya v Kremli na «krasnom kone» y ispolizuet plody pobedy, a esly GKChP terpit porajeniye, to, pokonchiv s «putchistamiy», preziydent opyati je vezjaet v Kremli, toliko teperi na «belom kone», podderjannyy Elisinym y «revolusionnymy demokratamiy». Odnako «belyy koni» y podderjka liyberalov okazalisi illuziey»( búl – Lukiyanovtyng ózimen GKChP jayynda әngimelesken jurnalshy Aleksey Sechnovtyn: «Gorbachevtyng ol qiytúrqysyn Siz ne dep týsindirer ediniz?» degen súraghyna jauaby).
Gorbachevpen qyryqpyshaq B. Elisin GKChP-ny paydalana qoydy da, Reseyding joghyn joqtap, Belorussiyanyng Belovej qoryghynda slavyandyq ýsheuding toby bas qosyp, Sovet Odaghyn ydyratu turaly sheshim shyghardy jәne eng «qyzyghy»: ol oqighany Elisin telefonmen Bushqa dereu habarlap, sýiinshi súrady. Sonda deymin-au, Gorbachev pen Elisin AQSh-pen ekijaqtap astyrtyn saudalasqan boldy ghoy?! Jalpy Gorbachev Bashatshy bolghan 5 jylynda Reyganmen 11 ret, Bushpen 6 ret resmiy-beyresmy kezdesipti. Al Angliyanyng premier-ministri Margaret Tetchermen 1984-jyly Londonnyng irgesindegi Cheker demalys ýiinde kezdeskeni, ne deskeni – óz aldyna bir hikayat. Ol M. Tetcherding «Biz Sovet Odaghyn qalay qúrttyq» degen kitabyna arqau bolghan.
Otanyn saudalap, qyrsyqqanda bastan da, jambastan da qúr qalyp, jilik ústap totighan Gorbachev kózin oinatyp, qulyqqa basty: «Sovet ókimetin qúlatu mening bala kýnnen bergi armanym edi, aqyrynda oryndaldy!» dep shygha berdi. SOKP Ortalyq komiytetining Bas hatshysy, KSRO Qaruly kýshterining Basqolbasshysy Gorbachevpen: «Sen emes, men qúlattym!» dep talasudy kerek etpegen Elisin keyinirekte qapysyn tauyp, ony Kremliding aulasynan alastady. «Basy bos, bayy – qúday» tanbalybas jer-kókti shiyrlaugha kirisip, «Kenes imperiyasyn kýiretkenin» jyrlay bastady. Týrkiyanyng Amerika institutynda bylay dep sayrady (Stambul, 1999 j.):
«Mening ómir boyghy maqsatym adamdy ayaushylyghy joq kommunizmdi qúrtu boldy. Búlay isteu kerektigin menen búryn týsine bilgen әielim meni tolyq qoldady. Men maqsatyma jetu jolymda elge jәne partiyagha qyzmet etudegi barlyq mýmkindigimdi paydalandym. Búl jolda mening birtindep kóterile beruime, biylikke jetuime әielim ýnemi kómestesip jýrdi...
Elisiyn KSRO-ny qúlatqanda men Kremlidi tastap shyqtym. Keybir jurnalshylar meni biyligin joqtap, ókinip jylaydy degendi aitty. Al men jylaghan joqpyn, sebebi Europadaghy kommunizmdi joydym. Endi Aziyadaghy kommunizmdi joi kerek...
Kommunizmsiz ómir kórikti bolady. 2000-jyldan keyin beybitshilik pen jappay gýldenu dәuiri bastalady. Alayda bizding beybitshilikke, jasampaz izgilikke jetuimizge kedergi jasaytyn bir kýsh bar. Men Qytaydy menzep túrmyn. Eger Qytaydyn kommunizm qúru oiy kýirese, әlemnin kelisim men әdilettilikke jetui onaylanar edi...» (M. Burlakov, «Biylikke jol»).
