AGROÓNERKÁSIPTI DAMYTUDYNG JANA BAGhDARLAMASY ENGIZILMEK
Agroónerkәsiptik keshendi damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan baghdarlamasy ómirge engizilmek, - dep habarlaydy Abay-aqparat "Egemen Qazaqstan" gazetine silteme jasap.
Ýstimizdegi jylghy 9 qyrkýiek kýni ótken Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Elbasy auyl halqynyng jaghdayyn jaqsartugha baghyttalghan birqatar tapsyrma bergen bolatyn.
«Ýkimet býginde shaghyn nesie beru ayasyn odan әri keneytu jóninde sharalar qabyldauy tiyis. Ózin ózi júmyspen qamtityndardyng 60 payyzy auylda túrady. Osyghan baylanysty, «Júmyspen qamtudyng jol kartasy» ayasynda biz 5 ónirde qanatqaqty rejimde «Auyldaghy júmys orny» jana jobasyn iske asyrudy bastadyq. Oghan 10 mlrd tenge bólindi. Búl júmysty jýrgizu barysynda kooperasiyalardy damytu isine airyqsha kónil bólu qajet. «Kooperasiyalar turaly» tiyisti zang qabyldandy. Endi jer-jerlerde ýlken úiymdastyru jәne týsindiru júmystary kýtip túr. Ýkimetke әkimdermen birlesip, eldi mekenderde auylsharuashylyq ónimderin ótkizu jәne qayta óndeudi qamtamasyz etetin kooperativter úiymdastyru jónindegi sharalar qabyldaudy tapsyramyn», degen bolatyn.
Sonymen qatar, memleketting qazynasy biylghy jyldyng qorytyndysynda 830 milliard tenge qosymsha kiriske tolyghuy kýtilip otyrghandyghyn, múnyng ózi biylghy jyly daghdarysqa qarsy jospardan shyghugha jәne strategiyalyq damu mindetterin oryndau ýshin qazirgi problemalardy sheshuge mýmkindik beretindigin aita kele, osyghan baylanysty negizgi ýsh mindetti atap kórsetken bolatyn. Osyghan oray «Agrobiznes-2020» baghdarlamasynyng ayasynda jyl sonyna deyin agroónerkәsiptik keshendi damytudyng memlekettik baghdarlamasyn әzirleudi úsynghan edi. «Aldaghy bes jyl ishinde keminde 600 myng gektar suarmaly jerdi ainalymgha engizu kerek. Auyl sharuashylyghy ministrligi men әkimder auylsharuashylyq jerlerin tiyimdi paydalanugha qatang baqylau jýrgizu tiyis. Ol jerlerdi apatty jaghdaydaghy su qoymalaryn jóndeu jәne janadan salu esebinen qajetti su kólemimen qamtamasyz etu kerek», degen bolatyn. Sonymen qatar, agroónerkәsip keshenindegi subsidiyalau jýiesin jetildiru, tiyimsiz subsidiyalardy dogharu jәne ónimdilikti arttyrugha nazar audaru qajet ekendigin atap kórsetken edi.
Elbasynyng osy tapsyrmalaryna baylanysty elimizding Auyl sharuashylyghy ministrligi «Qazaqstan Respublikasynyng agroónerkәsiptik keshenin damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy tújyrymdamasynyng jobasyn» әzirledi. Atalghan joba qazirgi kýni el kәsipkerlerining qatysuymen keninen talqylanuda. Jobanyng elimizding auyldarynda kooperativtik qozghalysty damytugha serpin beretindigi atap kórsetilude.
