Jana jyldyng budjeti maqúldandy
Keshe Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulin tóraghalyq etken palatanyng kezekti jalpy otyrysynda elimizding eng basty qarjylyq qújaty – «2017-2019 jyldargha arnalghan respublikalyq budjet turaly» zang jobasy qaralyp, birinshi oqylymda maqúldandy.
Jalpy otyrysqa Premier-Miynistr Baqytjan Saghyntaev bastaghan Ýkimet mýsheleri týgel qatysty. Zang jobasy jóninde Últtyq ekonomika ministri Quandyq Biyshimbaev, Qarjy ministri Baqyt Súltanov jәne Últtyq bankting tóraghasy Daniyar Aqyshev bayandama jasady.
Elding 2017-2021 jyldargha arnalghan әleumettik-ekonomikalyq damu boljamy 2016 jylgha arnalghan naqtylanghan IJÓ-ning jәne halyqaralyq úiymdardyng әlemdik ekonomikanyng ósui men tauar naryqtaryndaghy әlemdik baghalardyng boljamdary negizinde әzirlendi, dep bastady ózining sózin Q.Biyshimbaev. Ministr 2017 jylghy múnay baghasy halyqaralyq qarjy instituttarynyng boljamyna qaraghanda 41 men 61 AQSh dollary aralyghynda bolatynyn aitty. Osynyng ishinen budjetting parametrlerin negizdeuge múnay baghasy 35 dollar bolady dep konservativtik dengey alynypty. Al metall baghalaryna 2016 jylmen salystyrghanda 20121 jyly 11 payyzgha ósedi degen boljam negizge alynghan. Múnay óndiru kólemi 2017 jyly 79,5 mln tonnany qúrap, 2021 jylgha qaray 86,5 mln tonnagha deyin ósedi dep kýtilude, dedi ministr. Al IJÓ-ning 2017 jylghy naqty ósui 1,9% bolyp, 2021 jylgha qaray 3,1% deyin jetedi dep boljanghan. Aqshagha shaqqanda búl – 2017 jylghy 48,4 trln tengeden 2021 jyly 63,6 trln tengege deyin ósedi degen sóz. Al halyqtyng jan basyna shaqqandaghy IJÓ 2017 jylghy 7,5 myng AQSh dollarynan 2021 jyly 10,0 myng AQSh dollaryna deyin úlghayady dep boljanghan. Odan әri Q.Biyshimbaev ekonomikanyng sektorlary boyynsha qansha ósim bolatyny boljanghanyn aityp ótti. Sonymen qatar, inflyasiya dengeyining 2017 jylghy 6-8% shegi 2021 jylgha qaray 3-4%-gha deyin tómendeytini boljanyp otyrghanyn jetkizdi. Osynday boljamdar negizinde 2017 – 2019 jyldargha arnalghan budjettik parametrler mynaday bolmaqshy: Respublikalyq budjetting kiristeri (transfertterdi esepke almaghanda) 2017 jyly 4 338,2 mlrd tenge; 2018 jyly – 4 562,3 mlrd tenge; 2019 jyly – 4 877,2 mlrd tenge;
«Núrly jol» memlekettik baghdarlamasyn qarjylandyrugha búdan búrynghy Últtyq qordy basqaru jónindegi kenes maqúldaghan 720 mlrd tengening ishinen 2017 jyly 441,6 mlrd tenge mólsherinde nysanaly transfert tartu josparlanuda. Qalghan 278,4 mlrd tenge Últtyq qordyng rezervinde qaldy. Olardy paydalanylu ekonomikada qalyptasyp otyrghan jaghdaydy eskere otyryp, 2017 jyly respublikalyq budjetti naqtylau kezinde qarastyrylady, dedi ministr.
2017 jylgha arnalghan nysanaly transfertting myna baghyttargha júmsalatyny da aityldy:
1.«Núrly jol» memlekettik baghdarlamasyna 387,4 mlrd tenge, onyng ishinde kólik-logistikalyq infraqúrylymdy damytugha – 150,5 mlrd tenge; «Últtyq iyndustriyalyq múnay-himiya tehnoparki» arnayy ekonomikalyq aimaghynyng industriyalyq infraqúrylymyn damytugha – 7,7 mlrd tenge; jylumen jәne sumen jabdyqtau, su búru jelilerin janghyrtugha – 53,0 mlrd tenge; túrghyn ýy qúrylysy audandaryndaghy injenerlik-kommuniykasiyalyq infraqúrylym jәne jeke túrghyn ýy qúrylysyna – 57,4 mlrd tenge; 2018 jyldyng sonyna qaray apattyq mektepterdi jәne ýsh auysymdyq oqytudy joy ýshin bilim beru obektilerining qúrylysyna – 71,7 mlrd tenge jәne t.b.
2) Basqa basym baghyttardy qarjylandyrugha – 54,3 mlrd tenge;
Respublikalyq budjetting jalpy shyghystary 2017 jyly 8 563,1 mlrd tenge, 2018 jyly – 8 368,1 mlrd tenge jәne 2019 jyly – 8 746,8 mlrd tenge kóleminde aiqyndalghan.
Respublikalyq budjetting osy parametrlerin ózining bayandamasynda Qarjy ministri Baqyt Súltanov ta qaytalap, kirister men shyghystardyng baghyttaryn naqtylap ótti. Sonyng ishinde 2017 jyly budjet shyghystarynyng 41,7 payyzy әleumettik mәselelerdi sheshuge júmsalsa, búl ýles 2019 jyly 49 payyzgha deyin jetetinin atap ótti. Sonyng ishinde eng tómengi zeynetaqy kólemi boljanghan inflyasiya 7 payyz bolghanyna qaramay, 9 payyzgha deyin ósetinin atady. Al densaulyq saqtau salasyna bólinetin shyghystar 2017 jyly biylghydan 28,7 payyzgha artatyny jetkizildi. Sonday-aq, bilim beru, mәdeniyet pen sportty damytu salalaryna qarastyrylghan qarajat kólemderi de atalyp ótti.
