"By bolmas belin jalpaq bughanmenen, tazarmas әsili haram jughanmenen. Ishkenge mәz, jegenge toq sharuany, kim eken alashyma túlghang degen" depti ghúlama shayyr  Ábubәkir Kerderi. Iya, dana halqymyz el basyna kýn tusa, etegimen su keshken erlerin ghana elge túlgha dep atap, jyrgha qosqan, atyn anyzgha ainaldyrghan. Áriyne, әr zamannyn, әr qoghamnyng ózine tәn túlghalary bolady. Árige barmay-aq, elimiz tәuelsizdik tuyn kótergennen bergi kezenderdi alyp qarasaq ta osynau qyp-qysqa uaqyt aralyghynda esimi endigi jerde el esinde mәngi saqtalatyn Altynbek Sәrsenbaev, Zamanbek Núrqadilov, Bolathan Tayjan siyaqty ardaqty da arys túlghalarymyz az bolmapty. Olardyng berjaghynda qalay opat bolghany әli de júmbaq kýiinde qalyp bara jatqan Batyrhan Dәrimbet, Nury Muftah, Ashat Shәripjan siyakty qalamyn biylikting qarakýishine qarsy júmsaghan qalamgerler she?

Zaman azdy ma, әlde әdilet, aqiqat degen qasiyetti úghymdar býginde biylik basynda «baqytqa balqyp » jýrgenderding  qoljaulyghyna ainaldy ma qaydam әiteuir qazir jasy jetpisting jelkesine minip, seksenning sengirine shyqqan aqsaqaldarymyzdyng da auzynan ataly sózding ornyna dәm-túzy joq su tatyghan atala sóz estiytin boldyq.  Aytpaqshy, sol Áubәkir Kerderi:

Biliksizding biyligi

Qaumeti joq, qauqar joq.

Dәnsiz saban sekildi

Tatymy joq, túzy joq

Dәmsiz tagham sekildi, - degende dәl býginde abyzdyghy auyl - ýidin, qazan - oshaqtyn, әri ketse óz taypasy men jýzining ainalasynan aspaytyn aqsaldargha arnap aityp ketken be dersiz.  Jaqynda «Qazaq әdebiyeti» gazetinen jasy 80 ge tayap qalghan Ghazizbek Tәshimbaev degen aghamyzdyng «Esenghaly elemegen eki túlgha» degen maqalasyn oqyp, shynynda da býgingi Qazaqstanda naghyz túlgha dep jogharyda aty atalghan, shyn asyl ardaqtylarymyzdy emes, әrkim ózi qalaghanyn túlgha jasap alatyn zaman ornady ma dep qaldyq desek te bolatyn shyghar. Áytpese, Aqordada is jýrgizushi eken dep Mahmut Qasymbekovty jәne  ana zamanda kenestin, myna zamanda biylikting qayqy qara qylyshynday qyzmetinen bir taymaghan gazetti basqaryp, búdan qanshama ghasyr búryn ómir sýrgen Qazybek bek Tauasarúlyn býgin Aziyadan, ertenine Europadan biraq  shyghyp jýrgen sol zamannyng supermenindey surettegen eken dep Balghabek Qadyrbekúlyn  últ túlghasy deu kimning oiyna kele qoyar edi?!  Aytpaqshy, osy babamyz osy «Týp-túqiyannan ózime sheyin» degen kitapta birde sonau  Vatikannan bir-aq  shyghady. Vatikanda yqylym zamannan beri  әr qújattan bastap, osynda dýniyege kelgen әr sәbiyding tughan kýni men kәrilikten qaytys  bolghan kýnine sheyin tirkeuli túrady. Biraq solardyng birde-birinde, ne Rim papalarynyng esteliginde «bizge shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly kelip qonaq boldy» demek týgil, «nan auyz tiyip ketti» degen synar auyz sóz joq.

Búl kitap haqynda kezinde Qazaqstan Respublikasy Últtyq Ghylym Akademiyasy ghylymy sheshim shygharghan. Akademikter, naqty aitsaq tarihshylar men әdebiyetshiler óz pikirlerin bildirdi, mening esimde qalghany marqúm Rahmanqúl Berdibaev, Manash Qozybaevtardyng jәne kórnekti  jazushy Qabdesh Júmadilovtyng pikirleri. Biraq, sóz ótpeytin, úyalmaytyn, qyzarmaytyn, tipti ar-úyat, iman-sauap ataulyny jinap qoyyp, taqymyna basyp jýretin bir toptar bolady. Olargha ne aitsang da “joq, bәribir meniki dúrys” deydi. Sodan, jazushylar qauymy “aqyrghy sózdi Elbasymyz aitsyn!” degen de emeurin bildirdi. Endi mine, osy «Týp-túqiyanyn» kesirinen el arasy әli kýnge daugha, alauyzdyqqa toly. Bәlkim jәi  halyqtyng bir-birimen osylay údayy shekeqyzbay bolyp jatuy jogharydaghy bireulerge tiyimdi de shyghar. Toq eterin aitsaq, búl «shygharma» qazaq әdebiyeti tarihyndaghy  adam qoly jasaghan úyat isterding eng súmpayy ýlgisi boldy. Ony tarihy enbek retinde qarastyrugha mýlde kelmeydi. Al, әdeby shygharma retinde de tipti syn kótermeytin birdene.

Óz basym Balghabek Qydyrbekúlynyng jazushylyghyn qabylday almaymyn desem kinәli emespin. Jurnalist edi deydi. Bilmeymin! Onyng esesine Úzaq Baghaev, Sapar Bayjanov, Kәkimjan Qazybaev, Seydahmet Berdiqúlov, Sarbas Aqtaev, Núrmahan Orazbekov, Aqseleu Seydimbekov, Qoyshyghara Salgharin t.b. jurnalisterdi óte jaqsy  bilemin, biraq Qydyrbekúlynyng jurnalistik  keremeti degendi  estigen emespin. Iman salamaty bolsyn, B. Qydyrbekúlynda eshkimning alty alasy, bes  beresi joq. Biraq tarihy shyndyq, әsirese otarshyldyqtyng tabany astynda myng ólip, myng tirilgen qazaq últynyng basynan keshken kóp zobalynyng biri 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi (ol әldebireuler aityp jýrgendey uaqigha emes, kóterilis) kezinde B.Qadyrbekúly Ghaziyzekem aitqanday «agha gazet» - «Sosialistik Qazaqstannyn» bas redaktory-túghyn. Yaghni, sol tústa qazaqtyng qyzghaldaqtay qúlpyrghan qyzdary men sәmbitalday saqyldap túrghan jas jigitterin әueli saper kýregimen esinen taldyra úryp, adam qanyna jeriktikke әdeyi ýiretilgen  itterge talatyp, odan birinshisin zorlap, ekinshisin qorlap esin jidyryp bolghasyn, úzaq jyldargha týrmege aidaugha,  atu jazasyna kesip jatqanda B.Qydyrbekúly basqaryp túrghan osy  «agha gazet» búl dúrys emes dep bir auyz  sóz aitpaq týgil, әlgi aidaugha, atugha kesilgenderding aty-jónin tizip, ony «Ádil sot» degen aidarmen berip otyrghanyn kózimiz kórdi. Sol kezde әldebir sayqal sayasatkerler men kóbikauyz jurnalister osy gazetke «qos tiling - qos qanatyn» degen jarymestik maqal  taratyp, qazaq tilin orysshanyng audarma tiline ainaldyryp, qazaq mektepteri jappay jabylyp jatqanda da  Bәkeng marqúm  OK–nyng mýshesi, bas redaktory retinde bir auyz pikir aitpaq týgili ózining nebir jelbuaz jurnalisterine búl «nauqandy» qyzu jýrgizuge bel buyp, qol qoyyp otyrghan joq pa?

Jazushylyghyn qoyshy, B. Qadyrbekúlynyng ghaziz basty Ghazekeng  aytqan Túlghalyghy da, jurnalistigining shyqqan shyny da sonday-aq edi ghoy! Esenghaly onyng bәrin bilmeydi emes biledi. Tek o dýniyelik bop ketken faqyrdy ghaybattaghysy kelmedi. Endeshe, Gh. Tәshimbaev nege shybyq-shilan» bolyp shyr-pyry shyghady desek nesi aiyp?! «Aqsaqalgha jarasady aq sóileu» degende de osyny aitpaq boldyq. Amal ne, keybir aqsaqaldarymyz keyde qoldan túlgha jasamaq bolyp otyryp, jalpy qazaqtyng emes óz ruynan, ne óz taypasy men jýzinen túlgha jasaghysy keletinin basqalar bayqamaydy dep oilaydy. Búl jerde Abay beybaqtyng «Birindi qazaq birindi dos, kórmeseng  isting bәri bos» degeni E. Raushanovqa emes, Gh. Tәshimbaevqa qarsy aitugha kelinkireytin siyaqty ma, qalay ózi? Óitkeni, ghúlama Abaydyng eki sózining biri ótirikke, bos maqtau men maqtanshaqtyqqa, joqtan bar jasaugha qarsy aitylyp edi-ghoy, bizding biluimizshe.