Osy aptanyng sәrsenbisi kýni osynday bir mәndi kezdesu «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasynda bolyp ótti. Búl basqosu el ónirlerin keninen qamtyghan onlayn rejiminde jýrgizildi. Onyng júmysyna Premier-Ministrding orynbasary – Auyl sharuashylyghy ministri Asqar Myrzahmetov qatysty. Auyl sharuashylyghy ministrining orynbasary Qayrat Aytughanov tújyrymdamada qamtylghan mәselelerdi keninen әngimelep berdi. Onda agroónerkәsiptik keshenning qanday salalary memlekettik qoldaugha ie bolatyndyghy, aldaghy bes jylda el agrarshylary memlekettik qoldaudyng qanday týrlerine ie bolatyndyghy, osyghan deyin qoldanysta bolyp kelgen memlekettik qoldaudyng qanday sharalary kýshin joyatyndyghy, sonymen qatar, ishki rynokty otandyq auylsharuashylyq ónimderi jәne azyq-týlik týrlerimen toltyru maqsatynda qanday josparlardyng әzirlenip jatqandyghy naqty aityldy.
Sonymen, Qayrat Aytughanovtyng aityp ótkenindegidey, jana memlekettik baghdarlamany әzirleu qajettigi Qazaqstannyng Euraziyalyq ekonomiykalyq odaqtyn, Dýniyejýzilik sauda úiymnyng qúramynda jasaytyn әreketterine, sonday-aq, ghalamdyq ekonomiykada bolyp jatqan ózgerister men elimizdegi ishki ýderisterge baylanysty tuyndaghan. Tújyrymdamada agroónerkәsiptik keshendi odan әri damytuda Qazaqstannyng kýshti jәne әlsiz jaqtaryna taldaular jasalynghan. Soghan sәikes olqylyqtardy toltyrudyng naqty sharalary kórsetilgen.
Mәselen, elimizding mal sharuashylyghyndaghy mal ónimderin óndeu men satu isine jýrgizilgen taldaular elimizding ishki rynogynda balyq, qús eti, shújyq, irimshik, sýtten alynatyn may ónimderi jóninde importtyng basym ekenin kórsetip berdi. Búl basymdyq jalpylay alghanda 33 payyzben 67 payyz aralyghynda bolyp otyr. Al qoy, siyr, shoshqa eti jóninen elimiz ózin ózi tolyq qamtamasyz etip qana qoymay, sonymen qatar, eksportty qazirgiden әldeqayda arttyru mýmkindikterine iye.
Endi ósimdik sharuashylyghynyng ónimderine keletin bolsaq, makaron, ósimdik mayy, kókónis jәne jemis-jiydek konservileri jóninde import kólemi molyraq. Sonyng ishinde qant importynyng kólemi 97 payyzgha deyin jetip otyr. Al astyq ónimderi, ún jәne birqatar ónimder jóninen elimiz ishki rynokty tolyqtay qamtamasyz etip qana qoymay, sonymen qatar, olardy syrtqy rynoktargha shygharuda әlemdik dengeyde óz orny bar belsendi oiynshylardyng qataryna qosylyp otyr.
Tújyrymdamada auylsharuashylyq ónimderin óndiru men ótkizuding jәne olardy óndeuding negizgi problemalary aiqyndalghan. Olardyng qatarynda bidaydyng artyq óndirilui, qúramajem, arpa, qús eti ónimdiligining jetkiliksizdigi, óndelgen et, sýt, kókónis, jemis-jiydek ónimderi ýlesining azdyghy, siyr, shoshqa, qoy eti eksporty dengeyining tómendigi sekildi ótkir túrghan mәseleler bar. Osy problemalardyng oryn alu saldarynan elimiz syrtqy saudada ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha 1,3 milliard dollardy ala almaghan.
