Almatynyng Kókbazaryna kirgen sayyn bizding «Qymyzhanamyz» kóz aldyma kelip, kónil shirkinim alabúrta qalady. Jarystyra qoyylghan úzyn eki ýsteldin kireberis sol jaqtaghysynda kókónisting týr-týrin satyp túrghan orys, korey әiel әuleti de, ong jaqtaghysynda qazaq qyz-kelinshekter: sýt, qaymaq, may, airan, sýzbe, qúrt, irimshik, jent satyp túrady. «Kelinizder, alynyzdar, qymbat emes» dep jymiysady olar. Biz bas iyzey iltipat bildiremiz, biraq búrylmaymyz. Baghytymyz – ýstelding arghy shetinde qymyz, qymyran satushylarda. Olar – qatar ornalasqan ýsh әiel. IYә, keshegi kelinshekter. «Qymyzhanamyz» - sol ýsheui. Bizdi: «E, bauyrlarymyz keldilep» qarsy alady. Bauyrlary – aqyn Sabyrhan Asanov ekeuimiz. Keyde Smahanúly Shona aghamyzben ýsheu bolyp baramyz.  Shóken: «Aynalayyn qúrdas qyzdar, úiqylaryng qanyp oyandyndar ma, әlde әlgi..?» dep kýle amandasady. Qaljyndary aghytylady... 

Birde, 1981-jyly, әlde 82-jyly ma, әiteuir, jaz aiynyng bir senbisi kýni, Sabyrhan: «Qymyzhanamyzgha Halyq muzyka aspaptarynyng muzeyi arqyly barayyqshy. Ózaghanda, Ózbekәli Jәnibekovti bilesing ghoy, Mәdeniyet ministrining orynbasary, býgin sonda eken, sol kiside bir búiymtayym bar edi» dedi. Bardyq. Men: «Kóp bógelmegin, qymyz suyp qalady» dep әzildep, ishke kirmedim. Múrajay ýii – tarihy kóne eskertkishter esebindegi ghimarat ekeninen, sәuletshi A. Zenkovtyng jobasymen salynghanynan, kezinde Týrkistan general-gubernatorynyng saltanat otauy bolghanynan habardarmyn. Qazaq  últ aspaptarynyng múrajayy bolyp 1981-jyly kóktemde resmiy ashylghan. Ghimaratty tandap alghan, múrajaydyng shanyraghy kóteriluin, kóne aspaptardy jinastyrudy úiymdastyrghan Ózbekәli ekenin de estigenmin.  

Ásem ghimarat jóndeuden ótkizilip jatqanyn anghardym. Esigi aldynda әk, boyau bóshkeler túr, erekshe birkelki taqtaylar, mәrmәr plitkalar jatyr.  

Sabyrhan bes miynót shamasynda shyqty. 

-Ói, túnshygha jazdadym, qymyzgha tezirek jeteyik, kettik! – dedi. 

-E, ne boldy sonsha? 

-Bir jerde dyryldatyp kesip, bir tústa tyrsyldatyp shegelep, bir jerin әktep, boyap deysing be, alas-kýles júmys. Ózaghang balaq-jenin týrip alghan, jóndeushilerdin  ortasynda. Mәdeniyet ministrining orynbasary deytin emes, qúrylysshy-júmysshy siyaqty... 