Onyng kóbik sózindegi «biyligin joqtap jylamaghanyn» eskersek, ótirigi sopang etedi: ol Resey preziydentining ekinshi saylauyna ózin ózi úsynyp, saylaushylar dauysynyng 1 payyzy ghana búiyryp, keshegi SOKP-nyn Bas hatshysy, KSRO-nyng 1-nshi de songhy preziydenti dýnie jýzi aldynda masqara boldy! IYә, onyng «jylamaghanyna» әigili sayasatshy-sarapshy V. Poznermen súhbatynda: «Men Forosqa ketkenime ókinemin. Onda barmasam, Sovet Odaghyn saqtap qalar edim» degeni de – bir dәlel. 2000-jyldan keyin ne bolatynyn «boljap» sandalghany she? Al әieli Raisa Maksimovnagha tabynghany turaly qyjyrtpa (anekdot) bylaysha:
-Qysqarghan «KPSS», «MIYR» sózderining tolyq mәtini qalay?
-Kto Pravit Sovetskim Soizom - Mishka y Rayka!
Ekinshi sóz. Gorbachevqa Nobeli silyghy ne ýshin berildi? «Qayta qúru jәne jariyalylyq» sayasatymen «ghalamdaghy tepe-tendikti ózgertkeni» ýshin be? Kәne, ol qay ózgeris? Jer betining soghys alanyna ainalyp, jýzdegen myng adamnyng qyrghyngha úshyrap, ondaghan myng adamnyng bosqyndyqqa tap boluy ma? «Ózgerisshil», «reformashyl» Gorbachevtan úmytylmasqa qalghan qanday jaqsylyq bar? Eger ol eng bolmasa orys halqyna aita qalsyn jaqsylyq jasay alghan bolsa, anau saylauda alaqúiyn Jirinovskiy ghúrly dauys alar edi ghoy? Ony alay-bylay sipalap maqtaushylargha sol bir derek qana - tolyq jauap. Belgili jazushy Yuriy Bondarev: «Gorbachevtyng «qayta qúruy» - baryp qonugha tiyis jerinde әuejaydyng bar-joghyn bilmesten úshyrylghan samolet» dedi. Týsinikti!
Biylik basynda otyrghanda Gorbachevqa alghash búiyrghan úpay – Berlin dualynyng qúlatylghany. Berlin men Bonn basshylarynyng kóp jyl boyy kózdegenderi jýzege asyp, eki Germaniya bir memleketke ainaldy. Batys ony «Gorbachevtyng kóregendigi, tabandylyghy» dep әdeyi jalaulata nasihattap jóneldi, óitkeni olar Gorbachevtyng erteng ózderimen ymyralas bolaryn sayasy «barlaushylarynyn» maghlúmattary arqyly bilgen. Osy tústa E. Shevardnadzening (sol kezde KSRO Syrtqy ister ministri bolghan) «Temir shymyldyq qúlap týskende» kitabyna ýnilelik:
«...Germaniyany birtútas qalpyna keltiru ómirlik eng ýlken paryzym boldy. Ol iske asyp, meni dýnie jýzine tanytty jәne GFR Syrtqy ister ministri Gans-Ditrih Genshermen dostastardy... 1985-jyly Helisinkiyde Gans-Ditrih Genshermen alghash tanysqanda janada ghana ministr bolghan kezim edi. Sol joly basqa da elderding Syrtqy ister ministrlerimen tanystym, alayda europalyq qauipsizdik pen Germaniyany birtútas etu jolyndaghy kýreste Genshermen syrlas bolyp qana qoymay, keyin naghyz dostar bolamyz degendi oilaghan da emespin...
Birtútas Germaniya mәselesi halyqaralyq diplomatiya sahnasyna 1990-jyly aqpan aiynda shyqty. Ol Kanadanyng astanasy Ottava qalasynda «Ashyq aspan» degen atpen ótkizilgen konferensiyada boldy. Konferensiya Sovet Odaghy bar birneshe eldin iygi niyetimen shaqyrylghan-dy. Men konferens-zalda otyr edim, qasyma Amerikanyn memlekettik hatshysy Djeyms Bekker kelip jayghasty. Ol birazdan son: «Germaniyany birtútas etudi oylar uaqyt jetti emes pe?» dedi... Sirә, Gensherding ótinuimen aitqan bolar-au... Onyn búl sharagha Mihail Gorbachevtyng qalay qaraytynyn bilgisi keldi. Ol SOKP OK Bas hatshysynyng Germaniyany biriktiru turaly iydeyany qoldaytynyna sene qoymady. Al Gorbachev ekeuimiz ol mәsele jóninde ashyq sóilesken emespiz-di. Baspasóz ókilderimen kezdese qalghanda onday súraq qoyylatyn, biraq Gorbachev tura jauap bermeytin...