Osy olqylyqtardyng ornyn toltyru ýshin birqatar sharalar qabyldanyp otyr. Osylardyng negizi retinde basty maqsattar aiqyndalghan. Sonyng ishinde 6 týrli mindetke erekshe kónil bólinbek. Eger toqtala ketetin bolsaq, olar:
birinshi – mal sharuashylyghynyng tiyimdiligin 58 payyzgha, ósimdik sharuashylyq tiyimdiligin 40 payyzgha deyin arttyru;
ekinshi – tauarly óndiriske 670 myng úsaq óndirushini tartu ýshin auqymdy auylsharuashylyq kooperasiyalaryn damytu jәne ónimderdi ótkizu men óndeuding qoldanugha tiyimdi jýiesin qúru;
ýshinshi – auylsharuashylyq tauar óndirushilerin barynsha keninen qamty otyryp, jalpy sala boyynsha memlekettik qoldaudyng tiyimdiligin jәne qoljetimdiligin qamtamasyz etu;
tórtinshi – kózdelgen maqsatqa qol jetkizuge baghyttalghan eksporttyq sayasatty iske asyru jәne organikalyq ónimning qazaqstandyq brendin algha jyljytu;
besinshi – 600 myng gektardan astam suarmaly jerdi ainalymgha qosu;
altynshy – agroónerkәsip keshenin memlekettik retteudi odan әri jetildiru.
Mine, osynda atalghan mindetterdi oidaghyday jýzege asyra alsaq, múnyng ózi elimizding auyl sharuashylyghynyng damuyna qosymsha serpin beretindigi anyq. Soghan bir mysal retinde aita ketetin bolsaq, songhy kezderde jýrgizilgen zertteuler 1 gektar suarmaly jerding tiyimdiligi men beretin paydasy 1 gektar tәlimi jerdegiden 30 esege deyin artyp týsetindigin kórsetip otyr. Sonda 600 myng gektar suarmaly jerdi ainalymgha qosu degenimiz 18 million gektar tәlimi jerdi iske qosumen birdey bolyp shyqpay ma? Demek, atalghan mindetke jarym-jartylay qol jetkizdik degenning ózinde múnyng ózi elimizding auyl sharuashylyghy keshenining damuyna әldeqayda serpin beretindigi anyq.
Biz endi jalpy tújyrymdamagha jan-jaqty toqtalmay-aq, onyng ishinde býgingi kýni býkil auyl halqyn tolghandyryp otyrghan asa bir ózekti mәsele – olardyng qolyndaghy ónimdi ótkizu mәselesine toqtalmaqpyz. Qazirgi auyl halqy degenimiz kimder? Olar – kóbinese ózderining qolyndaghy azyn-aulaq maly men egistik jerlerine sýienip ómir sýrip jatqan, yaghny tek ýy sharuashylyghymen ghana shúghyldanyp otyrghan adamdar. Qazirgi auyl halqynyng kem degende 70-80 payyzyn osynday adamdar toby qúraytyndyghy anyq. Ayta ketu kerek, osy uaqytqa deyin adamdardyng búl toptaryna jergilikti biylik tarapynan jetkilikti kónil bólinbey keldi. Búl adamdardyng tirshilik kózderin damytu isi osy uaqytqa deyin qabyldanghan auyl sharuashylyghy salasyndaghy baghdarlamalardan tysqary qalyp otyrdy. Nege? Sebebi, ýy sharuashylyghy negizinde úiymdasyp tirlik qyludyng ózindik qiyndyqtary bar ekendigi anyq. Mәselen, olardyng qoldaryndaghy maldardy seleksiyadan ótkizudin, asyldandyrudyng qiyndyqtary jetip artylady. Sonymen qatar, әrbir ýiden ónim jinap jýru de onay emes. Onyng ýstinde әlemdik tәjiriybe boyynsha kәsipkerlik subektisi retinde úiymdaspaghan jeke sharuashylyqtyng bolashaghynan ýmit kýtu de qiyn. Mine, osynday sebepterge baylanysty osy uaqytqa deyin jeke ýy sharuashylyqtarynyng qoldaryndaghy maldar kóptegen subsidiya týrlerinen qúralaqan qalyp otyrdy. Olardyng qolyndaghy ónimdi jinau mәselesimen de eshkim shúghyldanbady. Endi Elbasy tapsyrmasy arqyly memleket naq osy adamdar tobyna kónil bóletin bolady. Búdan bylayghy kezende olar da memlekettik qoldaugha ie bola bastaydy. Bizding oiymyzsha naq osy sheshim bizding qazaq halqynyn, jalpy, Qazaqstandaghy auyl halqynyng ózindik últtyq erekshelikterine mәn bergen, sol erekshelikterge sәikes qoldau sharalaryn kórsetuding joldaryn qarastyrghan birden-bir útymdy sheshim bolyp otyr. Múnyng memleketke, jalpy el ekonomikasyna beretin paydasy da az bolmas. Óitkeni, qazirgi zertteuler maldyng 70-80 payyzy osy jeke sharuashylyqtardyng qolynda ekenin, demek, búl sharuashylyqtardyng qolynda, eger úiymdastyra bilse, mol ónim kózi bar ekendigin kórsetedi.
