Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2707 0 pikir 10 Qarasha, 2016 saghat 00:00

Jana jyldyng budjeti maqúldandy

Keshe Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulin tóraghalyq etken palatanyng kezekti jalpy otyrysynda elimizding eng basty qarjylyq qújaty – «2017-2019 jyldargha arnalghan respublikalyq budjet turaly» zang jobasy qaralyp, birinshi oqylymda maqúldandy.

Jalpy otyrysqa Premier-Miy­nistr Baqytjan Saghyntaev bastaghan Ýkimet mýsheleri týgel qatysty. Zang jobasy jóninde Últtyq ekonomika ministri Quandyq Biyshimbaev, Qarjy ministri Baqyt Súltanov jәne Últtyq bankting tóraghasy Daniyar Aqyshev bayandama jasady.

Elding 2017-2021 jyldargha arnalghan әleumettik-ekonomikalyq damu boljamy 2016 jylgha arnalghan naqtylanghan IJÓ-ning jәne halyqaralyq úiymdardyng әlemdik ekonomikanyng ósui men tauar naryq­tar­yndaghy әlemdik baghalardyng boljam­dary negizinde әzirlendi, dep bastady ózining sózin Q.Biyshimbaev. Ministr 2017 jylghy múnay baghasy halyq­aralyq qarjy instituttarynyng bolja­myna qaraghanda 41 men 61 AQSh dollary aralyghynda bolatynyn aitty. Osy­nyng ishinen budjetting parametrlerin negiz­deuge múnay baghasy 35 dollar bolady dep kon­servativtik dengey alynypty. Al metall baghalaryna 2016 jylmen salystyrghanda 20121 jyly 11 payyzgha ósedi degen boljam negizge alynghan. Múnay óndiru kólemi 2017 jyly 79,5 mln tonnany qúrap, 2021 jylgha qaray 86,5 mln tonnagha deyin ósedi dep kýtilude, dedi ministr. Al IJÓ-ning 2017 jylghy naqty ósui 1,9% bolyp, 2021 jylgha qaray 3,1% deyin jetedi dep boljanghan. Aqshagha shaqqanda búl – 2017 jylghy 48,4 trln tengeden 2021 jyly 63,6 trln tengege deyin ósedi degen sóz. Al halyqtyng jan basyna shaqqandaghy IJÓ 2017 jylghy 7,5 myng AQSh dollarynan 2021 jyly 10,0 myng AQSh dollaryna deyin úlghayady dep boljanghan. Odan әri Q.Biyshimbaev ekonomikanyng sektorlary boyynsha qansha ósim bolatyny boljanghanyn aityp ótti. Sonymen qatar, inflyasiya dengeyining 2017 jylghy 6-8% shegi 2021 jylgha qaray 3-4%-gha deyin tómendeytini boljanyp otyrghanyn jetkizdi. Osynday boljamdar negizinde 2017 – 2019 jyldargha arnalghan budjettik parametrler mynaday bolmaqshy: Respublikalyq budjetting kiristeri (transfertterdi esepke almaghanda) 2017 jyly 4 338,2 mlrd tenge; 2018 jyly – 4 562,3 mlrd tenge; 2019 jyly – 4 877,2 mlrd tenge;

«Núrly jol» memlekettik baghdar­lamasyn qarjylandyrugha búdan búrynghy Últtyq qordy basqaru jónindegi kenes maqúldaghan 720 mlrd tengening ishinen 2017 jyly 441,6 mlrd tenge mólsherinde nysa­naly transfert tartu josparlanuda. Qal­ghan 278,4 mlrd tenge Últtyq qordyng rezervinde qaldy. Olardy paydalanylu ekono­mikada qalyptasyp otyrghan jaghday­dy eskere otyryp, 2017 jyly respub­likalyq budjetti naqtylau kezinde qaras­tyrylady, dedi ministr.

2017 jylgha arnalghan nysanaly trans­fertting myna baghyttargha júmsalatyny da aityldy:

1.«Núrly jol» memlekettik bagh­dar­lamasyna 387,4 mlrd tenge, onyng ishinde kólik-logistikalyq infraqúrylymdy da­mytugha – 150,5 mlrd tenge; «Últtyq iyn­­dus­triyalyq múnay-himiya tehnoparki» arnayy ekonomikalyq aimaghynyng indus­triyalyq infraqúrylymyn damytugha – 7,7 mlrd tenge; jylumen jәne sumen jab­dyqtau, su búru jelilerin janghyr­tugha – 53,0 mlrd tenge; túrghyn ýy qúry­lysy audan­daryndaghy injenerlik-kommu­niy­ka­siyalyq infraqúrylym jәne jeke túrghyn ýy qúrylysyna – 57,4 mlrd tenge; 2018 jyldyng sonyna qaray apattyq mektepterdi jәne ýsh auysymdyq oqytudy joy ýshin bilim beru obektilerining qúrylysyna – 71,7 mlrd tenge jәne t.b.

2) Basqa basym baghyttardy qarjy­la­n­dyrugha – 54,3 mlrd tenge;

Respublikalyq budjetting jalpy shy­ghys­tary 2017 jyly 8 563,1 mlrd tenge, 2018 jy­ly – 8 368,1 mlrd tenge jәne 2019 jyly – 8 746,8 mlrd tenge kóleminde ai­qyn­dalghan.

