"Júrt әli beytarap, beyqam tәrizdi. Ózderi ózgeruge qúlyqsyz. Ózgelerden ózgeris talap etuge qúmar. Aynalagha kóz salsaq, basqalardan talap etetinderding bitirip jatqany shamaly. Odan kýder ýzip, ózin ózi qamshylaghandar ozyp jatyr. Bizder de osy jaghynan qapy qalmay, izdene bilsek, qazirgi adamzat sheruining keude túsynan oryn tabamyz". Búl osydan 7 jyl búryn zamanymyzdyng zanghar túlghasy, qazaq oiy men sanasynyng kәtepti qara nary - Ábish Kekilbaev aghamyzdyng qazaq baspasózinde aghynan jarylyp aitqan pikiri. Áli esimde, 7 jyl búryn, "Jas qazaq" gazetinde júmys istep jýrgenimde Ábekeng jetpisting asqaryna shyqqanynda qos quanyshymen: 70 jyldyq mereytoyymen jәne Elbasynyng qolynan "Qazaqstannyng Enbek Eri" degen joghary ataq aluymen qúttyqtay baryp, erkin súhbattastym. Kemenger jazushynyng oramdy oilary, parasatty pikirleri qansha jyl ótse de ózining mәn-manyzyn joymaytyny anyq. Osyny eskerip, súhbattyng óz jeke múraghatymdaghy týpnúsqasyn oqyrmandar nazaryna úsynudy jón kórdim.

Ábish KEKILBAYÚLY:  «SARGhAYa KÝTKEN SAGhYNGhANYNA JETEDI»

Qazaq oiy men sanasynyng kәtepti qara nary, óz zamanynyng zanghar túlghasy Ábish Kekilbaev biyl 70-ting asqaryna shyqty. Qazaq elining sayasaty men ruhaniyatyna qosqan ýlken ýlesi ýshin kemenger jazushy, saliqaly sayasatkerge Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev óz qolymen «Qazaqstannyng Enbek Eri» degen joghary ataqty tabys etti. Biz osy oqighagha oray, mәrtebeli mereytoyymen Ábish aghany qúttyqtap, arnayy súhbattasyp edik. Ekeuara әserli әngimemizding úzyn-yrghasy tómendegidey bolyp shyqty.

Tólen Tileubay: Ábish agha, mereyli mereytoyynyz ben «Qazaqstannyng Enbek Eri» degen mәrtebeli ataghynyz qútty bolsyn! Últymyz úlyqtaghan túlgha retinde Sizdi býgingi kýni ne alandatady? Ne nәrsege qatty quanasyz, ne nәrsege qatty qapalanasyz?

Ábish Kekilbayúly: Rahmet, Tólenjan. Meni tәuelsiz el bolghanymyz quantady. Babalardan qalghan úlan-baytaq qonysta osy zamanghy derbes memleketti ornyqtyru jolynda enbek etip jatyrmyz. Az jyldarda ýlken tabystargha jettik. Shekaramyzdy zandastyrdyq. Álemge әigili Astana saldyq. Tarihy múralarymyzdy jinaqtau men zerdeleuge kiristik. Eki ret kezdesken әlemdik daghdarystan әzirge aman shyghyp kelemiz. Reformanyng qay salasynda da ilgeri basushylyq bar. Oghan kóptegen kórshilerimiz qyzyghady. Alys-jaqyn әriptestigimiz óristey týsude. Jana jaghdaygha bauyr basu kýsheydi. Áleumettik mәselelerge basa kónil bóline bastady. Jana mektepter men auruhanalar salynuda. Qalalarymyz ben auyldarymyzdyng shyrayy ózgerip keledi. Búnyng bәrine qalay shýkirlik etpessin?!.