Jaratylysy qarapayym adam qashan, qayda, qanday jaghdayda bolsyn qarapayym qalpyn saqtaydy. Halqynyng iygiligine júmsaghan bilimin, jiger-kýshin púldamaydy, «Men! Men» degen syrqatqa shaldyqpaydy. «Qúrylysshy-júmysshy siyaqty» Ózbekәli Jәnibekov sonday-dy! Al bas terisi kelispegenderding qareketi kerisinshe bolatyny belgili. Ondaylardyng biri... aty-jóni esimde qalmapty, әiteuir, oblys dengeyindegi partiyalyq  qyzmet ataulyny  týgendep, zeynetke shyghypty da, búl múrajaydyng jas diyrektoryn shettettirip, jyly oryngha jymiya jyljyp jetip, jaylaugha shyqqanday jaylana jayghasypty.  Ol kezde basqa salada jýrgen Ózeken ony bógey almay, ishtey tynypty. «Partdiyrektor» bolsa, keyinde, qaltasy  tompaqtyng aiy onynan tuyp, ózinin ózderinen ózge tiri jangha qajeti joq ómirbayanyn «hikaya», «roman» etip kitap shyghara  bastaghan tústa,  ol da, qatarynan qalmay, kitap jazypty. Qazaqstangha sinirgen eleuli enbekterining biri Qazaqtyng halyq muzyka aspaptary múrajayyn úiymdastarghany ekenin órkeshtene aitypty. Onysyn Ózekennin «Taghdyr taghylymy» jinaghynan oqyp, jaghamdy ústadym. «...Ókinishtisi – biz siyaqty qyzmetbastylardyng (funksionerlerdin) tikeley aralasqan, tipti ózi úqsatqan sharuasynda qoltanbasyn qaldyra bermeytinin paydalanyp, bitken isting nәtiyjesin әldekimderding ózine telip alatyny. Mәselen, Qazaqstannyng halyq әuez aspaptary muzeyin úiymdastyrugha, onyng onaygha týse qoymaghan ekspozisiyasyn  qúrastyrugha mening baqanday eki jyl uaqytym ketti. Endi kelip, muzeyding esigin ashpaghan bireudin: «ony obkomda istep jýrip ózim úiymdastyrdym»  dep kósigenine qayran qaldym. Tegi odan ótken ozbyrlyq bola qoymas», depti  avtor.  

...Eger janylyspasam, Qazaqstan Komsomoly úiymynyng 1-hatshysy Ózbekәlini 1967-jyly Almaty qalalyq komsomol komiytetining bir mәjilisinde alghash kórdim. Balalar men jasóspirimder tәrbiyesi jayynda pikir órbite sóiledi. Súnghaqtau boyly, taldyrmash bitimdi, qonyrqay óndi jigit eken. Jinaqy qara shashty, keng mandayly, qoykózdi. Bet pishimi dóngelek jýzdi de, sopaq ta emes; múryny qyrlygha da, maylygha da «qosylmaydy»; qonyr ýndi; bayypty sóileydi, - maghan qalayda erekshe kelbetti jigit bolyp kórindi.  

Odan keyingi jyldary eki mәrte kezdesip, biraz әngimelestik. Birde ejelgi dosy Hakim Tilegenúly (Mihail Ivanovich) Esenәliyevting ýiinde toqaylastyq. Ekeui qoghamy kóp mәseleni tarata aityp, oi-tújyrymdaryn ortagha saldy. Birin biri tosyp sóiledi. Hakim agha arakidik shapshan sóiley bastasa, Ózaghan: «Kәkish, qayda asyghasyn, satirik inimizdi jalghyz qaldyryp ketpeyik», dep jymiyady. Hakeng kýlip jiberip, maghan qarap, kózin qysyp qalyp: «Ádette satirikter az sóilep, kóp tyndaydy» deydi.  Men, shynynda, qystyrylyp sóilegen joqpyn. Memleket, qogham qayratkerleri eki aghanyng keng óristi әngimelerin ghibraty mol dәriske balap, sýiine tyndadym.  

Hakenmen on shaqty jyl syrlas boldym:  mәdeniyetti, bilimdi, kishipeyil, qarapayym, isker túlgha edi. Hakendi jaqsy kórgen aghasy Baukeng – Bauyrjan Momyshúly – әzilmen «medvejonok» dep atap jýrse, ýsh jas kishi pikirlesi Ánuar Álimjanov «shaghyn denelining shymyry» dese, dosy Ózaghan: «...Osy bir meylinshe taza, ózgening «qayghysyna»  ortaqtasa qalugha, qolynan kelgeninshe  basqagha jәrdem beruge dayar túratyn azamat», dep baghalaghan. 