Respublikalyq budjetting osy para­metr­lerin ózining bayandamasynda Qarjy ministri Baqyt Súltanov ta qaytalap, kirister men shyghystardyng baghyttaryn naqtylap ótti. Sonyng ishinde 2017 jyly bud­jet shyghystarynyng 41,7 payyzy әleu­mettik mәselelerdi sheshuge júmsalsa, búl ýles 2019 jyly 49 payyzgha deyin jete­tinin atap ótti. Sonyng ishinde eng tómengi zeynetaqy kólemi boljanghan inflyasiya 7 payyz bolghanyna qaramay, 9 payyzgha deyin ósetinin atady. Al densaulyq saq­tau salasyna bólinetin shyghystar 2017 jyly biylghydan 28,7 payyzgha artaty­ny jetkizildi. Sonday-aq, bilim beru, mә­deniyet pen sportty damytu salalaryna qa­ras­tyrylghan qarajat kólemderi de atalyp ótti.

Bayandamalar ayaqtalghan song deputattar Ýkimet mýshelerin súraqtardyng astyna aldy. Deputat Abzal Eraliyev auyl sharua­shy­lyghyna lizingpen jana tehnika alu baghdarlamasynyng nelikten oryndal­may otyrghanyn súrady. Oghan Premier-Ministrding orynbasary – Auyl sharua­shy­lyghy ministri A.Myrzahmetov jauap berip, búl mәselening alys sheteldik qymbat tehnikalardan góri sapasy olardan kem emes, arzanyraq tehnikalar alatyn bolsaq oryndalady degen mazmúnda jauap berdi. Biz aldaghy uaqytta osy baghytta júmys istep, mashina-traktor parkin 70 payyzgha deyin janartamyz, dedi ol.

Deputat Serik Qúsayynov Elbasy bekitken taza auyz sumen qamtamasyz etetin «Aq búlaq» baghdarlamasyna sәikes 2020 jy­ly qazaqstandyqtar onymen tolyq­tay qam­tamasyz etiledi delingen edi. So­ghan qara­may, taza auyz sugha qol jetkizu kóp­tegen oblystarda әli kýnge 20-30 payyz­dyng dengeyinde qalyp otyr. Osy mimyrt qimylmen Elbasynyng tapsyrmasy qalay oryndalady, dedi. Súraqqa Últtyq ekono­mika ministri Q.Biyshimbaev jauap berip, 2015-16 jyldardaghy budjet shy­ghys­ta­ry­nyng qysqartyluyna baylanysty búl bagh­darlamanyng kózdegen mejede oryndalmay otyrghanyn algha tartty.

Búl jauapqa Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulinning ózi de qanaghattanbady. Elbasy bekitken «Aq búlaq» memlekettik baghdarlamasynyng oryndalmay jatqany maghan da týsiniksiz, dedi ol. Ras, 2014 jyly 3 jyldyq budjet shyghystaryna birshama týzetuler engizildi. Alayda, osynyng ýstine, 2016 jyldyng 31 tamyzynda sizder «Aq búlaqqa» bólinetin qarajatty óz tarapynyzdan taghy da azaytypsyzdar. Bekitilgen memlekettik baghdarlamanyng shyghystaryn ministrlikting azaytugha haqy joq edi ghoy. Onyng ýstine, osy shyghystar boyynsha byltyr 16 mlrd ten­ge iygerilmey qalghan. Osylardy nemen týsin­diresiz, dep ol ministrge tikeley súraq qoydy. Q.Biyshimbaevtyng «aqsha jet­pedi» degendi taghy da qaytalay bastaghan syl­taularyn Tóragha odan әri tyndaghysy kel­mey, qarajattyng biraz bóligi iygerilmey jatqanda «qarajat jetpedi» dep aitudyng ózi negizsiz. Siz osy mәseleni halyqqa BAQ betinde týsindirip beriniz, dep otyrysty odan әri jalghastyrdy.

Deputat Núrtay Sabiliyanov óz súraghyn Premier-Ministr Baqytjan Saghyntaevqa arnady. Ekonomikalyq túraqtylyqtyng birshama saqtalyp túrghanyna qaramay, budjetti qayta-qayta naqtylay beretin sebebimiz ne, baghdarlamalardyng tolyq oryndaluy ýshin Ýkimet qanday sharalar qabyldaydy, dep súrady ol. Premier-Ministr oghan úzaq jauap berip, syrtqy ekonomikalyq faktorlardyng әserinen, sonyng ishinde týrli sayasy ahualdardyng yqpalymen múnay baghasynyng ózgermeligine baylanysty budjetti naqtylay beruge tura keletinin aitty.

Deputat Shavhat Ótemisov 2017 jyly janartylatyn energiya kózderinen óndiri­letin elektr quatynyng ýlesi 1,6 payyz bolady dep josparlanghan edi. Qazir búl ýles 0,8 payyz ghana. Soghan qara­may, ministrlikting 2017 jylghy budje­tinde osy sharagha 95 mln tenge ghana kóz­del­gen. Osynday shaghyn qarajatpen belgi­lengen mejege qalay jetesizder, dep Energetika ministrine saual tastady. Oghan Energetika ministrining mindetin atqarushy Maghzúm Myrzaghaliyev jauap berip, kelesi jyly 117 Mgvt elektr quatyn óndiretin «jasyl ekonomika» stansalary iske qosylady. Búl nysandardyng bәrine qarajat jekemenshik investisiyalardan tartylady, dedi ol. Alayda, Tóragha N.Nyghmatulin oghan tikeley súraqtar berip, ministrlikting strategiyalyq josparynda kórsetilgen kiristing tarifterdi kóteru arqyly alynatynyn anyqtady.

Osynday qyzu talqylaulardan keyin 2017-2019 jyldargha arnalghan respub­likalyq budjet maqúldandy. Talqy­laudy qorytyndylaghan Mәjilis Tóraghasy N.Nyghmatulin ýshjyldyq budjet jo­basynyng әleumettik sipaty basym eken­digin atap ótti. Búl Preziydent N.Nazarbaev­tyng elimizding әleumettik túrghydan jan­ghyrtu jónindegi baghdaryna sәikes keledi, dedi ol.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475