Al ne nәrsege qapalanasyz deseniz, búl mәselede barmaq býgip, kózinen tizip sanap shyghatyn jәiitter kóp. Júmyssyzdyq joyylmay otyr. Jergilikti últ ókilderin osy zamanghy kәsipterge baulu bayau óristeude. Kýnkóris aiyruda qiyndyqtar kóp. Densaulyq saqtau men bilim beru sapasy da oidaghyday emes. Últtyq ghylymnyng ekonomikalyq quattyng artuyna qosyp jatqan ýlesi kórer kózge azayyp barady. Qysqasy, bәrining oidaghyday bolyp shyghuyna әli kóp bar. Meni osy qatty alandatady. Nege deysiz ghoy. Janylmasam, әigili fransuz sayasatkeri Aleksis de Tokvili aitqanday, jaghday onalghan sayyn qobaljushylyq kóbeye týsedi. Asa qiyn kezde adam nege bolsa da, tózip baghady. Bәribir qashyp qútylar jer qalmaghanyn bayqap, nening de bolsa aqyryn tosady. Bәri birdey týgel jaqsaryp ketken song da, júrt anau-mynaugha elegizuin qoymaydy. Bәrinen qiyny – jamandyqtyng beti qaytyp, jaqsylyqtyng ornay bastaghan túsy eken. «Bәri nege býgin bola salmady?» degen әleumettik taghatsyzdyq oyanatyn kórinedi. Qoghamnyng sonday kezenindegi әleumettik ahualgha asa múqiyat qaraghan jón sekildi. Bizding qoghamymyz da qazir sonday ahualdy bastan keshude. Múnday kezende quantatyn da, renjitetin de tústary jii kezdesedi. Keshegiden býgin tәuir. Erteng býgingiden tәuir bolady degen ýmitpen ómir sýrgen dúrys kórinedi. Sonda ertengi kýnge sengendigimizden tuyndaytyn әreketterimiz artyp, kemshinderimiz kemigen ýstine kemy týseri sózsiz.

Tólen Tileubay: Býgin men bolashaq turaly ne oilaysyz? Sizding oiynyzsha, ghalamdasu zamanynda qazaq ruhaniyatyna tónip túrghan qanday qauip-qaterler bar?

Ábish Kekilbayúly: Zamannyng ayaq alysyn bayqadynyzdar. Álemdik ekonomikanyng bir jeri setinese, onyng zardabyn býkil dýnie jýzi tatyp kóredi. Soghan qaraghanda, jer-jahannyng halqynyng bәri bir kógenge baylauly. Býgingidey jappay ghalamdasu kezeninde uaqyt tynysyn alystan angharyp, aldyn ala qam jasaghandary ghana qapy qalmaytyny bayqalady. Ol jappay abayshyldyqqa, jappay ýnemshildikke, jappay әreketshildikke shaqyrady. Jahandanu birigip kýreser, birigip qaytarysar jau emes. Ol әrkimning ishtey týlep, ishtey janaratyn ýzdiksiz ruhany qyzmetin talap etedi. Jana ýderis – jappay basymyzgha týsetin jana syn. Jappay synaqtan ótemiz. Oghan bizdi eshkim aidap aparmaydy. Ol әdeyi jasalghan keste boyynsha arnayy saghattarda tap bolmaydy. Kýndelikti tirshilik barysynda, ýzbey ótkerip jatqan janalyqtar arnasynda kezdeysoq úshyrasady. Sonda qinalyp qalmau, ol ýshin ózgerip jatqan ómirmen birge synaqqa týsuge әrdayym әzir bolu – barshamyzgha paryz. Sony jetkilikti úghyna aldyq pa eken? Ásirese, kýni ótip bara jatqan biz siyaqty egdeler emes, zamany endi tuyp jatqan jastar úghyna qoya ma eken?! Mine, meni eng aldymen osy alandatady.

Tólen Tileubay: Qadirli Ábeke, jasynyz úlghayyp-aq qalypty. Ózeginizde ókinish bar ma? Tobyrlyq talgham beleng alghan zaman tudy. Kýni erteng qazaqtyng týbine osy jetedi dep qoryqpaysyz ba? 

