Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 5050 0 pikir 17 Tamyz, 2016 saghat 12:15

NAZARBAEVTYNG TARIHY BITIMGERLIK BASTAMALARYNYNG BEYMÁLIM TÚSTARY

Týrkiya men Resey arasyndaghy qarym-qatynas ýshin jana kezeng bastaldy. Áriyne, eki elding ara qatynasynyng býgingidey manyzdy betbúrys jasauy tarih kitaptarynda oryn alyp ýlgergen sheber diplomatiya men strategiyalyq jetistikting arqasy ekeni ras. Búl jenis pen jetistikting bas keyipkeri – Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev.

Ótken kýnderi «Hýrriyet» gazetining kósemsózshisi Múrat Yetkin eki el arasyndaghy qarym-qatynastyng qalaysha qalpyna kelgenin egjey-tegjey jetkizgen bolatyn. Degenmen Qazaqstannyng sayasi-ekonomikalyq jaghdayyn o bastan zerttep jýrgendikten, Núrsúltan Nazarbaevtyng búdan búryn aitylghan bitimgerlik bastamasy turaly júrtshylyqqa tolyq kórsetilmedi dep oilaymyn.

Endeshe, Qazaq Elining kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng tarihy bitimgerlik bastamalaryna qatysty beymәlim tústaryna toqtala keteyik.

 

Resey úshaghynyng atyp týsirilgen 2015 jyldyng 24 qarasha kýni

- Byltyr jeltoqsan aiynda Týrkiya Preziydenti Redjep Tayyp Erdoghan men Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Reseyge qatysty ekijaqty qarym-qatynastyng manyzdylyghyna toqtalyp, telefon arqyly sóilesedi.

- Jana jyldyng qantar aiynda turistik operatorlar men qonaq ýiler arasyndaghy jaghday kýrt ózgere bastaydy. Ótken jylmen salystyrghanda Týrkiyagha keletin reseylik turisterding sany 90 payyzgha tómendeydi. Sol kezde qazaq qoghamy jaghdaydyng әldeqayda kýrdeli ekendigine kóz jetkizedi.

- Sodan Týrkiyanyng resmy delegasiyasynyng 5 aqpan kýni Qazaqstangha júmys is-saparmen keletindigi turaly habar jetedi. Týrkiya Premier-ministri bastaghan delegasiya qúramynda Premier-ministr orynbasary Túghryl Týrkesh pen Kólik jәne kommunikasiya ministri Binaly Yyldyrym bolady. Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevpen ótken resmy kelissózder shamamen 3 saghatqa sozylady. Týrkiya-Resey qarym-qatynasyn qalpyna keltiru ýshin alghashqy úsynystar osy kezdesude aitylady.

 

Tarihy proses bastaldy

- Álgi Astanadaghy kezdesuden keyin Núrsúltan Nazarbaev Resey Preziydenti V.Putinmen telefon arqyly sóilesip, Týrkiyagha qatysty kózqarasyn bilip, tamyryn basyp kóredi. Búdan búryn «Týrki әlemining Aqsaqaly» bolyp atanghan kóregen qazaq Kóshbasshysy reseylik әriptesining ondy kózqarasyn bayqap, «tarihy tabystyru» rólin atqarugha bel buyp kirisedi.

- 12-14 sәuir kýnderi aralyghynda Týrkiyada ótken Islam Yntymaqtastyq Úiymynyng jinalysyna qatysu ýshin Núrsúltan Nazarbaev Ystambúl qalasyna keledi. Sәuirding 13 júldyzynda «Yyldyz» sarayynda ekijaqty kezdesuler ótedi. Sol tústa qazaq kóshbasshysy Nazarbaev pen Týrkiya Preziydenti Erdoghannyng 1.5 saghattyq jeke kezdesui bolady. Kezdesu barysynda Preziydent Erdoghan Reseyge qatysty mәselening sheshimin tabu ýshin alghashqy ret Núrsúltan Nazarbaevtan qoldau súraydy.  

- 13 sәuirde Núrsúltan Nazarbaev týrkiyalyq әriptesi Erdoghangha resmy hat jiberedi. Elbasy Nazarbaevtyng Erdoghangha joldaghan hatynda, byltyr bolghan apatty oqighagha baylanysty kónil aityp, izgi niyetin bildiretin hat dayyndap, Resey Preziydentine jiberudi úsynady.

- Búl prosesting negizgi kilti – hatty joldaugha sheshim qabyldanghan son, Qazaqstan kóbasshysy Núrsúltan Nazarbaev 9 mamyrda Jenis kýni merekesine oray V.Putinmen kezdesu ýshin Mәskeuge attanady. Ásili, Resey Preziydenti osy kezdesude  kelisim beretin kórinedi. Sodan song mamyr aiynyng ayaghynda Núrsúltan Nazarbaev reseylik әriptesimen Sankt-Peterburgte taghy da basqosyp, Týrkiyagha qatysty mәseleni kóteredi.

- Aghymdaghy jyldyng 20 mausym kýni Qazaqstannyng Týrkiyadaghy elshisi Janseyit Týimebaevqa Tashkentte ótetin ShYÚ sammiytinde Týrkiyagha qatysty barlyq jaghdaydyng jasalatyndyghy turaly habar keledi. Sonday-aq, hattyng shúghyl dayyndalyp, ShYÚ sammiyti barysynda Resey Preziydenti V.Putinge qolma-qol beru kerek dep, Týrkiya tarapyna jetkizu mindeti tapsyrylady. Elshi J.Týimebaev 21 mausymgha deyin Týrkiya Syrtqy ister ministri Mevlut Chavushoglumen shúghyl kezdesip, sodan keyin keshiktirmey Týrkiya Preziydent әkimshiligining resmy ókili Ibrahim Kalyngha habarlaydy. IY.Kalyn Preziydent Erdoghangha búl aqparatty jetkizetindigin jәne qabyldanghan sheshimdi habarlaytyndyghyn aitady. Sonymen Týrkiya Preziydenti hattyng jazyluyna kelisim beredi.

 

Uaqytpen jarys

- Núrsúltan Nazarbaev 22 mausym kýni Tashkent qalasyna kelgen son, eng aldymen hattyng jaghdayyn súraydy. Óitkeni hattyng keshigui eriksiz alandaushylyq tughyzady. Uaqytpen jarysatyn syndy sәt. Týski uaqytta V.Putin Tashkent qalasynan (Qytaygha is-saparmen) úshyp ketu kerek bolatyn. Sonymen hat Týrkiyanyng Ózbekstandaghy elshiligi arqyly Núrsúltan Nazarbaevqa jetedi. Elbasy eki eldi tabystyratyn mazmúnda jazylgan hat mәtinin únatady. Endi Týrkiya Preziydentining jeke qoly qoyylghan hatty V.Putinning qolyna jetkizu mindeti túrdy.

- Týrkiya Preziydent әkimshligining resmy ókili IY.Kalyn jeke úshaqpen tanghy saghat 05.00 Tashkent qalasyna qaray attanady. Úshyp bara jatqanyna 1.5 saghat uaqyt ótkenine qaramastan, Tashkentting әuejayyna qonu ýshin әli rúqsat berilmegen edi. Jalpy, sol aralyqta elshi J.Týimebaev pen IY.Kalyn keshki uaqyttan bastap, týni boyy sóilesip otyrady. Tashkentke qona almay jýrgen IY.Kalyn elshi J.Týimebaevpen baylanysyn ýzbeydi. (Internet jelisi arqyly alghashqy hat almasu tanghy saghat 05.30 bastalady). Úshaqty ne Bakuge, ne bolmasa Tashkentke jaqyn Shymkent qalasyna qondyrudy súrastyryp jatqanda, IY.Kalyn elshi J.Týimebaevtan Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózbek әriptesimen sóilesuin ótinedi. Ózbekistan Preziydenti IY.Karimovpen kezdesken Núrsúltan Nazarbaev úshaqty qondyru ýshin rúqsat beruge kóndiredi. IY.Karimov Ózbekistan Premier-ministrine tapsyrady.

- Úshaqtyng qonghan sәti de óte manyzdy... Sebebi Týrkiya Preziydent әkimshiligining resmy ókili IY.Kalyndy Qazaqstannyng Ózbekstandaghy elshisining ózi qarsalyp, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevpen jolyqtyrady. Uaqyttyng az bolghanyna qaramastan, atalmysh hat memleket basshylarynyng birlesken baspasóz konferensiyasy bastalmay túryp qolgha jetu kerek bolatyn. Núrsúltan Nazarbaev V.Putinning resmy ókili Yu.Ushakov arqyly hatty jetkizedi.

 

V.Putinning jaghymdy jauaby 

- Týski as kezinde Resey Preziydenti V.Putin hatty osy qalpynda qabyldaytynyn Núrsúltan Nazarbaevqa habarlaydy.

- Sonymen mausymnyng 27 kýni resmy habarlandyru jasaugha sheshim qabyldanady. Týrkiya Preziydent әkimshiligining resmy ókili IY.Kalyn: «Reseymen qarym-qatynasty damytu mәselesinde kelisimge keldik» dep, kópten kýtken mәlimdemeni jasaydy. Týrkiya-Resey qarym-qatynasynyng qalpyna keletindigi turaly habar jariyalanghannan keyin Rejdep Tayyp Erdoghan men Núrsúltan Nazarbaev telefon arqyly sóilesedi. Týrkiya Preziydenti Erdoghan Elbasy Núrsúltan Nazarbaevty resmy týrde Týrkiyagha shaqyrady. Mәlim bolghanday, aghymdaghy jyldyng 5 tamyz kýni Núrsúltan Nazarbaev Ankaragha resmy saparmen kelip, Týrkiyany jәne Týrkiya Preziydentin qoldaytyndyghy turaly mәlimdeme jasady.

Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bitimgerlik bastamasy jәne jasaghan strategiyalyq qadamdary «Týrki әlemining Aqsaqaly» deytin atqa qanshalyqty ylayyqty ekendigin taghy bir mәrte dәleldedi.

Avtory: Kýrshat ZORLU

«Yeny Chagh» gazeti

13.08.2016

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470