Júma, 22 Qarasha 2024
Ákim men halyq 6721 0 pikir 28 Shilde, 2016 saghat 22:08

ATAMQÚLOVTYNG ÓZGELERDEN ARTYQShYLYGhY NEDE?

Elding kózining aldynda jýrgen basshy jóninde kópshilikting pikirining ekiúday boluy jazylmaghan zandylyq. Basshy da kirshiksiz perishte emes. Talay basshyny kórdik, kórip te jýrmiz. Kónilimizge jaghatyny nemese kónilimizge teris әser etetinderi de bar. Biz ózimiz býgin shaghyn ghana pikirimizding basty keyipkeri etip alyp otyrghan azamat – Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Beybit Bәkirúly Atamqúlovqa osydan bir jylgha tayau uaqyt búryn ol kisige Ontýstik ónirin basqaru baqyty búiyrdy. Syrghyp kýnder, jyljyp ailar ótti. Jyldyq esep beretin mezgil de tayaq tastam jerde túr. «Ne atqaryldy?» degen kókeydegi negizgi saualgha osy jyl ishindegi jasalynghan barlyq tirlik syiyp ketedi. Al endi «Ne istelinbek?» degen keler kýnderding mәselesin qamtityn saualdyng jauaby býginge deyingi tirlikti týiindep, baghasyn bergennen keyin ózi-aq belgili bolyp jatady.



Beybit Bәkirúly turasynda baspasózde syny pikirler mýldem joq derlik. Tek bar nәrseni batyl aitatyn «Uaqyt» gazeti ol kisining jaqsy isterin qamty otyryp, kemshilikteri jóninde oryndy ýsh birdey syn maqalany qauymnyng nazaryna úsyndy. Bizdinshe, múny әrqaysysymyz teris niyetten qalyssyz, shynayy dostyq rәuishtegi, janashyr peyilden aitylghan syn dep qabyldaghanymyz jón. Bayqaghanymyz sol kemshilikterdi qamtyghan maqalalar oblys basshysynyng nazarynan tys qalmaghan synayly. Ony oryndy dep qabyldaghandyghyna redaksiyagha arnayy hatpen jauap bergendigin estigende kәdimgidey ishimiz jylydy. Naghyz halyqtyng qamyn jegen basshy ghana – halyqtyng adamyna ainaluy tiyis.

Atamqúlovtyng kópke tanymal bolghan jaqsy qasiyetterinen halyq ta qalys qalmapty. Júrttyng auzyndaghy әngimege qúlaq týrsen, onyng arasynan kóptegen oryndy pikirlerdi, jyly lebizderdi estiysin. Sonyng eng bastysy retinde investisiya tóniregindegi jasalynyp jatqan jaqsy ister ilki sәtte auyzgha alynady. Qarap otyrsanyz oblysqa shet jaqtan tartylghan investisiya, kәsiby baylanysqa týsken memleketter sany búryn-sondy bolmaghan dәrejege jetipti. 24 memleketting 700-den astam iri kәsipkerleri Ontýstikke ynta qoyyp, qúny 2 milliard AQSh dollarynyng kólemindegi investisiyanyng tartyluynda oblys basshysy Beybit Atamqúlovtyng ýlken ýlesi bar ekendigin ashyq aitumen qatar, onyng tyndyrymdy tirligin moyyndauymyz kerek. Ózi ghana belsendilik tanytpay, orynbasarlary men basqarma basshylaryn qúrylyqtyng san tarabyn jiberip, bitimgershilik әngimesin úiymdastyruynyng ózi bir kezdegi diplomatiyalyq júmystaghy bay tәjiriybesi dep eseptegenimiz jón. Qazir sol alys-beris, barys-kelis óz nәtiyjesin berip, oblys aumaghynda 24 joba tynnan jýzege asyryluda. Ónirimizding iri kәsipkerleri býginde dýniyege aty tanymal alpauyt brend iyelerimen kәsiptik qarym-qatynas jasaugha jol jetkizdi. Búl mynanday aumaly tókpeli zamanda qol jetip otyrghan ýlken tabys bolyp sanalady.

Ákim B.Atamqúlov uaqyt ótken sayyn qarapayym halyqqa jaqynday týsude. Oghan mysaldy alystan izdeuding qajeti joq. Ónirding qay nýktesinde jylt etken kishkene bir janalyq bolyp jatsa, ónir basshysyn sol jerden kóretin boldyq. Ontýstik Qazaqstan oblysynda audandar men qalalar arasynda býkil auylyn, eldi-mekenderin «kógildir otynmen» túnghysh ret tolyq qamtamasyz etken sәttegi Týlkibas audanynyng shalghaydaghy auylynda әkimdi taghy kezdestirdik. Aqsaqalynyng qolyn alyp, analarynyng jaghdayyn súrap, kelinderimen birge gaz peshining otyn tútatysyp jýrgen әkimdi kórgende jyly kónilimizde taghy bir núrly shuaq payda boldy.



Órimdey jastardyng basqosuyna baryp, forumda sóz sóilep, tek әkim retinde emes, agha, ata bolyp әngime tolghau, aqyl berip, baghyt silteu, sәttilik tileu sekildi iygilikti isting ortasynda jýru Beybit Bәkirúlynyng kýndelikti daghdyly isine ainalyp keledi. Oblys ónirinde basshy retinde talay jekelegen bastamalardy kóterip, ony iske asyrugha múryndyq bolyp mýmkindik jasauda da B.Atamqúlov bar jaghynan kósh bastap keledi. Sonyng barlyghy elding iygiligi, halyqtyng paydasy ýshin jasalynyp jatqan jan sýisinter ister.

Tórtinshi biylik dәrejesine balap jýrgen búqaralyq aqparat qúraldary ókilderining arasynda oblys basshysy jii bolady. Jaqynda ghana ótkizilgen qalamgerlerding tól merekesinde tóbedey bolyp tóbede otyryp qalmay, top jarghan jurnalisterge óz qolynan әkim bolghaly túnghysh ret arnayy syilyq berdi. Sayasy jәne el ómiindegi ýlken nauqandar aldynda gazettin, telearnanyng basshylaryn qabyldap, olarmen san-aluan saualdar tónireginde oy bólisip, pikir almasty. Ózining oiyndaghy jýrgen izgi niyetti josparlaryn, oblystaghy atqarylyp jatqan júmystardy baspasóz basshylary arqyly elge tanystyrdy.

Áuel basta tomagha túiyqtau kórinip, júrtshylyq arasynda aluan pikir tughyzghan Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Beybit Atamqúlov qazir ózine ýlken senimmen tapsyrylghan basshylyq qyzmette әr qyrynan tanyluda. Halyqqa kýn sanap jaqynday týsude. Kópke ózining ashylmaghan jana qyrlaryn is-әreketimen tanytuda.



Tipten búryn oigha kelmegen, qolgha alynbaghan «aqyldy aimaq» klasterin qúrudyng avtory da Beybit Bәkirúly. Innovasiya engizu jónindegi jana bastama qazir ózining ómirshendigin tanytudyng nyq qadamyna ayaq basuda. Qyzmetke alghash kelgen sәtte kadrlardy auystyrumen ainalyspady. Olardyng júmystaryna ózindik bagha berdi. Taldau jasady. Talap ta asa qatal bola qoyghan joq. Qazir B.Atamqúlovtyng biraz kadrlary auysty. Barlyq basshylargha qoyylatyn talap mýldem jana maghynagha ie boldy. Yaghny súranys barynsha kýsheydi. Sonyng nәtiyjesinde barlyq salada jandy júmys jýrip jatyr.

Oblys basshysynyng on bir jarym aidaghy atqarghan júmystarynyng bәrin taldap, saraptama jasau bizding mindetimizge jatpaydy. Biz onyng tek kózge kórinetin iri elementterin ghana әngimemizge arqau ettik. Búghan qarap tórt qúbylasy týgel say degen pikir taghy tuyndamauy kerek. Bizdinshe búl aldaghy iri isterding bastamasy ghana. Jyl boyghy jasalynghan tirlikting bәrin úshpaqqa shygharugha әli erte. Ony aldaghy eki-ýsh jyldyng kólemindegi tolymdy tirlikterdi toptastyryp baryp aitsaq, naghyz bagha sol bolmaq. B.Atamqúlovtyng basqalardan ereksheligi men artyqshylyghyn sonda ghana tolyqqandy bilemiz.

A.SATYBALDY

(Material "uakit.kz" portalynan alyndy)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3222
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5276