Ábish Kekilbayúly: Ókinish nege bolmasyn! Bir kezde jer týbindey kóretin jetpiske kelippiz. Bitirmegenimiz kóp sekildi bolushy edi, al endi bitirgenimiz az siyaqty kórinedi. Júrt әli beytarap, beyqam tәrizdi. Ózderi ózgeruge qúlyqsyz. Ózgelerden ózgeris talap etuge qúmar. Aynalagha kóz salsaq, basqalardan talap etetinderding bitirip jatqany shamaly. Odan kýder ýzip, ózin ózi qamshylaghandar ozyp jatyr. Bizder de osy jaghynan qapy qalmay, izdene bilsek, qazirgi adamzat sheruining keude túsynan oryn tabamyz.

Tólen Tileubay: Tughan últyna qyzmet etu degendi qalay týsinesiz? Qazirgi qazaq qanday ziyalygha zәru? Qara tobyrdan qara ýzip shyqqan býgin oilylardyng qasireti nede? «Qazaq qoghamynda qazir antiintellektualizmning aiy onynan tuyp túr» degen pikirmen kelisesiz be? 

Ábish Kekilbayúly: Maghan búl saualdar kóp aitylyp, kónergen siyaqty bolyp kórinedi. Jappay sauatty halyqtyng ziyalysy qaysy ekenin kózge shúqyp kórsete qoy da qiyn. Jappay oqyghanbyz. Oqyghandarymyz eskirip ketken. Týbegeyli ózgeruimiz de sodan tuyndaydy. Kóne qisyndardan bas tartu – jalpy qisyn ataulydan bas tartu emes. Qorqyt pen Asanqayghyny pir tútqan halyqtyng óz-ózinen mastanyp, mardymsuy mýmkin emes. Qazirgi qazaq qauymynda «antiintelektualizmning aiy onynan tuyp túr» desek, bizding oilau jýiemizding jasarmay, janarmay jatqanymyzdy aitamyz. Uayymymyz kóp te, әreketimiz joq. Halyq qamyn qamdaudyng orynyna uayym soghamyz. Odan bizding intellektualdyq óremiz qaydan ósedi?!. Intellektualdyq óreni de óreli ister ósiredi.

Tólen Tileubay: Búghan deyin «Qos til – qos qanatym» deushi edik, al endi «Ýsh túghyrly til ýshbu múratqa jetkizedi» dep jatyrmyz. Qazaq tili qashangha deyin sayasy saudanyng tili bola bermek? Búghan ne deysiz?. Qazaqstan halqy assambleyasynda Elbasy úsynghan «El birligi» atty doktrina qazaq qoghamynda әrtýrli pikir qalyptastyruda. Osy mәselege qatysty Sizding ústanymynyz ben kózqarasynyz qanday?

Ábish Kekilbayúly: Ár pendening ana sýtimen birge emgen tili bar. Ol eshkim joqqa shyghara almaytyn aksioma. Sol tildi jetik bilip, jetik mengeru arqyly jetiledi. Adam balasynyng basqa hayuanat balasynan aiyrmashylyghy osynda. Sondyqtan óz tilin bilip, óz tilinde sóileu - әrkimning qasiyetti boryshy. Ana tilin bilip, ana tilinde jetiluding artyqshylyqtaryn japon ghalymdary dәleldedi. Jer betindegi barlyq tilge jaghday jasalsa, bәri de osy zamanghy oilaudyn, ghylym men tehnikanyng tili bolyp kete alatyndyghy da dausyz. Qazir jer betinde segiz mynday etnos bar dep esepteledi. Sonyng eki jýzdeyi Birikken Últtar Úiymyna mýshe. Solardyng tilderi memlekettik tilder dәrejesine iligedi. Biz de sol sanatta barmyz. Biz ózimiz qanday dәuren keshsek, tilimiz de sonday dәuren keshti. Til - әrdayym últtyq jetiluding kórinetin negizgi ayasy. Qazirgi barshamyzdyng әlem halyqtarymen teng qúqyqty azamat boluymyz, eng aldymen tildik damuymyzdyng arqasy. Sondyqtan, qazaq tiline kemsite qarau, ony agrosektordyng ghana tili eseptep, túrmystyq til dәrejesinde týsinu keshirilmes kýnә. Keshegi Kenester Odaghynda eren imperiyanyng memlekettik ahualy 1 memlekettik til, 15 odaqtas respublika tilinde beynelendi. Barlyghynda syrtqy jәne ishki mәni bar qújattar ózara teng sanaldy. Qalay degenmen de, әlemdik imperiya jaghdayynda osy zamanghy damudyng bar satysynan óttik. Barlyghy da tilge yqpal etedi. Qazaq tili – bir kezdegi qamshy men qúryq ústaghandardyng tili emes, býgingi gharysh iygeru men kompiuter zamanynyng tili. Ony damymay qalghan, endi damyp kele jatqan dәrejedegi til dep túrpayylandyryp týsindiru – qazaq tilining taraluyna qiyanaty tiyer kesel. Qazaq tilin әp-әdemi mengerip ketken ózge últ ókilderining auzynan eshqashan múnday nәrse shyqqan emes. Óz tilin mengeruge kejegeleri keyin tartatyn tilge shorqaq «qazaq» burokrattarynyng oilap tapqan qulyghy. Sondyqtan, Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng әldeneshe jyldar boyy jalyqpay qaytalap kele jatqanynday, qazaq balasy qazaqpen qazaqsha sóilessin. Sonda tughan tilimiz de óz qúdyretin tanyta alady. Sonda qazaq tili barshamyzdyng ortaq iygiligimizge ainalady. Qazaqstannyng keleshegi qazaq tilinde ekenine dau joq.

Al, әlgindey aila-sharghy neden tuyp otyr desek, ol elimizdegi úzaq jyldar jýrgizilgen akkuliturasiyanyng jemisi. Ol bayyrghy tildi birte-birte qoldanystan shygharyp tastaudy kóksegen edi. Múnday akkuliturizmning jetistikteri de kisi shoshytarlyq eken. Amerikan immigranttaryn zerttegen oqymystylardyng aitulary boyynsha, alghashqy eki buynda óz otanyn saghynu, ýshinshi buynda toryghu, tórtinshi buynda janyn sala jana otangha bauyr basu ýderisi bastalady. Sodan keyingi immigranttar ózin jana otannyng tólderi retinde sezine bastaydy. Osyny esepke alsaq, bizding key jerlerimizde tórtinshi, key jerlerimizde besinshi úrpaq akkulituranttar ómir sýrip jatyr. Biraq akkuliturizasiyanyng etek jayghan kezeni 50-shi jyldardan beri qaray sanasaq, qazir toryghushylyq túsyna tap keletin kezimiz. Biraq eldegi ýderister barysy oghan jetkizbey, tughan ayagha oralu ýderisin bastap ketti. Eldegi «ekiaralyq mәdeniyet» ókilderi kópten beri tughan óriske qaytu jaghdayyn bastan keshude. Alayda, kópten etek jayghan urbanistik órkeniyet negizinen orys tilinde sóileytinderge enshili bolyp kele jatqany ras. Óndiristing kópshiligi oryssha jýrgizildi. Búl kóbine-kóp tughan ayagha oraludy ishtey ansaushylyq, biraq oghan batyly barmaushylyq qúbylysyn tughyzatyndyghy ayan. Múnday jaghdayda kóbine-kóp qarsy alatyn jaqtyng qalay qabyldaytyndyghy da mәseleni týbegeyli sheshetin faktorgha ainalady. Ózimsinip, ózine tartyp sóileytin bolsa, onda ekiúday jaghdayda jýrgender oilanbastan jana sharttardy qabyldap, ózderin birte-birte tughan ayadaghy qyzmetke iykemdey bastaydy. Óz bauyrlaryn ózi jatyrqau – keshegi akkuliturasiyanyng nәtiyjesi. Oghan boy úsynghysy kelmegender ózge tilding yqpalyna týsip ketkenderge tasbauyrlyq tanytpay, ishke tarta sóilesuleri kerek. Óz tilin ýirenemin deytinderge ýilesimdi qamqorlyq jasau – últtyq birlikti nyghaytudyng birden-bir joly. Qazir keninen sóz bolyp jatqan «El birligi» doktrinasy tughan tilimizding shynayy memlekettik tilge ainaluyna jan-jaqty jaghday tughyza biludi kózdeydi. Qazaq tilin memlekettik tilge ainaldyryp, sonyng tóniregine toptasu qazaq halqynyng ruhany yqpalyn búrynghydan da arttyrady. Ózge halyqtardyng memlekettik tildi syilap, oghan bauyr basuyna jaghday tughyzady. Bayyrghy halyqtyng meymandostyghy ózining de, ózge halyqtardyng da tatu-tәtti ómir sýruine mýmkindik beredi. Kez kelgen adamnyng óz tilin, óz әdep-ghúrpyn syilay otyryp, memlekettik tilge ýirenisui – el birligining jarastyqty ýilesimining kepili. Osy joldaghy azamattardyng ligvistikalyq bastamalary qoldau tabady. Memlekettik tildi bilu - shart, ony bilgen adamnyng qansha til biluine de shek joq. Ómir qajet etken tilderding bәrin bilsin. Ábu Nasir әl Faraby babamyz jetpis til bilgen desedi. Onyng býgingi úrpaqtary yntymaqtasu men yqpaldasu jaghdayyndaghy polingvizmdi jatyrqamaytyny týsinikti.