Jeke basyna tiyiskim joq. Jaqynda Sheshenstannyng halyq batyry, qazaq  aqyny Rafaei Niyazbekov “Búrynghy basshylardyng biri turaly roman jazdy ” degen habardy estip, búl J.Tәshenov, J.Shayahmetov, S.Múqashev, S.Qúbashev nemese E.Áuelbekov, H.Shayahmetov, M.Yqsanov turaly shygharma ma eken dep qyzyqtyq. Joq, ol әdettegidey Asanbay Asqarov turaly dýnie bolyp shyqty. Rafaeli múnyng aldynda D.Qonaev turaly tolyp bolyp jatqan ólende jazghanyn biletin edik. Obalyna ne kerek, “Týp-túqiyannan ózime sheyinnen” góri Rafaelidyng Asanbay Asqarov turalysy әldeqayda shynshyldau kórindi. Al, Myrzatay Joldasbekov, Quanysh Súltanov, Núrlan Orazaliyn, Sauytbek Ábdirahmanovtar eshqashan biylikten qol sozym alystaghan emes. Aqordagha eng jaqyn jýretinder de solar, nege olay dep súramanyz. Sebebi múnday súraqqa jauap bolmaydy, bizding súraghymyz basqa. Ol mynaday: ”Týp-túqiyan...” turaly aitugha kelgende nege osy atalghan aqsaqal-qarasaqaldardyng bet monshaghy ýzile qalady? Alash júrtynyng qabyrghasyn qayystyryp Zamanbek Núrqadilov, Altynbek Sәrsenbaevtar  ajal qúshqan sәtterde de osy Ghazizbek aghalar  ýnsiz qaldy. Áruaqtan qorqu degendi kim qalay týsinedi? Qaysysymyzdy ne kýtip túrghanyn qaydan bilemiz?  “Aman bolsyn óz taypam, ostalinoe chert s niym” degen qaranghy pikirge  qashanghy qamalamyz,  aghayyn. Úyalmaymyz ba, týge?!

Gh. Tәjibaev aitqanday Aqorda protokolshysy M.Qasymbekov tarih ghylymynyng doktory  jәne partiya qyzmetinde jaqsy enbek etken-aq deyikshi. Biraq, ol azamat tarih ghylymyna qanday enbek sinirip, qanday janalyq ashty? Au, tariyhqa sonshama janashyr jurnalist bolsa, Ghazizbek kókem túlgha dep Aqordanyng hatshysy emes sonau E. Bekmahanovty bylay qoyghanda býgingi B.Kómekovty  M.Qoygeldini, T.Omarbekti, B.Kәribaevty, S.Óteniyazovty túlghalar  deuge tiyis edi ghoy.

Aytpaqshy, búl kisi ózin jazushy dep ataydy eken. Mýmkin býgingi jazushylar Odaghy jazushy degen ataqty 800-ding o jaq bú jaghyndyghy adamgha bir kýnde , «Alash» syilyghyn 42 adamgha «optom» ýlestirgenderding biri bolsa ózi biler, biraq qazaq, orys jәne ózge de shetel әdebiyetinen azdy-kópti  habarym bar óz basym  Ghazizbek Tәshimbaev degen jazushynyng birde-bir kórkem dýniyesin oqyghan emespin. Oghan sәl keyinirek toqtalarmyz. Ángimemizde Jazushylar Odaghynyng da aty atalyp qaldy ghoy, soghan sәl toqtala keteyik, aiyp ete kórmeniz.

Óz basym Qazaqstan Jazushylar Odaghy tarapynan  jasalatyn qanday haraketke de tang qalmaymyn. Onyng songhy jyldardarda ótken siezder, Plenumdar, otyrystar men jinalystarynyng qay qaysysynda da, «asa ózekti» derlik bir mәsele kýn tәrtibinen týsken emes. Ol - qalay bolghan jaghday da Odaqtyng jiyrma jyldan bergi ózgermes basshysy Núrlan Orazalinning oryntaghyn saqtap qalu. “Osy Orazalinning ghoy estimegen sózi joq, synalmaghan kezi joq, búl nege sonsha jabysyp qaldy. Ket degen song ketu kerek emes pe?” degen anqau súraqty biz týgil songhy jyldary Aqorda da qoymaugha ainalghan. Aqorda ýshin Jazushylar Odaghy degen Núrlan Orazalinning bir jeke menshik firmasy bar, oghan bas qatyrudyng keregi joq.

Shynyn aitsaq, Odaq basshylarynyng de fakto jeke menshigi siyaqty “Qazaq әdebiyeti” gazetine shyqqan “Esenghaly elemegen eki túlgha” atty maqalany oqyghanda da tang qalmadyq. Negizgi qozghaghany eki mәsele eken. Birinshisi, Aqorda apparaty protokolynyng basshysy M. Qasymbekovty maqtap jazylghan maqalagha oray Esenghaly Raushanov osydan  tórt-bes jyl búryn gazette pikir bildirip edi, olar sonsha dәripteytin túlghalar ma degenge sayatyn súraq qoyylady.

Al endi «Qazaq әdebiyetin» jeke menshik deuimizding óz basyma qatysty  bir ghana sebebin aitayyn. Menin, bir top ólenim osy gazetting bas redaktory  J.Shashtayúlynyng stolynda jatqanyna 3-4 jyldyng jýzi boldy. Búryn әne-mine dep sóz búidagha salyp jýrgen Júmekeng songhy eki jyldan beri mening ólenderimning basty kemshiligin ashyq aitatyn boldy. Ol ne dep oilaysyz? Sóitsem, ólenimning «eng basty kemshiligi» Jazushylar Odaghynyng basshysy N. Orazalinning 20 jyl otyrghanyn, shygharmashylyq ýii,  Odaq menshigine berilgen tolyp jatqan materialdyq mýlik-mýkammal ne kýide ekenin bilgisi kelip Elbasygha hat, Odaq basshylyghyn synap maqala jazghan «dúshpandardyn» ishinde mening de familyam túrghan eken. Endeshe, “Jazushylar odaghynyng mýshesi, belgili aqyn, jurnalister odaghynyng laureaty, mәdeniyet qayratkeri” retinde ólenderimdi jariyalaugha haqym bar ekenin aityp sotqa beremin desem, Júmekeng sotty qoya túr, bir amalyn tabamyz deydi. Al Esenghaly Raushanov bolsa ol da әlgi hatqa qol qoyghan kóp “dúshpannyn” biri. Mine, Ghazizbek aghanyng maqalasynyng arjaghynda N.Kelimbetov, Aqorda protokolshysy M. Qasymbekov turaly Esenghalidyng bayaghyda aitqan pikiri jatqanyn  bala bolyp ketpeseniz, endi týsingen shygharsyz?! Áytpese, Aqorda qyzmetkeri turaly tek madaqnama maqalanyng óte óreskeldeu ekenin eskerip últtyn, memlekettik tilding uayym-qayghysyn aityp jýrgen aqynnyng memleket isindegi kezdeysoqtyqty aitqany  jalghyz әdeby gazetimiz «Qazaq әdebiyetinin» nege sonsha janyna batyp ketti deysiz?!

Al atalmysh maqala avtory Ghazizbek Tәshimbaev  aitady "Esenghaly nege búlay súraq qoyady, ol degen elimizdi el, jerimizdi jer qylyp otyrghan sanauly arystardyng biri emes pe?" deydi. Ashu yzagha toly maqala. Ekinshi saual atyshuly “Týp túqiyannan ózime sheyin” atty kitaptyng osydan jiyrma shaqty jyl búryn bastalyp, qazaq intellensiyasyn ekige bólip tastaghany eski dau. Eski daudy bastap berip ketken marqúm Balghabek Qydyrbekúlyna qatysty sózder.  Aytpaqshy, «Týp-túqiyannan ózime sheyin» turaly ne aitylmady, baspasózde ne jazylmady deysiz?! Tipti, avtory búdan pәlenbay ghasyr búryn ómir sýrgen Qazbek bek Tauasar úly dep HH ghasyr jurnalistikasynyng tilimen jazylghan búl kitaptyng atyn atasan-aq biraz adamnyng «E-e әlgi ótirik kitap pa?» degenin talay estidik. 

Aytpaqshy múnyng aldynda Panzabek degen kisi osy maghynalas maqala jazdy, “Búl qay Panzabek eken? dep izdep jýrip jasy seksenge kep qalghan  Kópbosynov degen aqyndy tauyp aldym. Óte dúrys degen sheshimge keldim, sebebi anaday “talanty” bar avtordan tek osynday ghana maqala kýtuge bolar edi. Sózim dәleldi bolu ýshin ol kisining “shygharmashylyghyna” keyin bir ainalyp soghamyn. Ázirgi әngime Ghazizbek aghayymyzdyng  ghaziz janyn jaralaghan Esenghalidyng maqalasy turaly. Kýlbiltelemey ashyghyn aitsaq, Jazushylar Odaghynyng endigi jana basshylyghyna layyq dep baghalanatyndardyng tiziminde Esenghaly Raushanovtyng aty jii atala bastady. “Sonda qalay, bәrimiz tórt kózimiz týgel otyryp  biylikti Esenghaligha qoldan beremiz be, joq, joldastar, ony osy joly  retin keltirip ayaqtan bir shalyp jiberelik, arghy jaghyn kóre jatarmyz” degen baqay esepting biri den qoydyq búl maqalada. Odaq basshylary alda-jalda  bizding oiymyz ol emes edi” dese dey jatar, biraq búl bizding oiymyz ghana.

Bir nәrseni ashyp aitayyn, men Esenghalidy maqtaghaly da, aqtaghaly da otyrgham joq, qajet dep tapsa, ózi aqtalsyn, ony az deseniz taghy qosyp aitayyn, eger Esenghaly Raushanov Jazushylar Odaghy basshylyghyna talassa, óz basym oghan dauys bermeymin. Qarsy bolamyn. Ony ózine de aitqam. Mine, sizderge de aityp otyrmyn. Búl Esenghaly Raushanovty jek kórgennen emes, kerisinshe syilaghandyqtan. Shyn aqyngha tóraghalyqtyng týke qajeti  joq. Maghan tóragha Esenghaly emes, aqyn Esenghaly kerek. Tóraghanyng týbi ne bolatynyn kórip otyrmyz ghoy. Al Esenghalidy qazirgi  jastar izdep jýrip oqidy, búl az baqyt pa? Sondyqtan Odaq basshylyghyna Esenghaly talasyp jýr dep qasiret sheguding qajeti joq, Odaq basshylyghy men onyng ainalasyndaghylargha.

Jә, maqala turaly pikirimizge taghy bir oralayyq. Áueli maqaladaghy Kense protokolshysy turaly  aitar bolsaq eshqanday elde, eshqanday memlekette Kense protokolynyng bastyghy memleket  qayratkeri bolyp eseptelmeydi. Auzymen qús tistese de. Eger ol shynymen Ghazizbek agham aitqanday ýlken Túlgha bolsa, protokoldan góri jauaptyraq, protokoldan góri manyzdyraq, maghynalyraq ispen ainalysqan bolar edi ghoy. Iearhiyalyq boyynsha ol atalmysh qúrylymdaghy on besinshi, key jaghdayda on altynshy, ne on jetinshi adam. Yaghny qyzmetshi. Negizgi isi - hatshylyq. Qújat tirkeu. Jýrdi - bardyny, shyqty kirdini baqylau. Keldi - kettini qadaghalau. Qysqasy qaghaz isi. Asyly búnday ispen ortaghasyrlyq Europa  korolidikterinde arnayy saray hanymdary nemese soghystan mýgedek bolyp oralghan maydan, ne enbek ardagerleri ainalysqan. “Protokol” degen sózding shyghu tórkinin izdep kórseniz, kóne grekter búl ispen ainalysatyndardy jelimdeushi degen.  Meyli, sosialistik, meyli tәuelsiz memleket atalsa da qay qoghamda da protokoldyng aty - protokol. Bar bolghany sol  (Múnyng orysshasyn "no ne bolee" dep týsininiz.) Taghy da  ol “bar bolghany”. Eger protokol basshysy әr qaladan eki, ne ýsh qabatty ýiler salyp, asa qymbat mashinalar minip, balasyn ministr qoyghyzyp, júrttyng jaghasyn ústatatynday súmdyq bay ómir sýretin bolsa, әlbette ol qogham dúrys qogham emes.

Qarapayym qyzmetshi múnday baylyqqa qalay kenelgen degen zandy súraq tuady. Búl ispen tekserushi organdar mindetti týrde ainalysuy kerek. Eger býgin ainalyspasa, kýnderding kýni bolghanda mindetti týrde ainalysady. Kýnderdin  kýninde Ýlken Súraqtar aldan shyghary haq. Odan eshkim qútylmaydy. Bәlkim, Qazaqstan Jazushylyr Odaghynyng úzaq jyldarghy auyspas basshysy Núrlan Orazalinning manyna toptasqan jazu “sheberleri”, atap aitsaq Ghazizbek agham sekildiler kópshilik nazaryn qoghamdaghy osynday mәselelerge audarghysy kelgen shyghar. Biraq biz qúrmetti Elbasymyzdyng janynda qyzmetin halal atqaratyn adal adamdar júmys isteydi dep senemiz.

Tarihta әrtýrli jaghday kezdesui mýmkin. Desek te óz basym әzirge eshqanday elde bizding Memlekettik  hatshygha úqsap, kense protokolshysy haqynda madaq jazghanyn  eshqanday tarihtan oqyghan emespin. Sondyqtan Ghazizbek agham qansha jerden shyp-pyr bolsa da Esenghaly aqynnyng múnday iske tanghaluy ghajap emes. Otanymyzda protokolshynyng Ghazekeng aitqanday Túlgha bolghannan góri kóbirek enbek sinirgen qarapayym enbek adamdary, shopandar men múnayshylyr, shahterler men ardaqty analar, kórnekti qalamgerler men óner qayratkerleri  turaly jazylghan qanday madaqqa da halyq tang qalmaydy. Siz, qúrmetti oqyrman, kózinizge elestete alasyz ba, AQSh Memlekettik Hatshysy bolghan Madlen Olbrayt hanymnyng apparat protokolshysy turaly elding eng ýlken gazetine arnayy maqala jazghanyn. Men elestete almaymyn. Nemese býgingi Memlekettik hatshy Jonn Kerry myrza  Aqýy protokolshysy turaly tamsanyp, tanghalyp kitap jazar ma edi?! Meninshe joq. Tipti, múnday oy onyng qiyalyna da kelmeui mýmkin. Áriyne ol onyng protokolshyny kem sanaghandyghynan emes, Memlekettik hatshynyng protokolshy turaly maqala jazudan góri manyzdyraq isteri bar bolghandyqtan.

Ghazizbek Tәshimbaev agham búdan bylay ýshbu salada  maqala jazatyn bolsa, iyerarhiyalyq úiymdardyng arasyndaghy eng manyzdysy bop sanalatyn memlekettik qúrylym jýiesi turaly óte qarapayym qaghidattdy hәm kórkem әdebiyettegi talant tektonikasy zandylyqtaryn iygere almasa da bir-eki kitapty oqyp, bilip baryp jazghanyn qalar edik. Ghazizbek Tәshimbaev aghamnyng búdan bylay da maqalalar jazatyna senemiz, biraq qoshtamaymyz dedik, nege? Taghy da aitalyq óz basym Gh. Tәshimbaev degen jazushyny bilmeymin. Eshtenesin oqyghan joqpyn. Búl jerde Talant turaly әngime tipti atymen joq. Qazaq aitady “Tenizding dәmi tamshydan” dep. Búghan sheyin de auyz túshyrlyq bir shygharma jazyp kórmegen Ghazizbek agham  mynaday qalam siltespen endi kórkem shygharma jazyp kóktetpesi anyq. Búl mening pikirim. Sizder kelispesenizder, kelinizder Odaq basshylyghyndaghy ekeuding ólenderi men  «QÁ» bas redaktorynyng prozasyn talqylayyq.

Jogharyda aitqan “Qazaq әdebiyeti” gazetin Odaq basshylyghy tura jeke menshigindey kórip, óz “shedevrlaryn” kóldey-kóldey ghyp jyl sayyn birneshe ret jariyalaydy, Al Esenghaly jyrlary atalmysh gazettte  nege songhy jiyrma  jylda bir ret basylmaydy? N.Orazalin joldas biluge tiyis, onymen Raushanovtyn  ortayyp qalmaytynyn. Jastar Esenghalidy óz Liyderi, ony aitasyz Ústazy sanaydy. Qatarlary men aghalary  kózi tiri klassik dep talay maqala  da jazdy. «Qazaq әdebiyeti» gazeti Jazushylar Odaghynyng organy bolghandyqtan ony biluge tiyis.

Synau kinәlau emes. Bireuding syrtynan әrdenelerdi úiymdastyru da emes. Qúday taghala talantty bireuge artyq, bireuge kem beredi. Biraq búl ýshin arazdasudyng nege keregi bar? Qalay bolghanda da Aqordanyng ishinde jýr eken dep protokolshyny, әlgindey «agha gazetti» basqarghan adamdy Túlgha deu aqsaqaldyq emes.

Myrzan Kenjebay, aqyn, QR mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz