Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek myrzagha qazaqtyng qarapayym azamaty, jazushy, atbegi, «Úly Dala Qyrandary» halyqtyq qozghalysy jetekshilerining biri Sәdibek Týgelding әsem qala, aru qala Almaty shaharynda  las turizm men jenil jýristerge jol bermeu turaly

AMANATY

Qúrmetti, Bauyrjan Qydyrghaliyúly! 

Qazaqta týsi jylydan týnilme degen úlaghatty úghymy bar. Ózinmen 2007 jyly Astana qalasyndaghy «Qazanat» ippodromynyng saltanatty ashyluyna ýsh kýn qalghanda kezdestim. Siz, ol kezde QR Preziydenti protokol bólimining mengerushisi bolatynsyz. «Barlyq kórsetilimderdi kórsetuge, búl jerde 18 minut qana uaqyt beriledi»-degen Sizding sózinizge men, «olay bolmaydy, tek, ýsh bәigege - 45 minut, kókpargha - 50 minut, atbegiler sheruine -  15 minut, at qúlaghynda oinau ónerine -25 minut, keremet sәigýlikter bayqauyna - 20 minut, qalghandaryna - 30 minut qajet», - dep jarystyng hronometrajyna oray kelispeytinimdi ashyq bildirdim. Janymdaghylar ne aitarlaryn bilmey ýnsiz týr. Siz «men aitarymdy aittym, endi boldy degendey isharamen» esigi ashyq túrghan kólikke otyryp jýrip kettiniz. Biz, «ne bolyp ketti ózi, esil enbegimiz esh boldy ma, bir jyl dayyndalghan, elimizdegi eng ýlken ippodromnyng túsaukeser toyyna bar joghy on segiz minut berilgeni nesi?» dep an-tang bop túrghanbyz. Sol sәtte, Siz otyrghan mәshin 20-30 metrdey jer jýrip baryp, kilt toqtady. Siz kólikten  shyghyp bizding qasymyzgha keldiniz. « Jigitter, sizder merekeni qalay kórsete alasyzdar, soghan baylanysty bolady ghoy. Sәttilik tileymin», - dediniz aqjarqyn jýzinizben bizding qolymyzdy alyp. Osy bir ghana is-qimylynyzgha, bir ghana jyly sózinizge bizder, úiymdastyrushylar alqasy shynyn aitu kerek jadyrap qaldyq. Sol joly at sportynyng merekesi óte joghary dengeyde ótip, býkil jankýierlerding kónilinen shyqty. El riza boldy. Elbasy jarystyng sonyna deyin boldy. Búl jerdegi aitarym, Sizding qazirgi qazaq sheneunikterine tәn órkókirektikke, menmendikke salynbay inilik izettilik pen kórgendik kórsetkeniniz jýregimizge úyalap qaldy. Jolyng ashyq bolsyn, bauyrym! Ósip, órkendey ber!

Endi negizgi mәselege kósheyin. Halyq ózi syilaytyn basshygha AMANAT aitady. Mening Amanatym - Siz basqaryp otyrghan, bәrimiz ósip-óngen, aru qala, súlu qala, tarihy shahar, mәdeny shahar ALMATYNY arsyzdyqtan tazartu bolyp tabylady.

Ol qaydan shyqty deysiz ghoy. «Vremya» gazetinde belgili qazaqstandyq jurnalist qaryndasymyz Madina Ayymbetova: «Zachem vy, malichiki? Kto-to pytaetsya  prikleit k Kazahstanu yarlyk vtorogo Tailanda. Statiya v indiyskom internet-izdanii, nazvavshaya nashu stranu novym sentrom mirovogo seks-turizma, stala povodom dlya razbiratelistva na diplomaticheskom urovne. Bangkok – eto proshloe. Seychas – Almaty». Indiyskie mujchiny teperi tolpamy stekaytsya v Kazahstan» dep jazady.  

Atap aitarym, búl problemany talqylauda biz taqyr-tayang emespiz. Osy súraqqa at ýsti kele salghanymyz joq. Jyldar boyy  jinaghan, tergen tәjiriybemiz bar.1995 jyly «Biz qayda baramyz?» atty qazaq televiydeniyasynda baghdarlama úiymdastyrdyq. Ol kezde qazaq televiziyasynyng diyrektory  Ádilbek Tauasarov al, televiydenie men radio korporasiyasynyng tóraghasy Áshirbek Kópeev bolatyn. Osy baghdarlamanyng negizinde 1995 jyldyng songhy ailarynda «Qazaqtyng qyzyna qyryq ýiden tyiym» atty telehabar ekrangha shyqty. Búl baghdarlama sol kezde qoghamda ýlken rezonans tudyrdy. Jer jerde talqylaular boldy. Osy mәselege oray mening maqalam «Jas Alash» gazetinde jәne «Kaz. pravda» t.b. búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalandy.  

21 jyl búryn «Qazaqtyng qyzyna qyryq ýiden tyiym» atty telehabardy jaryqqa shygharudaghy bizding oiymyz, osy jiyirkenishti qúbylystyng jayylyp, tamyryn terenge salyp bara jatqanyn qoghamgha eskertip, jetkizip, auyr da bolsa  ashyq shyndyqty shyryldap aityp, beleng alyp bara jatqan últymyzgha jat jaman ýrdisting aldyn alu edi.  

Sol ýlken rezonans tudyrghan habardyng materialdaryn qazir aqtaryp, qarap otyrsam 1995 jyly resmy týrde Almaty qalasynda tirkelgen 180 józekshe әiel bolghan eken. Sonyng 60-sy  qazaqtyng qyzdary bolypty. Búl habar kórermender aldynda keng taraghanymen, tiyisti memlekettik ministrlikter, memlekettik әkimdikter, memlekettik úiymdar men biznes qúrylymdarynyng tarapynan qoldau tappady. Qazaq qoghamy da selqostyq tanytty. Sodan beri tura 21 jyl uaqyt ótti. Tek, bir Almaty qalasynda tirkelgen 180 jezókshenin  sany  búl kýni 10 000-gha jetip otyr. Sonda, jaman jýristirilerding qatary 55 esege artqany ma?.. Sonymen qatar, deputattardyng aituynsha, Almaty qalasynda 20 gey klub, 40-tan astam neshe týrli jyn-oynaq mekemeler kýndiz-týni júmys isteydi. Jastardy jaman, kir, las joldargha salatyn keshender boy kóterip, ar-úyatty joghaltty. Sonyng naghyz dәlelderining biri de biregeyi Almaty qalasynyng «eng saunasy» kóp qalagha ainaluy  der edim. Al, ol keshender shyndyghyn aitqanda, ar-namysty úmytyp, dýnie jinaugha qúnyqqan «biznesmender» men «kәsipkerlerdin», keybir «qúqyq qorghaushylardyn» kýrep túryp las aqsha tabatyn, bordel-sekshanalaryna, jyn-oynaq saunalaryna ainalyp ketti. Búl ne degen súmdyq? Búl ne degen biznes?

Biz osydan eki-ýsh jyl búryn osy Almaty qalasynyng Almaly audanynda qansha sauna baryn eseptedik. Bir Almaly audanynda 100-den asa sauna bar eken. Sonda Almatynyng barlyq jeti audanynda jeti jýz kýndiz -týni júmys isteytin  «SAUNA- 24» ter bar. Ashyghyn aitqanda, búl «SAUNA-24»-ter-naghyz «bordelider», las  oryndar. Olardy qarapayym halyq: «Sekshanalar», «bordelider», «jyn-oynaqtar»-dep dóp ataydy, aitady. Onyng ýstine, arsyzdyqqa boylaghan «qonaqýiler», «týngi klubtar», «hauyzdar» men «hamamdar», «gey-klubtar», «týngi barlar» men «monshalar», «las turizmning qanat jayuy» jәne taghy basqalary bar. Las turizmning arqasynda bizge óte jaman las atau tanylyp otyr. Búny estigennen, kórgennen ólgen artyq dep sanaymyn. Biz bay elmiz dep jar salamyz. Býkil әlem mazaqtap «seks turizmning otany – Qazaqstan, al seks turizmning astanasy – Almaty qalasy» dese namysy bar qazaq ólmegende ne isteui kerek?!. Ádilin óziniz aitynyz, biz nege osynday kýige jettik??? Dәl osy jaghdayda baylyq nege kerek, barlyq nege kerek? Ashyghyn aitayyq osy jaghday meni jәne últtyng bolashaghyna nemqúraydy qaramaytyn azamattardy qatty alandatyp otyr. Logikagha salsaq, seks-turizm ekonomikasy nashar, namysy taptalghan, ar-úyaty az elde ghana oryn alady emes pe? Bizde últqa, jastargha joghary adamgershilik ruhta tәlim-tәrbie beretin iydeologiya joq. Arsyzdyqtyng beleng aluy - iydeologiyanyng әlsireuinde der edim. Bizde ekonomika bar da, iydeologiya joq. IYdeologiya joq jerde, «ar-namys», «ar-úyat», «ar-ojdan» joq bolady, jastar ruhany azghyndyqqa úshyraydy. Qazaqtyng eki myng jyldyq tarihynda qazaq әielderining arasynda búryn sondy kóshede, dalada tәnin satatyn jezókshelik bolghan emes. Ol bizge 20-ghasyrdyng toqsanynshy jyldary kapitalizmmen birge keldi. Bir sózben  týiindegende, Almaty qalasy seks industriyasy shyrqap damyghan shaytany shahargha ainalyp barady. Búl degeniniz – qoghamnyng әlsizdenuin, arsyzdyqtyng batpaghyna batuyn, jamandyq jat qúbylystardyng shyrqap ósuin, ar-úyattan júrday boluymyzdy dәleldeytin fakt. Osy ýrdis jaqsy ma jaman ba? Áriyne, óte jaman. Osy saunalardyn  kóbi jenil jýristilerding mekenine ainalghan. Osynyng bәrin oilap, zerdeden ótkizsek, tóbe shashymyz tik túrady. Jýregimiz auyryp, namysymyz qaynaydy.

Biz qayda baramyz? Nege osynday kýige jettik?

Ardy bәrinen joghary ústaghan ata-babalarymyz: «Malym – janymnyng sadaghasy, janym – ARYMNYNG sadaghasy», «Malsyz bolsang da arsyz bolma», «Árli bolghansha – arly bol», «Aryndy jeme, baryndy je», «Ar jazasy bar jazadan auyr»,  «Er jigit elining úly, namysynyng qúly» dep ómir sýrgen,  ólmes ósiyet qaldyrghan. 

Bizding Memlekettik Án Úranymyzda «Namysyn bermegen qazaghym myqty ghoy!» degen qanatty sózder taygha tanba basqanday jazylghan. Onyng ýstinede músylmandyghymyz da bar.

 Qúrmetti Bauyrjan Qydyrghaliyúly!

Sizge joldanyp otyrghan AMANAT Kýndelikti ómirdegi jastar arasynda qalyptasqan jantýrshigerlik  arsyzdyqtardyng kóbengine tosqauyl qong, últ namysyn qorlaytyn kelensiz jәiitterdi boldyrmau, Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tughan Otanymyz - Qazaqstan Respublikasyn әlemdegi damyghan 30 memleketting qataryna qosuymyz qajet degen Strategiyasyna azamattyq ýn qosu maqsatynda dýniyege keldi.

Al shynynda, bizding qalalardaghy turizm – las turizmge,  últtyng qasiretine, qayghysyna ainalyp, bizding eldi әlemge masqaralauda. Atalarymyz: «Meshkey degen jaman at»  dese, mynau yarlyk tipti onan  million ese súmdyq kleymo bolyp túr. Osyny týsinetin  sәt keldi.

Orystarda mynaday  qanatty sóz bar:-«IMIDJ vse, ostalinoe nichto!».

Bolashaq úrpaqtarymyzdyn, nemere, shóberelerimizding jaghdayyn oilasaq, osynday namysqa kir keltiretin, últtyng aryna daq týsiretin soraqylyqtardy boldyrmayyq, kýreseyik, aldyn alayyq! Tózip otyra beruge bolmaydy. Úrpaq keshirmeydi, ata-baba ruhy keshirmeydi.

Osy oryn alghan kelensiz jaghdaylardy múqiyat talqylap, zerttep, taldap Sizge AMANAT retinde 7-úsynys bergeli otyrmyn:

Birinshiden, Almaty qalasynyng jarqyn bolashyghy men ruhany tazalyghy ýshin «sekshana» atanyp, qaptap ketken 700-den asa sauna-hauyzdardy, týngi klubtardy,  gey, geysha klubtardy, basqada «jynoynaqtardy»,  «bordeliderdi» kýshpen osy 2016 jyldyng ayaghyna deyin jabu.

Olardyng orynyna jiyrma tórt saghat júmys isteytin «Kitaphana-24»-ter, patriot jastar dayyndaytyn klubtar,  ruhaniyat  ortalyqtaryn, Ar-namys, Ar-ojdan úiymdaryn kóptep ashudy úsynamyn.

Ekinshiden, «Ar-Ojdan mәseleleri» atty 2016-2030 jyldargha arnalghan Almaty qalalyq Baghdarlamasyn qabyldau qajet dep sanaymyn.

Ýshinshiden, osy «Ar-Ojdan» Baghdarlamasynyng negizinde jezókshelerdi, geylerdi, geyshelerdi, nashaqorlardy qatang jazagha tartu. Olardy bas bostandyqtarynan aiyryp,  qoghamnan alastatu.

Tórtinshiden, Almaty qalasynda «AR-OJDAN» atty polisiya tobyn qúru.

Besinshiden, Almaty qalasyna «las turizmdi» kirgizuge mýldem jol bermeu.

Altynshydan, Almaty qalasy boyynsha, jastardyn, balalardyng tәlim-tәrbiyesine aldymen otbasynda, sosyn balalar baqshasynda, mektepte, barlyq oqu oryndarynda, úiymdarda, kәsiporyndarda birinshi kezekte kónil bólu. Barlyq oqu oryndarynda, barlyq mekemelerde «Ar-Ojdan» sabaqtaryn ótkizu.

Jetinshiden, qazaq «Qyzgha –qyryq ýiden tyiym» dep beker aitpaghan. «Qyzdyng namysy - elding namysy». Qyzdyng namysy taptalsa, elding namysy oiran bolady emes pe? Almaty shaharynda túratyn qyzdardyng tәlim-tәrbiyesine basa  nazar audaryp, olardy aqyly oqudan qútqaru;.

 Qúrmetti Bauyrjan Qydyrghaliyúly!

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini tómendegidey: qala ekonomikasy onalar. Qorshaghan orta ekologiyasy týzeler. Oghan memleket  qaltasynan  qyruar qarjy bólinude. Al, últtyq ruhany ekologiyamyz, jastarymyzdyng Ar, Ojdan, Namys, últtyq tәlim-tәrbiyeleri keri ketuding ýstinde. Osy saualdardy men, 2012 jyly  QR Preziydenti janyndaghy «Telekommunikasiyalar qyzmeti ortalyghynda» baspasóz mәslihatyn ótkizgen sol kezdegi qala basshysy Esimov myrzagha últtyq qúndylyqtargha arnalghan ghylymiy-tanymdyq «Qazanat» jurnalynyng atynan joldaghan bolatynmyn. Sol jurnalistik súraqtyng stenogramdyq mәtini bylay bolatyn:

«Qúrmetti Ahmetjan Smaghúlúly! Myna kezek kýttirmeytin ashy súraqqa Sizding kónilinizdi  búryp, oghan  túshymdy jauap alayyn degen niyetpen mikrofongha kelip túrmyn. Siz, óz sózinizde Elbasynyn  tapsyrmasymen Almaty qalasynda oryn alghan ekologiyalyq problemalardy joigha arnalghan ýlken baghdarlamanyng jasalghanyn, ony jýzege asyrugha baghyttalghan búryn sondy bolmaghan  milliondaghan  dollar kóleminde qarjy bólingenin jaqsy habarladynyz. Sóz joq, qorshaghan orta ekologiyasy  tazalanady, ekonomika onalady. Mening aitarym, Almaty qalasynda ruhany ekologiyamyz, ruhani-adamgershilik júmystarymyz, Ar-Ojdan, Ar-Namys mәseleleri úmytylghan. Onyn  ornyna, osy bәrimiz jaqsy kóretin Almaty qalasynda, jastardy taza joldan  adastyratyn jyn-oynaq, shaytany oryndar aram shóptey qaptap ketti. Sózim dәleldi bolu ýshin myna faktini aitsam da bolady. Belinskiy kóshesining boyynda ornalasqan jastarymyzgha últtyq ruhaniy-patriottyq tәrbie bere alatyn ippodromnyng júmys  istemey túrghanyna 2 jyl boldy. Eshqanday at jarystary, bәigeler ótpeydi. Qazir, tipti jabyludyn, jeke bizneske satyludyng aldynda túr. Osy jaghdayda Siz basqaratyn Almaty qalasynda songhy eki-ýsh jyldyng jýzinde 20 gey, geysha klubtarmen 40 shaqqty kýndiz-týni júmys jasaytyn «jyn-oynaq» shaytany mekemeler ashylghan. Nege olargha jol bersizder?

Esimovtyng jauaby: «Sәke, súraghynyz dúrys. Ásirese, ippodromgha baylanysty. Búl saualmen kelisemin. Ippodromnyng jabylmauyna kýsh salamyn. Qalalyq park baghdarlamasy arqyly saqtap qalugha bolady. Tiyisti shara qoldanamyz. Al, geylerge kelsek jaghday solay. Jastar tәrbiyesi aqsap túr»  Ádilin  aitu kerek, sol joly Esimov mening úsynysymnyng negizinde ippodromdy jabyludan saqtap qaldy.  

Mening aitarym, qúrmetti, Bauyrjan Qydyrghaliyúly, Ar mәselesinde aldymyzda –jar, artymyzda – qúz túr!   Almatyny arsyzdyqtan tazartynyz! Sizge senemin!

Sәdibek Týgel,

 «Úly Dala Qyrandary» respublikalyq qoghamdyq

mәdeniy-әleumettik qozghalysynyng teng tóraghasy,

QR Enbek sinirgen qayratkeri,  jazushy                                      

 12 tamyz 2016 jyl. Almaty qalasy.

 Abai.kz