Tólen Tileubay: Qazirgi qazaq әdebiyetinde qanday janalyq bar? Múqtar Áuezov aghamyz aitqanday, «jyl kelgendey» janalyq sezesiz be? Jastar prozasy men poeziyasy nesimen quantady?

Ábish Kekilbayúly: Qazirgi әdebiyet TMD elderinde jappay úiqyly-oyau hәl keshude. Búl ýirenshikti ómir daghdysynyng týbegeyli ózgerip ketkendigining nәtiyjesi shyghar. Adamdar jana ekonomikalyq qarym-qatynastargha endi-endi bauyr basyp keledi. Soghan layyqty ómir daghdysy ózgeredi. Adam qúshtarlyqtary da soghan sәikesti kórinis taba bastaydy. Múqtar Áuezovting jas talanttardyng ayaq alysyna baylanysty «jyl kelgendey janalyq» sezinetin kýni de jaqyndap keledi. Qazirgi jastar prozasy men poeziyasy osynday týbegeyli ózgeristerdi ansaytyndyghymen quantady.

Tólen Tileubay: Tәuelsizdik alghannan bergi 18 jyldyng ishinde til turaly mәsele aitylyp-jazylyp jauyr bolghanymen, búl baghytta kónil kónshiterlik ózgeris joq. Jazushy aghamyz Tólen Ábdikúly: «Qazaqstandyq patriotizmning negizin qalaushy – memlekettik til. Óz elinning patriotizmin kórshi elding memlekettik tilimen jasau mýmkin emes. Sondyqtan, býgingi jaghdayda «Memlekettik til turaly» zang qabyldau kezek kýttirmeytin mәsele» degen pikir bildirdi. Al turasyn aitsaq, «Memlekettik til turaly» jana zang qashan qabyldanady?

