Memlekettik «Bolashaq» baghdarlamasymen shet elde bilim alyp, elge oralghan bauyrymnyng әngimesinen ...

Mektep jasymyzda kópten armandap, jaqsy oqu ornyna týsu ýshin sabaghymyzdyng bәrin ýzdik baghamen bitiruge tyrysatynbyz. Ata-anam men oqyghan mektepte múghalim bolyp júmys jasaytyn. Sondyqtan, bizding otbasymyzda bilimge den qong – kishkentayymyzdan qalyptasyp ýlgergen dýniye. Sodan mektepti bitirdik. Últtyq birynghay testileuden joghary bagha alghan song Almaty qalasyndaghy QazÚU-gha oqugha týstim. Jogharghy oqu ornynda da talabymyz ben oqugha degen yqylasymyz joghary edi. Osynday oqu kýnderining birinde «Bolashaq» baghdarlamasymen tanysu nәsip boldy. Shet elde bilim alu ol da bir beles bolatyn. Búnday mýmkindikter bar ekenin búryndary biren-saran adamdardan estiytinbiz. Endi óz kózimizben kórip, qúlaghymyzben estigen kýnge de jettik. «Bolashaq» baghdarlamasymen shet elde bilim alyp, odan song elge oralyp, Otanymyzgha qyzmet etuden basqa artyq oy bolghan joq. Osy oy týndi týn kýndizdi kýn etpedi. Jatsam túrsam oidan shyghar emes. Sabaqta jýrsem de, ýige oralsam da esil-dertim shet elde oqu boldy. Barlyq talaptarymen tanysyp shyqtym. Óz boyymnan tabylatyn qasiyetter tolyqtay say keletindey bolyp kórindi. Al, tәuekel! Qújattarymdy tapsyrdym. Sodan emtihandargha dayyndaldym. Emtihannan joghary bagha alyp, qysqasy shet elde bilim alu mýmkindigine ie boldym.

Úlybritaniya men Germaniya elderinde oqydym. Ózim siyaqty qanshama qazaq qyzdary men jigitterin kórdim, tanystym, dos boldyq aramyzda ortaq bir nәrsemiz bolatyn. Ol bizding tughan elimiz – qazaq jeri. Bir taghdyrda, bir qanda, bir tudyng astynan shyqqanymyz bizdi әrdayym jigerlendiretin. Elge baryp kelgen bauyrlarymyzdan elding jaghdayyn súrastyratynbyz. «Shette jýrgenning nesibesi erekshe» degendey ata-analarymyz әrdayym jighan tergenin, tәttisi men jylysyn bizge joldap jiberetin. Elden kelgen sәlemdeme biz ýshin eng qyzyq ta qymbat nәrse bolatyn. Bir-birimizden tughan jerge baratyn uaqyttarymyzdy súrastyryp jýretinbiz. Kóbine elge ketken bauyrlarymyzgha tuystarymyzben jolyghuyn ótinip, sәlem aityp jýrdik. Keyde «óz balasyn kórgendey» sezimde bolghan ata-analardyng da jaghdayyn estiytin edik. Osylaysha әrbir kýn óz qyzyqtarymen ótip jatty.

Osylaysha maghan da bir elge baryp qaytu kezi keldi. Keterimde bir-eki bauyrymyz eldegi ata-anasyna baryp qaytudy súrady. Osylardyng ishinde «patriot dese patriot» bir qyz balasy bolatyn. Ózining bólmesine Qazaqstannyng tuyn ilip, últtyq naqyshtaghy әrtýrli búiymdarmen әshekeylep qoyatyn. Búl is maghan qatty únaytyn. Qyzyqtyng bәri osydan bastaldy.

Tughan elge kelgennen song tughan-tuysty, dos-jarandy týgel qaldyrmay izdep, jolyghyp shyghasyn. Elden tysqary kórgen bilgeninmen bólisesin. Bәrinen de osy qyzyq bolatyn. Sodan song bauyrlarynnyng amanat etip aitqan isterine kirisetinbiz. Osylaysha әlgi qyzdyng ýiine baru kezi de keldi. Ýiin súrastyryp, aitylghan meken-jay boyynsha izdep taptym. Ata-anasymen kezdesip, qyzynyng jaghdayyn aityp edim, kónilderi ornyna keldi. Mening keletin uaqytymdy bilip dastarhan da dayyndap qoyypty. Balasynyng habaryn alyp kelgen meni qúdasynday kýtti. Ýstel ýtinde biraz әngime dýken qúrdyq. Men biletin qyzdyng ata-anasy da tәrbiyeli, últjandy azamattar eken. Sóz arasynda qyzynyng oqudy bitirgen song qayda júmys qarastyratynyn súradym. Ákesi tabjylmastan óz mamandyghy boyynsha is qylatynyn aitty. Mening oiymdaghy nәrse ol emes-túghyn.

- Elge kelgennen song qayda júmys jasaydy? - dep súradym. Osy kezde barlyq mәselening sheshimi tabylghanday boldy.

Qyzdyng әkesi:

- Oqyghan jerinen dúrys júmys tapsa boldy, sol jaqta qalyp júmys jasay bersin, - degen jauap aldym.

- Sonda qalay, elge kelmeydi me? - dedim.

- Jogha, búnda ne bar oghan?! Shet elde oqyghan song sol jaqta qalghany dúrys qoy. Ol sonda qalady, - dedi.

Búnday jauap alamyn dep mýldem oilamappyn. Álgi qyzdyng bólmesin últtyq naqyshtaghy bezendirui kóz aldyma kele berdi. Biraq, ol men ýshin týkke túrmas is bolyp qaldy. Osydan ózime oy týidim. «Men oqudy bitirip kelsem mindetti týrde elge kelip jighan-tergenimdi tughan elimning órkendeu jolyna júmsaymyn» dep ishimnen belimdi bekem budym.

 Osynday shet elding aldynghy qatarly ozyq joghary oqu oryndarynda bilim alyp, biraq alghan bilimderin elding mýddesi ýshin emes, óz basynyng ósui ýshin qoldanatyn bauyrlarymyz qanshama?!

Osy orayda, Ahmet Baytúrsynúly, Álihan Bókeyhanúly syndy qazaqtyng tútqasyn ústaghan úldary da shet elde bilim alyp, qaytyp elge oralyp qyzmet etken joq pa?! Áytpese, ekeui de qazaqtyng bay quatty otbasynan shyqqan jigitteri emes pe edi?! Reseyding kez kelgen qalasynda ózining dýkenderin ashyp, kәsip etse eshkimning de olargha taghatyn aiyby bolmas edi ghoy. Biraq, Álihan bir joly oqudan elge oralghanda ózimen birge erip kelgen orys balasynyng ayaq kiyimin qazaqtyng jigiti sýrtip jatqanyn kórgende jýregi qan jylamap pa edi?. «Mening búlay aq jaghaly kiyim kiyip, elimning jigitteri qaranghylyqtan ólmesting kýnin keship jýrgeni elin sýigen azamat ýshin jaramas» dep, elge qyzmet etu jolynda ayanbay malymen de janymen de kýresken joq pa?!

Kózimizdi tyrnap ashqannan beri qúlaghymyzda qalyp qoyghan «Kel balalar, oqylyq», «Bay men jarly balasy», «Óner bilim bar júrttar» syndy enbekterimen elding sauaty ýshin qalamyn týsirmey enbek etken Ybyray atalarymyzdyng jolyn jalghaushy er azamattarymyz qayda?!

Qazaqtyng taghdyry ýshin ýlken kómek bolar degen oimen Týrkistan-Sibir temir jolyn saldyrghan Múhamedjan Tynyshbaev syndy alystan oy jýgirter jigitter joq pa edi?!

Eldegi bolyp jatqan asharshylyqtan qyrylyp jatqan halyqtyng jay-japsaryn jazghan «Beseuding haty» enbegining avtorlary óz ómirlerin halyq taghdyrynan biyik qoydy ma?! Qylyshynan qan tamyp túrghan qyzyl imperiyanyng sayasatynan taysalmay, qyzmetinen airylatynyna qaramastan «Túrar Rysqúlov» dep qol qoyyp, Stalinning aldyna aparyp bergen jigitter naghyz batyr emes pe?!

Osynday isterimen tanylghan elimizding jigitteri әr kitaptyng birinshi betterinen oryn alghandyghy sonyng aighaghy emes pe?!

Aghalarymyzdyng isin jalghap, alghan bilimderimizdi qazaq elining bolashaghy ýshin paydalanatyn bolsaq, bizding El qanday jau bolsa da aldyrmas qamal bolatyny anyq dep oilaymyn.

Aqqu Qonysbaeva

Abai.kz