Ózaghang ekeuimizding songhy әngimelesuimiz 1988-jyly. Ol QKP Ortalyq komiytetinin iydeologiya jónindegi hatshylyghyna taghayyndalghan, al menin  «Ara-Shmeli» jurnalynyng Bas redaktory qyzmetimnen  bosap, basqa qyzmet «búiyrmay», ýide júmyssyz otyrghanyma 1 jyl bolghan. Áu basta, 1983-jyly mamyr aiynda, Qonaev Diymekenning auzymen: «Satiralyq jurnal әlsiredi, kýsheytiniz!» dep kýshtep jibergen Ortalyq komiytet betpaq G. Kolbinning ynghayymen: «Siz Ortalyq komiytetpen aqyldaspaysyz, nomenklaturamyzdaghy kadrlardy synaysyz, onynyzdy qoyynyz!» dep qyrsonyma týsken son, «pәleden mashayyq qashqan» ghoy, alysyp astaryna týsip qalmay túrghanymda keteyin dep, 1987-jyldyng qazan ayynda «óz ótinishimmen» bosaghanmyn. Sol hal-ahualymdy Ózekene tәptishtep aityp: «Kommuniysim dalada qaldy-au!» degen partiya joq, ol qalay?» dedim. Sózimdi bólmey tyndady. Óni kýrenitkenin anghardym. Ornynan túryp, qolyn úsynyp: «Ghabeke, múnda biz aqyldasayyq, habarlasarmyz, sau bolynyz!» dep sәl-pәl jymidy. Sodan bir apta ótken shamada Opera jәne balet teatrymyzdyng aldynda úshyrastyq. Ózeken  yqylastana qoldasyp túryp: «Ghabeke, әne-minemen habarlasa almadym, renjimegeysiz.  Jәrdem jasarmyn dep... oylastyryp edim, reti kelmedi. «Ara-Shmeliniz» ayamay shaqqandardyng bir-ekeuining myqtylary boy bermedi» dedi. «Ózagha, úqtym. Sizge bir týiir de renishim joq» dedim.   

...Jurnalshy-jazushy jolymen respublikamyzdyng týkpir-týkpirinde bolyp jýrgenimde Ózeken haqynda kileng jaqsy sóz estidim. Qyzmettes túrghylastary ma, olardyng izbasarlary ma – bәrining derlik aitatyny: «Qazaqtyng mәdeniyetine, ónerine Iliyas Omarovtan keyingi naghyz janashyr adam - Ózbekәli Jәnibekov!». IYә, ol úiymdastarghan, atyn da qoyghan: «Sherter», «Adyrna», «Altynay» jәne basqa ansambliderding izimen jer-jerde óner ordalary shanyraq kótergen. Yqylas atyndaghy Qazaq muzyka aspaptary múrajayynyn  ýlgisimen etnografiyalyq múrajaylar ashylghan. Qoja Ahmet Yassauy keshenesi kýrdeli jóndeuden ótkizilgen. Tyndyrghan basqa da sharualary qyruar. 

Ózaghanmen kóp uaqyt qyzmettes bolghandar onyng iygi iske qúshtarlyghyn, izdenimpazdyghyn, tanympazdyghyn, tapqyrlyghyn, oyyna alghan izgi maqsatty oryndaudaghy bilgir úiymdastyrushylyq qasiyetin, eshkimnen jasqanbaytyn batyldyghyn ystyq yqylaspen pash etedi. Jastar men studentterding Mәskeude ótken dýniyejýzilik festivaline qatysqany, shet elderde bolghany, Sovet Odaghynyng birneshe basshysymen kezdeskeni, әigili óner qayratkerlerimen әngime shertkeni – qazaqtyng mәdeniyetin, ónerin, әdet-ghúrpyn, salt-dәstýrin nasihattau niyetinen tuyndaghan  tarau-tarau jyr, desedi zamandastary. 