Ábish Kekilbayúly: IYә, qazir qazaq tilining bolashaghyna qatty alandaulymyn. Talay ghasyr sarghayyp jetken tәuelsizdigimizdi tәrk etip almay, qaytken kýnde de is qylyp shyghara alsaq jarar edi. Otar elding de tilining ómir sýre alatyndyghyna ótkenimiz kuә. Bodandyq jaghdayynda da tilder óz bolashaghy ýshin aqyryna deyin aiqasady. Álemdegi 7-8 myng tilding memlekettigi bar eki jýzinen basqasy da ómir sýrip jatyr. Qay-qaysysy da últtyq tәuelsizdikten kýder ýzgen joq. Onyng qasynda qazaq tilining aiyrmasy aspan pen jerdey. Ol búdan jamanynda toygha barghan. Sary uayymgha salyna bermey, qolda túrghan mýmkindikti is qylyp shygharayyq. Biz tәuelsizdik alghan kezde, bayyrghy halyq 39 payyz ghana bolatyn. Qazir 62 payyzdan asyp otyr. Ol kezde ózge últ ókilderining qazaqsha biletini ilude bireu-aq bolatyn. Qazir 25 mynnan astam ózge últ balalary qazaq mektepterinde oqidy. 200 jeksenbilik mektepterde 7 mynnan astam ózge últ balalary qazaqsha ýirenude. Mektep jýiesining barlyghynda da qazaq tilin oqytu mindetti. Kóp uaqytqa deyin el aumaghynda 64 til ýiretu ortalyghy júmys istep kelse, olardyng sany 2011 jyly 120-gha jetedi. Songhy eki jylda til ýirenuge 5 mlrd-tan astam qarjy júmsalyp otyr. Múnyng barlyghy da jýieli týrde ilgeri jyljushylyqtyng arqasynda jýzege asyp jatyr. Betine jibersen, múnyng birine de jete almaysyn. Til salasyndaghy sayasat meylinshe abayshyldyqty talap etedi. Asyghyp-ýsiguge bolmaydy. Kóp últtyng ókilderi túratyn elderding barlyghy da әdette konstitusiyalyq ózgeristerge asa siyrek barady. Búl mәselede mәmile tabu asa qiyn. Bәri de konstitusiyalyq basymdyqpen dauys jinau arqyly sheshiledi. Sondyqtan, mәselening óz paydasyna sheshiletinine kózi jetpey túryp, onday mәseleni kýn tәrtibine jeleuletpeuge tyrysady. Onsyz da bayau bolsa da, ongha basyp kele jatqan sharuanyng jolyn bógep alarmyz dep qorqady. Kóbine tózip, azyna shydamaghan aghayynnyng ókineri kóp bolady. Sabyr saqtay bileyik. Ár nәrsening aldy-artyn oilayyq. Sarghaya kýtken saghynghanyna jetedi. Men tek memlekettik tilding ózin qoldanu tәrtibin retteytin zangha qarsy emespin. Biraq talqylau barysynda әdemi oy әldeqanday súghanaq pikirlerge tap bolyp jýre me dep qorqamyn.

Tólen Tileubay: Ábeke, biyl túghyrly tәuelsizdigimizge on segiz jyl tolady. Osynau torqaly toyda Qazaq eline qanday tilek aitasyz?

Ábish Kekilbayúly: Tәuelsizdik – búl kezge deyingi de, búl kezden keyingi de keshetin ghúmyrymyzdyng ruhany mәiegi. Tәuelsizdikke jetkenge deyingi ghúmyr ony kókseumen ótse, tәuelsizdikten keyingi ghúmyr ony bayandy etudi basty múrat etedi. Bayandy tәuelsizdik bar jerde ghana halyqtardyng kósegesi kógeredi. Bir kezdegi kóne týrik babalarymyzdyng mәngilik eldi armandauy teginnen tegin emes. Búl rette ataqty amerikan sayasatshysy Samueli Hantingtonnyng tauyp aitqany bar: «Últ ta ýy siyaqty, ony da ýzbey baghyp-kýtip, ýnemi mәpelep túrghan jarasady!». Endeshe, biz de qay qadamymyzdyng da tәuelsizdik mýddesinen shyghyp, onyng dәiim nyghaya beruine septigi tiiin oilayyq. Tәnirim bergenin berdim dep bersin! Tәuelsizdigimizdi til men kózden saqtasyn!

Tólen Tileubay: Ábish agha, ashyq әngime-súhbatynyzgha kóp rahmet. Deninizge saulyq, otbasynyzgha baq-bereke tileymin.

Súhbattasqan Tólen TILEUBAY, Astana

Abai.kz