Sonymen, elimizdegi ýy sharuashylyqtaryn damytu maqsatynda memleket alghashqy kezekte qanday mәselelerge mәn bermek? Onyng shet jaghasyn biz jogharyda aityp ta kettik. 670 myng úsaq óndirushining tauarly óndiriske qaray tartylatyndyghyn aittyq. Árkim óz qolyndaghy azyn-aulaq malmen otyrghanda olardy qalay úiymdasqan óndiriske tartugha bolady? Múnyng joly belgili. Álemdik tәjiriybedegi múnyng eng tiyimdi tәsili osynday jeke sharuashylyqtardyng kooperasiyasyn qalyptastyru jәne damytu bolyp tabylady. Mine, memleket osynday kýrdeli mәseleni sheshuge batyl kirisudi jón kórip otyr. Biz sóz etip otyrghan baghdarlamada búl mәselege keninen mәn berilgen. Tiyisti sharalar qamtylghan. Endi osylargha keleyik.
Qazirgi kýni memleket jeke ýy sharuashylyqtarynyng kooperasiyasyn qalyptastyru jәne damytu maqsatynda qanatqaqty jobany qolgha aldy. Osy joba boyynsha kem degende 20 ýy sharuashylyghy bas qosqan jerde olardyng kooperatiyvi úiymdastyrylatyn bolady. Búl kooperativterden birinshi kezekte sýt ónimderin jinaudyn, sodan keyin et ónimderin jinaudyng tiyisti shemalary әzirlenu ýstinde. Osyny jýzege asyru maqsatynda sýt qabyldau punkti ashylyp, ol tiyisti tehnologiyalyq qúraldarmen jәne sýtti tasymaldaytyn kólik týrimen qamtamasyz etiledi. Múnda sýtting sapasyn jәne kólemin anyqtaytyn qúraldar bolady. Sýt jinaytyn adam belgilenedi jәne kooperativ basshysy saylanady. Búl ýderisterding bәri auyl adamdarynyng qoldauymen erikti týrde jýrgiziledi. Bizding oiymyzsha, múnday sharany úiymdastyrudy auyl adamdary, yaghny jeke ýy sharuashylyghynyng iyeleri qoldauy tiyis. Óitkeni, kooperativting olargha beretin paydasynan basqa ziyany joq. Olardyng qolyndaghy ónimderdi túraqty týrde jinap alu jәne olardy ótkizu mәselesi sheshilse, múnyng ózi әrbir ýy sharuashylyghy iyesining túraqty kirisin arttyratyndyghy anyq. Yaghny ol óz ýiinde otyryp-aq, túraqty júmys tapqanday mýmkindikke ie bolady.
Múnyng syrtynda, memleket osynday úiymdasyp tirlik qúryp, kooperativke birikkenderge sol kooperativ arqyly tiyisti subsidiyalar bere bastaydy.
Qazirgi kýni mal sharuashylyghynda subsidiyanyng 33 týri bar. Ótken 2015 jyly memleket osy subsidiyalargha 69 milliard tenge bóldi. Yaghni, osynshama kólemde tegin kómek kórsetildi.
Endi jana baghdarlama ayasynda osy subsidiyalardyng 34,5 milliard tengeni qamtityn 6 týri qayta qarastyrylyp otyr. Óitkeni, búl subsidiyalardy búryn tek iri sharuashylyqtar alyp kelgen bolatyn. Mәselen, et baghytyndaghy subsidiyalardyng 60 payyzyn 19 iri mal bordaqylau alany alyp keldi. Sýt baghytynda da osynday jaghday oryn aldy. Búl subsidiyany aludyng bir sharty ony alushynyng qolynda keminde 400 bas siyr bolu qajet edi. Endi osy talap 100 bas siyrgha deyin tómendetildi. Áriyne, auyldaghy әrbir ýy sharuashylyghynda 100 bas siyr bola qoymauy mýmkin. Biraq 20 adam birigip kooperativ qúratyn bolsa, qoldaryndaghy mal sanyn osynsha basqa әbden toltyra alady. Mine, olar osylaysha memleketting subsidiyasyna, yaghny tegin qoldauyna ie bolmaqshy.
Sonymen qatar, endi kooperativke birikken ýy sharuashylyqtary osy arqyly óz qoldaryndaghy maldy tiyisti sapaly azyqpen qamtuda, olardy asyldandyruda memleket qoldauyna ie bolady.
Jalpy, búdan bylayghy kezende birigip tirlik qúramyz degen auyldaghy jeke ýy sharuashylyqtaryna basqa da kórsetiletin kómek týrleri bar. múnday kómekter tek et pen sýt baghytynda ghana emes, sonymen qatar, aldaghy uaqytta ósimdik sharuashylyghy salasynda da úiymdastyrylatyn bolady.
«Atameken» últtyq kәsipkerler palatasynda ótken basqosuda oghan onlayn rejiminde qatysqan el ónirlerindegi sharua qojalyqtarynyng iyeleri búl mәselege barynsha qoldau bildirdi. Sebebi, atalghan iske aldaghy uaqytta tek jeke ýy sharuashylyqtary ghana emes, sonymen qatar, shaghyn sharua qojalyqtary da belsendi týrde tartylmaq.
Basqosu sonynda Auyl sharuashylyghy ministrining orynbasary Qayrat Aytughanov pen «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasy basqarma tóraghasynyng orynbasary Núrjan Áltaev jurnalistermen jolyghyp, shaghyn súhbattar berdi. Qayrat Aytughanov súhbat barysynda auyldaghy ýy sharuashylyqtary kooperativterin qúru isi qazirgi kýni qanatqaqty joba retinde Qaraghandy oblysynyng Núra audanynda qolgha alynghandyghyn, solardyng tәjiriybesi negizinde búl isti keninen nasihattau qarastyrylyp jatqandyghyn aityp ótti. Núrjan Áltaev jana baghdarlamanyng manyzyna toqtala kele, agroónerkәsip kesheni salasyndaghy múnyng aldyndaghy baghdarlamalar salalyq dengeyde bolsa, búl baghdarlamanyng Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes memlekettik dengeyge deyin kóteril gendigin, osyghan oray ony jýzege asyrugha tek elimizding Auyl sharuashylyghy ministrligi ghana emes, sonymen qatar, basqa da ministrlikterdin, ekonomikalyq salalyq qúrylymdardyng qatysatyndyghyn atap kórsetti.
Sonymen, biz «Qazaqstan Respublikasynyng agroónerkәsiptik keshenin damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyng tújyrymdamalyq jobasyn auyl halqy ýshin paydasy mol jana bir tarihy sheshimdi jýzege asyru qúraly retinde qabyldadyq. Iske sәt deymiz endeshe.
Súnghat ÁLIPBAY
Abai.kz