  Memleket jәne qogham qayratkeri Ózbekәli  Jәnibekovtin  tughanyna 80 jyl toluy aldynda respublikamyzdyn Últtyq kitaphanasy shygharghan "Ózbekәli Jәnibekov taghylymy" atty kitap (avtory - Qazaqstannyn  Mәdeniyet qayratkeri, aspaptanushy-etnolog  Zәbira Jәkisheva) Ózaghannyng aruaghyn ardaqtau sezimine toly dey alamyn. Onda, mysaly, kitaphana diyrektorynyng orynbasary Baqytjamal Ospanovanyn: "Pedagog, ghalym-etnograf, tarihshy Ó.Jәnibekov qazaq halqynyng últtyq mәdeniyeti men әdet-ghúrpynyng janaryp damuyna eleuli ýles qosty. Onyng bastamasymen elimizding kóptegen qalalarynda etnografiyalyq múrajaylar ashyldy. Ol Qazaqstannyng tarihy jәne mәdeny eskertkishterin saqtau men qalpyna keltirude manyzdy sharalar atqardy", - degen. Ústaz ghúmyryn shәkirtteri úzartqangha ne jetsin! 

Ózekeng jýzege asyrghan manyzdy sharalardyng biri tarihy Nauryz merekemizdi janghyrtqany edi. Almatyda shyghyp túrghan «Bizding Otan» atty halyqaralyq gәzet (qazirgi «Shalqar») 1987-jyly qazaqtyng kóne salt-dәstýri, әdet-ghúrpy jayynda jii jaza bastady. Bas redaktory Uahap Qydyrhanovtyng Nauryzdyng qazaq elinde qashannan bastap toylanghany turaly tarihy zertteu maqalasy men qyzylordalyq bir aqynnyng Nauryzgha arnaghan óleni  jariyalanghany esimde. Meninshe, Ózeken sol materialdarmen múqiya tanysqan da, Almaty qalasy sovet atqaru  komiytetining tóraghasy Zamanbek Núrqadilevpen oy bólisken, al Zamanbek ózinin mәdeniyet mәseleleri jónindegi orynbasary Jibek Ámirhanovamen aqyldasqan tәrizdi. Óitkeni 1988-jyl tua Jibek Uahapty, mәdeniyet pen baspasózding basqa da begili birneshe ókilin shaqyryp alyp, Nauryzdyng toylanatynyn quana mәlimdep, ony qalay ótkizu dúrys bolaryn kenesipti. Sóitip, sol jyly Nauryz qalanyn M.Gorikiy atyndaghy mәdeniyet jәne demalys sayabaghynda ýlken mereke bolyp ótkizildi. Uahap janartyp, keneytip jazghan ssenariy toy jobasynyn bir bóligi boldy. 1989-jyldan bastap Nauryz qazaq dalasyn qaytadan aralap ketti. 

Nauryz merekesin janghyrtu jónindegi alghashqy oi-baylamyn Ózaghang 1988-jyly aqpan aiynyng bas sheninde QKP Ortalyq komiytetining hatshysy bolyp saylanysymen, arada bir apta óte bere, Jazushylar odaghy basqarmasynyng plenumyna qatysqanda-aq ashyp aitqan-dy. Balalar men jasóspirimder әdebiyetining hal-ahualy, mektep shәkirtterining tәrbiyesi men oquy, sol rette qazaq oqulyqtaryn audarmagha tely bermey, ózimiz jazuymyz qajettigi, sonday-aq, jalpy qazaq mәdeniyeti haqyndaghy payymdaryn ortagha saldy. Halqymyzdyng tarihynda 1930-40-jyldary bolghan nebir qúityrqy búrmalaushylyqtargha, qatelikterge  qaytadan ýnilu Ortalyq komiytetting aldaghy júmys josparlaryna engizilui mýmkin ekenin eskertip ótti. Sol әredikte zaldan: «Nauryz meyramymyzdy ótkizuge rúhsat bola ma?» degen súraq estildi. Ony qoyghan kórnekti ghalym әdebiyetshi, synshy Rahmanqúl Berdibaev edi. Ózaghang jyly jymidy: «Ótkizeyik, oghan ne kedergi?» dedi. Du qolshapalaqtaldy. «Janghyrtu, ótkizu kerektigi jayynda Múhtar Shahanov maqala da jazdy ghoy» dedi Ózeken. 

Ángime orayyna qaray aita otyrayyn: «Sovet ókimeti ótkiziluine tiym saldy» delinip jýrgen Nauryz merekesi bizding Toqsanbay auylymyzda (Shyghys Qazaqstannyng Úlan audanyndaghy «Qyzyl tu» kolhozynyng ortalyghy) jylda toylanatyn. Biz, balalar, Nauryzkójege toyyp, әn-kýy tyndap, oyyn-sauyq kórip, mәre-sәre bolatynbyz... 

Partiyalyq biylikting bir biyigine kóterilgen Ózbekәli Jәnibekov halyqtyng kóne mәdeniyeti negizinde zamangha say kýrdeli júmys jýrgizuge kiristi. Óner salasynda búryn qoly jetken tabystaryn molaytudy kózdep, qart әnshi-kýishilerge qamqorlyq jasau, olardy nasihattau, halyqtyng әn-kýilerin, kóne әuen aspaptaryn jinastyru, tarihyn ýstep zertteu baghdarlamasy jasaluyna múryndyq boldy. Shәmshi Qaldayaqovtyn, Áset Beyseuov jәne basqa   túlghalardy, daryndy jastardy әrqashan qoldap otyrdy 

 Dosy Hakimdi: «qolynan kelgeninshe  basqagha jәrdem beruge dayar túratyn azamat», degenindey, Ózaghannyng ózi de sonday túlgha boldy. Mysaly, býgingi preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaevtyng qabiletin onyn Temirtaudaghy komsomoldyq júmys kezeninen bastap qadaghalap, habarlasyp, qyzmetining satylap ósuine sebepshi bolyp jýrgeni, oghan birde, Mәskeude, Pionerlerding býkilodaqtyq sheruine barghanynda, qol úshyn bergeni  – bir hikayat. Ózaghang Býkilodaqtyq leninshil jastar odaghy Ortalyq komiytetining buro mýshesi retinde sheru merziminde mavzoleydin minberinde bolugha shaqyrylghan. Kremliden shyghyp kele jatqanynda Núrsúltan kezdese qalyp: «Agha, bizdi Qyzyl alangha jibermey túr» deydi. Janynda joldasy bar eken. Sonda Ózaghan: «Ókinishke qaray, ekeuine birdey bererim joq. Qalasan, mynamen alangha kire ghoy» dep ózining rúhsat kuәligin (propuskisin) beripti. Onysyn qadaghalaushylar bilip qoysa, ózining shataqqa úrynaryn oilamapty da. 

Búl jәitterdi  jep-jenil bayandauymnan Ózaghannyng ómiri samal lepti bolghan eken degen týiin jasamaghaysyzdar. Ol dosy Hakeng jayyndaghy lebizinde: «...ózgening «qayghysyna» ortaqtasa qalugha...» dep jazghanynda  tyrnaqshalardy tekke qoymaghan-dy. «Taghdyr taghylymynyn» ekinshi kitabyn paraqtaghandar myna bir ashyq uәjdi oqyghan bolar: 

«Osydan biraz búryn merzimdi baspasózde – «Qazaq әdebiyetinde» (7-qantar 1997 j.) jariyalanghan M. Esenәliyevting «Úlylyq pen әlsizdik» degen kólemdi maqalasynda, «Argumenty y fakty» aptalyghynda (qantar, 1997, №5 (193) Seydahmet Qúttyqadam úiymdastyrghan «Qonaevtyng júmbaqtary» atty súhbat-reportajda mening 1970-jyly komsomoldaghy basshy qyzmetten ketuimning basty sebebi – Dimash Ahmetúly taghayyndaghysy kelgen azamatty BLKJO Ortalyq komiyteti arqyly óz ornyma «ótkize almaghanym», sodan birese Torghaygha, birese Mәdeniyet ministrligine, oblatkomgha quyla bergenim, tek 1986-jylghy Jeltoqsan oqighasynan keyin ghana (D. Qonaev ornynan alynghannan son, - Gh. Q.) Mәdeniyet ministri bolyp taghayyndalyp, keyinde Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetine hatshy bolyp saylanghanym jayynda aityldy. Osy bir shetin mәselege qosayyn degenim ózimning eshqashanda D. Qonaevtyng «esebinde» bolmaghanym jayynda edi. Basshy kadrlardy tandap aluda ol kisining óz talaptary bar-tyn jәne olargha ýilese qoymaytynymdy kópten sezetinmin». 