Djeyms Bekkermen әngime sonynda men Gorbachevpen sóilesetin, al ol arghy jaghyn óz moynyna alatyn bolyp kelistik...
Men Gorbachevqa telefon shaldym. Ol oilanyp qaldy. Sodan keyin: «Mәsele, erte me, kesh pe, sheshiletin shyghar» dey saldy.
...Arada birneshe jyl óte, 1993-jyldyng mausym aiynda, Gruziya parlamentining jәne ýkimetining tóraghasy bolyp túrghanymda, Berlinge shaqyryldym. Maghan Immanuil Kant silyghyn beru úigharylypty. Ol - asa qúrmetti marapat (Evropada beybitshilikti nyghaytugha erekshe zor ýles qosqan qayratkerlerge beriletin silyq, - Gh. Q.). Berlinning basqarushy burgomistri Eberhard Dipgen silyq saltanatty jaghdayda tapsyrylghan son qonaqasy berip, sóz sóilep: «Taghdyrmen talas joq qoy, bir gruzin – Stalin Germaniyany bólgen bolsa, basqa gruzin – Shevardnadze ony biriktirdi» dedi. Men oghan jyly lebizi ýshin rahmet aityp, mening enbegim asyra baghalanghan siyaqty dey kelip: «Gruzinnin qatysuynsyz ýlken sayasat bola qoymaydy» dep әzildedim...».
Belgili tarihshy Sergey Kremlevting «Mify o 1945 gode» kitabynyng «Kto raschlenyal Germanii?» degen tarauynda mynaday joldar bar: «...nado by znati y to, chto Stalin vsegda sklonyalsya k variantu pusti y burjuazno-demokraticheskoy, no demilitarizovannoy edinoy Germaniiy vne blokov...
18 iilya 1945 goda, na vtorom zasedaniy glav praviytelistv na Berlinskoy konferensiiy:
Cherchilli (po stenogramme, - S. K.): ...No ya hotel skazati, chto esly razdrobiti Germanii na neskoliko chastey, togda, kak eto govoril marshal Staliyn, nastupit vremya, kogda nemsy obedinyaitsya.
Staliyn: Net nikakih mer, kotorye mogly by iskluchiti vozmojnosti obediyneniya Germaniiy».
Demek, beride eki Germaniyanyn biriguine bastamashy bolghandar jәne enbek sinirgender - Shevardnadze men Gensher, Bekker. Al Gorbachev ózine baghynyshty Syrtqy ister ministrining enbegin betpaqtana iyemdene salghan. Eki Germaniyany biriktiru mәselesin talqylaudy AQSh, Angliya, Fransiya jәne basqa elderding basshylary maqúldaghan kelissózge KSRO qatysugha tiyis boldy, al ol qadamdy batystyqtar kommunistik el basshysynyng qúptauy dep alysty kózdey eseptep, ózderi 1990-jyly Nobeli silyghyn alyp bergen Gorbachevty búl joly da әdeyi asyra dәriptedi: GFR bundestagynyng kýmis medalimen qúpiya marapattatty, «Eren enbegi ýshin» Berlinde keude mýsin eskertkishin ornattyrdy. Al eskertkishtin ashylu saltanatyna barghan joly da Gorbachev Shevardnadzeni auzyna alghan joq .
Sonymen, M.Gorbachev kim? Bizding keybir tarihshy, jurnalshy, aqyn-jazushy qazekemder ony nelikten madaqtap jýr? Sirә, olar onyng Bas hatshy bolghannan keyin, mólsheri ýsh aidan son, Ukrainanyng telejurnalshylarymen súhbattasyp otyryp, úr da jyq kókesi N. Hrushevting Qazaqstannyng Tyng ólkesin Reseyge qosa almay ketkenine ashyqtan-ashyq ókingenin «úmytsa» kerek. Álde olargha tanbalybastyng kóbik sózi ol 1986-jyly jeltoqsanda tókken qazaq qanynan qymbat pa eken? Bir aqynymyzdyng GKChP turaly kitap jazyp, Gorbachevti aqtau, madaqtau oiy baryn estidim, qolymda jazbasha derek joqtyqtan onyng qay jazghysh ekenin әzirshe aita almaymyn.