Bayandamalar ayaqtalghan song deputattar Ýkimet mýshelerin súraqtardyng astyna aldy. Deputat Abzal Eraliyev auyl sharuashylyghyna lizingpen jana tehnika alu baghdarlamasynyng nelikten oryndalmay otyrghanyn súrady. Oghan Premier-Ministrding orynbasary – Auyl sharuashylyghy ministri A.Myrzahmetov jauap berip, búl mәselening alys sheteldik qymbat tehnikalardan góri sapasy olardan kem emes, arzanyraq tehnikalar alatyn bolsaq oryndalady degen mazmúnda jauap berdi. Biz aldaghy uaqytta osy baghytta júmys istep, mashina-traktor parkin 70 payyzgha deyin janartamyz, dedi ol.
Deputat Serik Qúsayynov Elbasy bekitken taza auyz sumen qamtamasyz etetin «Aq búlaq» baghdarlamasyna sәikes 2020 jyly qazaqstandyqtar onymen tolyqtay qamtamasyz etiledi delingen edi. Soghan qaramay, taza auyz sugha qol jetkizu kóptegen oblystarda әli kýnge 20-30 payyzdyng dengeyinde qalyp otyr. Osy mimyrt qimylmen Elbasynyng tapsyrmasy qalay oryndalady, dedi. Súraqqa Últtyq ekonomika ministri Q.Biyshimbaev jauap berip, 2015-16 jyldardaghy budjet shyghystarynyng qysqartyluyna baylanysty búl baghdarlamanyng kózdegen mejede oryndalmay otyrghanyn algha tartty.
Búl jauapqa Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulinning ózi de qanaghattanbady. Elbasy bekitken «Aq búlaq» memlekettik baghdarlamasynyng oryndalmay jatqany maghan da týsiniksiz, dedi ol. Ras, 2014 jyly 3 jyldyq budjet shyghystaryna birshama týzetuler engizildi. Alayda, osynyng ýstine, 2016 jyldyng 31 tamyzynda sizder «Aq búlaqqa» bólinetin qarajatty óz tarapynyzdan taghy da azaytypsyzdar. Bekitilgen memlekettik baghdarlamanyng shyghystaryn ministrlikting azaytugha haqy joq edi ghoy. Onyng ýstine, osy shyghystar boyynsha byltyr 16 mlrd tenge iygerilmey qalghan. Osylardy nemen týsindiresiz, dep ol ministrge tikeley súraq qoydy. Q.Biyshimbaevtyng «aqsha jetpedi» degendi taghy da qaytalay bastaghan syltaularyn Tóragha odan әri tyndaghysy kelmey, qarajattyng biraz bóligi iygerilmey jatqanda «qarajat jetpedi» dep aitudyng ózi negizsiz. Siz osy mәseleni halyqqa BAQ betinde týsindirip beriniz, dep otyrysty odan әri jalghastyrdy.
Deputat Núrtay Sabiliyanov óz súraghyn Premier-Ministr Baqytjan Saghyntaevqa arnady. Ekonomikalyq túraqtylyqtyng birshama saqtalyp túrghanyna qaramay, budjetti qayta-qayta naqtylay beretin sebebimiz ne, baghdarlamalardyng tolyq oryndaluy ýshin Ýkimet qanday sharalar qabyldaydy, dep súrady ol. Premier-Ministr oghan úzaq jauap berip, syrtqy ekonomikalyq faktorlardyng әserinen, sonyng ishinde týrli sayasy ahualdardyng yqpalymen múnay baghasynyng ózgermeligine baylanysty budjetti naqtylay beruge tura keletinin aitty.
Deputat Shavhat Ótemisov 2017 jyly janartylatyn energiya kózderinen óndiriletin elektr quatynyng ýlesi 1,6 payyz bolady dep josparlanghan edi. Qazir búl ýles 0,8 payyz ghana. Soghan qaramay, ministrlikting 2017 jylghy budjetinde osy sharagha 95 mln tenge ghana kózdelgen. Osynday shaghyn qarajatpen belgilengen mejege qalay jetesizder, dep Energetika ministrine saual tastady. Oghan Energetika ministrining mindetin atqarushy Maghzúm Myrzaghaliyev jauap berip, kelesi jyly 117 Mgvt elektr quatyn óndiretin «jasyl ekonomika» stansalary iske qosylady. Búl nysandardyng bәrine qarajat jekemenshik investisiyalardan tartylady, dedi ol. Alayda, Tóragha N.Nyghmatulin oghan tikeley súraqtar berip, ministrlikting strategiyalyq josparynda kórsetilgen kiristing tarifterdi kóteru arqyly alynatynyn anyqtady.
Osynday qyzu talqylaulardan keyin 2017-2019 jyldargha arnalghan respublikalyq budjet maqúldandy. Talqylaudy qorytyndylaghan Mәjilis Tóraghasy N.Nyghmatulin ýshjyldyq budjet jobasynyng әleumettik sipaty basym ekendigin atap ótti. Búl Preziydent N.Nazarbaevtyng elimizding әleumettik túrghydan janghyrtu jónindegi baghdaryna sәikes keledi, dedi ol.
Abai.kz