Birinshi basshynyng aty – qashanda birinshi basshy. Tóniregine ózi shaynap bergendi talghamay júta beretin jәne ózin ertendi-kesh ayaq-qolyn jerge tiygizbey maqtap sarnaytyn, jarylqaushysynyng jarlyghyn ymynan  bile qoyatyn bayghústardy jinap alsa, ol adamy adaldyqtan, әdildikten aulaqtaydy. Sonday «kóregen, dana, úly, kemenger, әuliye» basqarghan «újymnyn» Ózaghana da әldeneshe mәrte «qamqorlyq» jasaghany bar. Birer mysal. Mәskeude qoghamdyq ghylymdar akademiyasy iydeologtar dayyndaytyn ekijyldyq kurs ashady da, bizding Ortalyq partiya komiytetining partiyalyq úiymdastyru bólimining mengerushisi oghan Torghay oblystyq partiya komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy Ózbekәli Jәnibekovting barghanyn jón kórip, telefonmen habarlasyp, úsynysyn aitady. Ózeken kelisedi, biraq... «su ayaghy – qúrdym». Arada ay óte Ózaghang oblystyng bir mәselesin sheshuge Mәskeuge  barady. SOKP Ortalyq komiytetining partiyalyq úiymdastyru bólimindegi joldastary – keshe komsomolda qanattas bolghandar: «Biz kursqa shaqyrtyp әure bolyp jýrsek, sen «bara almaymyn» depsin, ol qay kerguin?!» dep renjipti. Ózaghang an-tang bolyp, ózining bas tartpaghanyn aitady. Sóitse, bizding Ortalyq komiytetten: «Onyng barghysy kelmedi» dep telefon soghylypty. Sol itarshylyq  «әneu bir buro mýshesining qúityrqysy ekenin» ol keyin bildi.  

IYә, «sol bir buro mýshesi» oghan bes jyldan song taghyda «tabaq tartty». 

QKP Ortalyq komiytetinde Syrtqy baylanystar bólimi qúrylatyn bolyp, onyng mengerushiligine Ózbekәli úsynylady. Taghyda kelisedi. Biraq... Ortalyq partiya komiytetining idologiya jónindegi hatshysy Sattar Imashev ony D. Qonaevqa alyp barghanda Qonaev ony Norvegiyagha tótenshe jәne ókiletti  elshi etip jibergileri kelgenin (sirә, ol da Ózaghannyng mәskeulik dos-joldastarynyng niyeti shyghar) aityp: «Osynda bir buro mýshesi sening әieling auru degen son, úsynysymyzdan bastartugha tura keldi» deydi de, jana bólimdi tapsyrady. Imashev túqyryp túryp qalady. «Sap-sau әielimdi «auru» degenge basshynyng sene salghanyna qayran qaldym» deydi Ózeken.  

Ózbekәlining Ortalyq partiya komiytetinde bólim mengerushisi bolghany da sol «bir buro mýshesinin» úiqy bezin qabyndyra berse kerek, birde Ózekendi S. Imashev saghat keshki beste kezdesuge shaqyrtady. «Kýn júma bolatyn. Eki kýnnen keyin Qonaev demalystan oralatyn edi. Ángime mening basqa qyzmetke auystyrylatynym jayynda bolatynyn týsine qoydym», deydi Ózeken. Sodan biraz búryn buroda jasaghan bayandamasynda ol maskýnemdikke salynyp jýrgen bir ghylym doktoryn Kanadagha jiberilmek bolghan issaparynan alyp qalghanyn aityp, Qonaevty  renjitip alghan eken. 

S. Imashev shaqyrtqanynyng sebebin tura aitpay, anau da mynau sózdi kóbeytip, aqyrynda Mәdeniyet ministrligining basshylyghyn nyghaytu kerek bolyp túrghanyna toqtaydy. Ózbekәli odan nege shaqyrghanynyng toq eterin aitudy ótinip, ózinin qay mәselede, qanday qatelik jibergenin súraydy. Hatshy: «Biz qatelestirmedik qoy», dep kenkildep kýledi. Sonda Ózbekәli: «Siz nege yrjaqtaysyz?! Sizding arqanyzda kýn kórip jýrgen bolsaq, jaryghan ekenbiz!» degende Imashev abdyrap qalsa da, әkkiliginen janylmay: «Sen týsinsenshi... Ministrding orynbasarlyghyna sendey kesip týsetin kisi kerek» deydi. Ózbekәli: «Kesip týsetin» kisi mensiz de jetkilikti shyghar... Sau bolynyz, hatshy joldas!» dep shyghyp jýre beredi. Sodan kelesi kýni, júmys bolmaytyn senbide, tanertengi saghat 8-de Ózbekәli Ortalyq komiytetting ekinshi hatshysy Korkinge shaqyrtylypty. Barady. Imashev ta sonda eken. Korkin jaydary sәlemdesip, kýlimsirep sóilesip otyryp, Syrtqy baylanys bólimining mengerushisi shetel tilin bilui kerek, sony eskerip, ony bólimnen bosatyp, Mәdeniyet ministrining orynbasarlyghyna taghayyndaudy jón kóretinin aityp, ol úsynysqa qalay qaraytynyn súrapty. Ózekeng әdetinshe «kesip týsip»: «Meni bólim mengerushiligine taghayyndarda shetel tilin bilmeytinim nege eskerilmedi?.. Erteng bireu «Mәdeniyet ministrining orynbasary nota bilmeydi» dese, qaytesizder?» degen. Korkin ne derin bilmey abyrjyp: «Keshiriniz...  bizding qolymyzda túrghan ne bar... búl Dimash Ahmetúlynyng sheshimi edi» depti. Ózaghang әlgi «bir buro mýshesinin» taghy da kóldenendegenine shýbәlanbaghan (men sol «bir buro mýshesinin» kim ekenin Hakennen, Esenәliyevten súrap bildim). 

Ózbekәli ózin «kýshtining qaqpaqylday» bergenine әrbir joly qayran qalyp jýrse de, eshqashan qapalanbady, jasymady. Ensesin tik ústap, qyzmetin qylausyz atqara bildi. Oghan kópshilikting qúrmetinen artyq syi-siyapat, at-ataq kerek bolghan joq.  

Dosynyng qyzmeti «janartylghan» sayyn Hakim agha: «Qúttyqtaymyn jәne «qayghyna» ortaqpyn!» dep qaljyndaydy eken. Ózekenning Hakendi: «...ózgening «qayghysyna» ortaqtasa qalatyn» dep sipattauy sol dostyq әzilin qymbat tútqany bolar.  

Partiyanyng Ortalyq komiytetinde Mәdeniyet bólimin 13 jyl basqarghan  Kәkishi turaly Ózaghan: «Eki ottyng ortasynda әli janbay túr» degende Haken: «Ras aitasyn. Tós pen balghanyng ortasynda jipsip-balqyp jatyrmyn, - rahat!», dep, eki dostyng qúshaqtasa kýlgenin kórgenmin. «Eki ot» jәne «tós pen balgha» Qonaev pen Imashev edi. 

D. Qonaevtyng ornyn G. Kolbin basty. Keybir әsirebilgish basshylarda jana qyzmet ornyna barysymen «búrynghygha jaqpaghandy» jantarta qoyatyn tәsil bolady ghoy, Kolbinde de sonday «qyr» bar ma edi, әlde: «Siz turaly jaqsy pikir kóp» dep shynyn aitty ma, Ózbekәlini 1987-jyldyng qyrkýiek aiynda Mәdeniyet ministri etip, 1988-jyly aqpanda Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy etip taghayyndady. Ózekeng ol eki qyzmetinde de halqy aldyndaghy paryzyn adal atqaryp, ótkendegi «әttenderdi» mýmkin bolghanynsha «bәrekeldige» ainaldyryp baqty. Teatr, baspasóz, әdebiyet, til, 1986-jylghy Jeltoqsan oqighasy, Alash arystaryn aqtau jәne basqa asa mәndi mәselelerdi múqiyat qaraugha, tiyanaqty sheshim jasaluyna bedelin salyp, kýsh-jigerin eselep mol júmsady. Qazaqtyng tarihyn búrmalaghan, mansúqtaghan, әdet-ghúrpyn alymsynbaghan, tilin kemsitken syrtqy «ghúlamalargha», olargha tabynghan  ishki «bilgishterge» der kezinde, naqty derekke sýienip: «Álindi bil!» dep jýrdi. 

Ol, әlbette, kýpildek Kolbinning jarshysy bolghan joq. Dúrys pikirin qúptady, búrysyna qarsy túrdy. Aqyrynda aralary ashyldy, al onyng songhy sebebi bylay: 3-hatshy Ó. Jәnibekov 1-hatshy G. Kolbinge Syrtqy ister ministrligimizding újymymen kezdesudi úsynady. Ol kýni kelisken Kolbin erteninde Ózbekәlige telefon soghyp: sen ministrmen dossyn, onyng bizge kózqarasy qanday ekenin bile túra, barayyq dep, meni oghan bas iydirmeksin, degendey sózdi boratady. Sirә, Ózekenning Ministr Esenәliyevpen dos ekenin onyng da «bir buro mýshesi» mәlimdep ýlgirse kerek. Ózbekәli telefonyn jabady da, Kolbinge baryp «qolma-qol esep aiyrysady». Birinshi basshynyng betine shirkeu bolatynday oghash qylyq jasamaghanyn, qayta oghan aghat sóilegende arashashy bolyp jýrgenin, mysaly, jaqynda ghana «Liyteraturnaya gazetanyn» tishisimen súhbatynda «qazaqtar óz tilinde sóilegisi kelmeydi» dep qateleskende júrtshylyqqa ol qate tilshiden bolypty dep juyp-shayghanyn aityp: «Sizdi qorghashtaudan basqa júmysym da jetkilikti» deydi. Kolbiyn: «IYә, iyә, siz kelgennen beride mening ýstimnen aryz jazu azaydy», dep qalady. Al Ózeken: «Olay bolsa, joqty tergishtemeniz. Esenәliyevke barmay-aq qoyynyz, aspan qúlay qoymas!» deydi. Kolbiyn  ýndemeydi. «Men shyghyp jýre berdim. Sodan bastap araqatynasymyz  ashyq-anyq  bolghan joq» degen-di Ózeken.   

...Qazaqstan tәuelsizdik alyp, jana zamany bastaldy. Biylik jýiesi mýlde ózgerdi. Ózaghang zeynetke shyqty. Ótken ómir kezenderin sholyp, keyingi tolqyn – jas úrpaqtargha ózinin  elu jylghy tirlik aqiqaty jýktelgen «Taghdyr taghylymy» jinaghynyng ekinshi kitabyn úsynugha kiristi. Oqyrman qauym  Ózaghannyng búrynghy: «Qazaqtyng qol óneri», «Janghyryq», «Uaqyt kerueni», «Jolayryqta», «Qazaq kiyimi», «Ejelgi Otrar» kitaptaryn qúmarta oqyp, rizashylyq pikirlerin anyq qúrmetpen aitqan bolatyn. Qostomdyq jinaghy da qúndy enbek dep baghalandy. 

Jazmysh deymiz. Onyng sheshimi shúghyl. Ontýstik Qazaqstannyng Otrar audanyndaghy Saryqamys auylynda 1931-jyly tamyz aiynyng 28-i kýni fәniyge kelgen Bekzat Ózekendi 1998-jyly aqpan aiynyng 22-si kýni, 67 jasynda, baqigha baghyttady... 

Ghabbas QABYShÚLY

Abai.kz