Tanbalybas «kósem» turaly sózimdi myna bir ýzindilermen ayaqtayyn (SOKP Ortalyq komiytetining 2-hatshysy Egor Ligachev («KSRO-ny satqan kim?» kitabynan):
«...Jalpy Gorbachevtyng ómirbayanynda ol myqtap jasyryp tastaghan «aqtandaq» pen «qara daq» az emes. Óz atasy Andrey Moiyseevich te, naghashy atasy Panteley Efimovich te 1937 jyly repressiyagha úshyraghan. Áyelinin atasy naghyz troskiyshildigi ýshin sol jyly atylghan. Al óz әkesi Staliyn sayasatyna qarsylyghy ýshin tórt jyl týrmede otyryp shyqqan. Gorbachev sony jәne ózderi Stavropoliening fashister basyp alghan jerinde túrghanyn da jasyrypty. Ol basqynshylargha, Kravchukshe ashyq jaramsaqtanbasa da, ózi tuyp-ósken Privolinoe selosynda ýsh ay boyy qyzmet etipti. Sheshesi Mariya Panteleevnanyng birde, tilshimen súhbatta, aitqanyna qaraghanda, onbir jastaghy Misha nemisterding monshasyna su tasyp zyr jýgirgen; gitlershilderge jýni júlynghan: qaz, ýirek, tauyq aparyp berip, basqa júmystaryn da qúlshyna istegen...».
IYә, sol Mishanyn ómirbayanyna jazylmaghan derekter bar. Mәselen, onyn mason ekeni ekinin birine belgisiz. Masondyqtyng Sovet Odaghy shegine ayaq basuy M. Gorbachev biylikke iligip, Italiyagha dem alugha barghan kezde bolypty. Demalys aymaghy AQSh Ortalyq barlau basqarmasy masondarynyng «2-nasihat» bólimining (lojasynyn) qúzyrynda eken, al ol bólimning mindeti kommunizm iydeyasyn joiy bolghan. Gorbachevtyng sonda, Italiyada, mason bolghany alghash ret nemis tilindegi «Mer Liht» jurnalynda 1988-jyldyng basynda aitylsa, odan keyin 1989-jyldyn ayaq sheninde Niu-Yorkta shyghatyn «Novoe russkoe slovo» gәzetinde pash etilgen...
Gorbachevtyng qanday dәrejedegi memleket qayratkeri bolghanyna nazar audarsaq, naqty derekpen aitylar syn az emes. Solardyng qaysybiri mine:
Reseylik sayasatker I. Buniyn: «Resey men Batys Gorbachevty bir-birine kereghar baghalaydy. Batys ýshin 1980-jyldyn alghashqy jartysyndaghy Sovet Odaghy ne edi? Raketamen qarulanghan quatty el edi. Qyzyl alanda Sayasy burosy bar, al ondaghy shaldar shataq, súmdyq qauipti edi. Sonday kezde jas bas hatshy payda bolyp, qaghazdan oqymay, adamsha sóilep, halyqpen dúrystap sóilese bastady. Batysqa kelgende jymiyp jyly sóiledi... «Orys ai» jaydary Gorbachevqa ainaldy. Sovet Odaghynyn «qauip tóndirui» tiyldy. Batystyng sonda qalay serpilip, sergigenin bilesizder me? Batys Gorbachevty aspandata dәriptep jóneldi... Al Resey she? Jas bas hatshy keldi. Jaqsy uәdeni janbyrsha jaudyrdy. Araq jayynda zang shyghardy. Araq ta, basqa búiym-nәrseler de qúryp, dýkender qanyrap, shet-sheksiz kezek payda boldy. Sovet Odaghy shóge bastady.
Búrynghy KSRO Ministrler Sovetinin Tóraghasy Nikolay Ryjkov: «Elimizdin ekonomikasyna 67 milliard som ziyan keltirildi».
«Pravda» gәzetinen (1994 j.): «... Gorbachev biylik basyna otyrghan 1985-jyly KSRO-nyn qolsúghylmas qorynda 2500 tonna altyn bar edi, al ol biylikten ketirilgende 240 tonna ghana qalghany mәlim boldy».
Jogharyda atalghan I. Bunin «Partiyanyng altyny» dep kitap jazyp, sonyng negizinde filim shygharyldy, alayda 2260 tonna altynnyng qayda, kimge, qashan ketken izi tabylmady. Qújattar «der kezinde» joyylghan bolsa kerek. «Kósemderge» qújatty joydyru 100 gramm araq ishkendey-aq bolghan ghoy. Gorbachevting kókesi – «eki qoly iyghyna deyin qan» (A.Yakovlev) Hrushev Kremliding tórine shyghysymen ózining 1937-1938 jyldarghy súrqiyalyqtaryna qatysty qújattardy «retteuge» qúpiya top qúrypty. Oqylyq: «Halyq jauy» nauqanynyng jabylghan kýiinde qalmauy, keyin ýlken sóz boluy mýmkin ekenin dolbarlaghan Hrushev óz basyn arashalaudyn, ózgelerdi qaralaudyng sәti kelgenin tezdetip paydalanudy oilaghan. Kenestik qarsy barlaudyng (kontrrazvedkanyn) ardageri B. Syromyatiyn: «...Ortalyq múraghattyng diyrektory polkovnik V. Detinin repressiyany úiymdastyrushylardyng biri bolghan N. Hrushevqa qatysty qújattar qúrtylghanyn aitty» dese, tarihshy V. Naumov bylay depti: «1955-jyly Hrushevtan núsqau bolyp, Ortalyq múraghattan Beriyanyng qaghazdary, partiyanyn Stalin jәne basqa basshylary turaly qújattar - jiyny 11 qapshyq tәrkilendi. Qújattar neghúrlym azayghan sayyn Hrushev ózi qatysqan qylmystardy basqalargha jaba solghúrlym ekilene sóiledi».
Qylmys jasaytyndar әshkere bolmaudy, bola qalsa, - qalay qútyludy aldyn ala jobalap qoyatyn shyghar. Óite almaghandary, әlbette, Hrushevsha «eshten kesh jaqsyny» úmytpaydy.
Aytpaqshy, Semey poligonynyng jabylghanyna da aldymyzdaghy osy tamyz aiynyng 29-nda 25 jyl tolady. Ol toydyng eng qúrmetti qonaghy M. Gorbachev boluy mýmkin, sebebi: «Qazaqstangha tәuelsizdik bergen kósem» ghoy!
Semey poligonyn jabudy talap etip, 1989-jyldyng 20-aqpan kýni Gorbachevqa janpidalyqpen hat jazghan Keshirim Boztaev (Semey oblystyq partiya komiytetining 1-hatshysy): «KSRO halyq deputattyghyna bizding Semey oblysynan saylanghan, qazirde Varshava kelisimi elderining birikken Qaruly Kýshteri Bas shtabynyng bastyghy armiya generaly Vladimir Nikolaevich Lobov bir kýni (1990-jyldyng qyrkýieginde, - Gh. Q.) menimen tóte telefon arqyly habarlasyp, preziydent Gorbachevtyng Semey poligonynda jarylys jasaudy 1993-jyldyng 1-qantaryna deyin úzartu turaly jarlyq shygharghaly jatqanyn qúpiyalap aitty. Men Gorbachevqa dereu hat jazyp: «...Eger shynynda solay bolyp shyqsa, ol bizding aimaq halqyna auyr tiyedi jәne onyng aqyry nege aparyp soqtyratynyn boljau mýmkin emes», dep ayaqtadym... Alayda jarlyq shyqty, Gorbachev oghan Qorghanys kenesining tóraghasy retinde qol qoyypty, onysy, preziydentting jarlyghy bolmaghan son, iske aspay qaldy» («Semey poligony» kitabynan).
Búl ýzindini keltiru sebebim: Gorbachev 1986-jyly 16-jeltoqsanda Almatygha әsker engizuge Orta Aziya әskery okrugyna búiryq bergende: «Men әskerdi halyqqa qarsy qoymaymyn!» dep baghynbaghan Batyr - okrugtyng qolbasshysy osy Vladimir Nikolaevich Lobov bolatyn! Sodan song «mechenyy Mihaiyl» Gorbachev jantalasyp, әskerdi Reseyden úshaqpen jetkizdirdi. Býginde «demokratiya kerek!» dep til bezep jýrgen qanqoldy «kósem» Almatynyng alanyna demokratiyalyq niyetpen jinalghan jastarymyzdyng qanyn qalay tókkenin úmytypty. Betpaqtyqqa daua joq!
Ghabbas QABYShÚLY.
Abai.kz