29-shilde kýni Almaty oblysynyng Rayymbek audanyndaghy kezinde halyqaralyq jәrmenkesimen, odan bólek tendessiz әsem tabighatymen әigili Qarqara jaylauynda 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining 100-jyldyghyna arnalghan as berildi. Aldymen audan ortylyghy Kegen kentinde aituly datagha oray eskertkish ashyldy (surette). Birden aita keterlik jayt – eskertkish ornatu, as beru sekildi auqymdy isting bәri tikeley «Qarqara ereuili» atty qoghamdyq qor (tóraghasy – Janbolat Jýrgenbaev) qúryp, barlyq shyghyn men úiymdastyrushylyq júmysty moyyndaryna alghan tughan jerding týlekterining bastamasynyn, iskerliginin, birligining arqasy kórinedi. Eskertkishti ashu mәrtebesi búiyrghan Asanәli Áshimov, Esmúhan Obaevtay el aghalary  halyqtyng yntymaghy búdan da әrmen beky týssin dep aq tilek aity.

Búdan song toy dese qu basyna deyin jorghalaytyn qazaq 150 aq shanqan ýy tigilgen Qarqara jaylauyna qaray jyljydy. Toyda әn shyrqaldy, as berilip, әruaqtargha arnap qúran oqytyldy, bәige shabyldy.

Osy jerde kenes zamanynyng ózinde «Qazaqtyng últ-azattyq kóterilisi» dep baghalanghan 1916-jylghy kóterilisting 100-jyldyghyn ókimetimiz ben ýkimetimiz memlekettik dengeyge atap ótuge qúlyq tanytpaghany óte týsiniksiz jaghday. Mausym túrmaq shilde de ótti ghoy. Oblysynan airylghan Torghay eli de tym-tyrys. Ýkimet ýn qatpasa, qoghamgha qalay kinә artarsyn?..

1916-jylghy kóterilis eng aldymen eldin, halyqtyng ezilgen, janshylghan ruhyn kótergen kóterilis bolyp edi ghoy. Býgingi bizding biylikke sol batyrlyq dәuirdi eske alyp, qazaqtyng ruhyn kóteru kerek bolmaghany ma sonda?..

Qarqara kóterilisining kósemi Jәmenke by Mәmbetúly «Bala ólgenshe, shal ólsin!» dep úran tastap, (birinshi bolyp qúrbandyqqa da ózi shalyndy), eldin, bolashaqtyng qamyn oilaudyng qanday bolatynyn kórsetip ketken joq pa? Biz osynday kemenger kósemderdi, kózsiz batyrlardy býginge úrpaqqa ýlgi-ónege etip, jastardy otansýigishtikke sol erlerding tәlimi arqyly tәrbiyeleuge tiyis emespiz be? «Kózsiz erlik elindi sheksiz sýnden tuady» dep ketken joq pa keshegi qazaqtyng Qadyry?

Memleketting osy siyaqty ózi ghana oryndauy tiyis birneshe mindetteri bolady. Ol bas kóteruge jaramaghanda qazaqtyng namysyn jyrtyp, elding abyroyyn aman saqtap alyp qalghan jetisulyq bauyrlarymyzgha alghystan basqa aitarymyz joq. Ketken kemshilikter jayly sóz qozghaudyng ózi artyq, óitkeni, jergilikti jigitter toydy odan da biyik dengeyde ótkizudi bilmedi deuge bolmaydy, bildi, biraq, shamalarynyng jetkeni sol boldy...

Asqa Almagýl Múhamanova bastap alyp barghan 30 «jeltoqsanshy» batyr qyz-jigitter ekige bólinip, 63-shi jәne 71-shi kiyiz ýige týstik. Bizge búiyrghan 63-ýidi «Kóksay» orta mektebining újymy dayyndaghan eken. Mektep diyrektory Alma Baytólekovanyng ózi de «jeltoqsanshy» qyzdardyng biri bolyp shyqty. Almanyng jaratylysynyng batyr ekeni sóilegen sózinen, salghan әninen-aq kózge úryp kórinip túrdy. Bir qyzyghy, ózining Jәmenke biyden taraytynyn aitqan ol ataqty biyding taghy bir úrpaghy Mayramen sol dastarhan ýstinde tanysyp-tabysty! Alma Baytólekova sonday-aq «Kóksay» orta mektebine osy mereytoy qarsanynda Qarqara kóterilisining basshylarynyng biri Qúliyarbek Shotamanúlynyng esimi berilgenin ýlken quanysh sezimge bólene otyryp jetkizdi.  «Ádilet әrqashan saltanat qúrady, tek keshigip keledi» degen sózding aqiqattyghy taghy bir ret dәleldendi. Tek, 25 jyl degenimiz tym ýlken merzim emes pe eken?..

Qaytar jolda 1926 jyly kóterilisting 10-jyldyghyna qaray Qarqaragha arnayy kelgen Oraz Jandosovtyng úsynysymen taudan atpen, arbamen tas tasyp, halyq ózi  qoldan kótergen «Ereuiltóbege» soqtyq. Tóbening aldynda kóterilisting basshylary men batyrlarynyng tizimi jazylghan balbal tas ornatylypty.

Al, 1996 jyly tóbe ýstinde ereuil qúrmetine eskertkish qoyylypty.

Jasandy tóbeden jan-jaqqa qaraghanynyzda tuatyn oi-sezim – qat-qabat! Birinshisi – tang qalys! Aynala diametri 60 shaqyrym shamasynda qolmen qoyghanday tep-tegis aimaqty qorshaghan taular. Jerdegi jannat degen osynday-aq bolar.

Ekinshi oi-sezim – maqtanysh. Osynday jerdi býgingi úrpaqqa jetkizgen ata-babalardyng erligi men tabandylyghy qanday bolghan desenizshi!..

Ýshinshisi – alandaushylyq. Tipti, uayym jәne qobalju. Nege? Sebebi, biz búghan deyin adam balasy basynan keshpegen jahandanu dәuirinde túrmyz.

Ekinshiden, Qytay óz tarihynda eshqashan býgingidey qaryshtap damyghan emes edi. Jәne – biz ýshin eng bastysy da osy - eshqashan Qytay adamzat tarihynda býgingidey ýlken róldi oinaghan joq edi. Ol qazir – әlemde ekonomikalyq quaty jaghynan 2-shi memleket. Ázirge! Erten-aq eng aldynghy oryngha shyghatynyna eshkim kýmәndanbaydy. Qytaydyng 35 jylda ótken joly kýmәndanbaugha mәjbýr etedi sizdi.

Búl aitylghannan shyghatyn jalghyz ghana týiin bar – biz syrtqy eshbir el bizding jerimizge zandarymyzdyng osaldyghyn paydalanyp kirip ketuine iynening jasuynday mýmkindik qaldyrmauymyz kerek. Yaghni, qazaq jeri sheteldikterge jalgha berilmeui jәne eshkimge, ózining qazaghyna da satylmauy tiyis!

Bizding zandarymyz boyynsha asyl túqymdy mal zauyttarymyz jekeshelendirilmeui  tiyis edi. Tiyis edi... Kәne, sol zauyttar býgin?!

Osy túrghydan kelgende jerdi óz azamattarymyzgha satugha bolady dep qaldyrsaq, biz onyng erteng nemese arghykýni qalay ózge el azamattarynyng menshigine ótip ketkenin sezbey de qalamyz. Endeshe, bizge Jer kodeksi men Konstitusiyagha tiyisti ózgeris enizip, jer eshkimge satylmaytynyn shegelep tastaghannan basqa jol joq. Sonda ghana tynysh úiyqtaytyn bolamyz.

Osynday qauip-qater baryn sezbeytin, sezse de qara basynyng qamynan basqany oilaghysy kelmeytinder de bar aramyzda. Olar: «Maghan jerding satylghany kerek! Men jerdi satyp alsam, erteng ony baptap, kýtip, úrpaghyma gýl jaynatyp qaldyram» degen sózdi óte jaqsy kóredi. Sen balana múragha jaynaghan jerdi (sóitip, balannyng týk istemey shalqasynan jatuyn, azghyndauyn) amanat etpe, sen balana qazaq jerining gýldenui ýshin elmen birge ayanbay enbek etudi amanat et!

Jerding jayy kýndiz oidan, týnde týsten shyqpay qoyghannan bolar, «Ereuiltóbedegi» eskertkishke kóppen birge gýl shoghyn qoyyp, Jәmenke biyding úrpaghy Mayra jәne kóterilis batyry Mergenbaydyng nemeresi Saghidollamen suretke týsip bolghan son, ainaladaghy peyishtey panoramagha qarap túrghanda jogharydaghy sózding auzymnan qalay shyghyp ketkenin bilmey qaldym! Auzyma sol sózdi salghan Allagha myng alghys!..

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz