Bayaghyda bir qalanyng túrghyndary әkim saylau ýshin jinalys jasapty. Kóp adamnyng ishinde eng әdil de, adal azamatty qoldap, endi dauys bereyin dep túrghanda, minbege kóterligen bir adam: «Halayyq, kimdi әkim qylyp saylayyn dep túrsyndar? Búnyng qyzy naghyz jezókshe ghoy!» dep aiqay salypty. Júrt antarylyp túryp qalypty. Sonda saylanayyn dep túrghan azamat janaghy adamgha: «Oybay-au, men ýilengen de joqpyn, qaydaghy qyzdy aityp túrsyn?» dese, aiqayshy adam: «Qyzyng bar ma, joq pa, әngime onda emes, eng bastysy, men aitarymdy aittym» dep minbeden týsip ketipti...

Internetke, internet arqyly dýniyege kelgen әleumettik jýielerge degen eki týrli kózqarasymdy talay súhbatymdy aittym da, jazdym da. Áriyne, onyng san týrli aqparatty qas qaghym sәtte alu, ony taratu jolyndaghy qyzmetin joqqa shygharmaymyn, biraq, sonymen qatar, qoghamdyq oryndaghy dәrethana siyaqty, kez kelgen qústyng sanghyp, kez kelgen annyng saryp ketetin jer ekenin de úmytptalyq. Qazaq «sózde qanqu jaman» deydi, al qanqudyng «kókesi» - internettegi әleumettik jýielerde jatyr. Internetting negativti qyzmetining biri – azamattardyng sayasiy-qoghamdyq belsendiligin (Kóshege shyghyp, ózinning maqsat-mýddeng ýshin ashyq kýreskennen góri, tasada (internette) otyryp, «batyl-batyl sóz aityp», kijinuden asa almaytyn, jәne sony ózinshe azamattyq belsendilik dep sanaytyn jandardyng kóbengi) tómendetui bolsa, ekinshisi – belgili bir adamdargha, toptargha degen qoghamdyq kózqaras qalyptastyru. Búl jerde barlyq tәsil de jaraydy...

Songhy uaqytta qazaq elindegi әleumettik jelide Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek inimiz ben «Feniks» atty kino týsirushi toptyn, onyng basshylarynyng biri Túnghyshbay aghamyzdyng arasyndaghy dau-damay әleumettik jelining taghy bir mýmkindigi bar ekenin kórsetti. Áriyne, kimning dúrys, kimning búrys ekendigin bolashaqtyng enshisine qaldyrayyq, biraq osy daudaghy «kenet oyanyp, kezinde ministrding qyryndauynan japa shekken» birneshe qaryndasymyz ben alpystaghy әielding internettegi janayqaylary – josparly týrde úiymdastyrylghan tәsil siyaqty kórinedi. Oghan býginge deyin aitylmaghan «shyndyqtyn» «Feniks» dauyna dóp keluinen-aq sezuge bolady. Demek, internet arqyly qorghanu ghana emes, shabuylgha kóshuge de bolady eken. Osy oqigha ataqty Mark Tvenning «Men qalay gubernator bolyp saylandym?» degen tamasha әngimesin esime týsirdi. Saylaugha deyin halyqqa tanymal, eng adal bolyp kelgen keyipkerdi bәsekelesteri gazet betterinde san týrli jala jauyp (úrlyqshy, tasjýrek, ótirikshi, t.t.), iske alghysyz qylyp tastaghany sonshalyqty, beyshara kandidat ýmitkerler qatarynan ketuge mәjbýr bolady.  Áriyne, bizding ministrimizdi Mark Tvenning keyipkerimen salystyrudan aulaqpyn, alayda, san jyldar ótse de, jala jabu, jamandau tәsili (tehnikalyq ózgeshelikten basqa) sol kýiinde qalghan siyaqty. Ókinishke oray, qogham – ýnsiz. Halyq bazardaghy eki әielding úrysyn qyzygha tyndap, aiyzdary qanyp, rahattanyp túrghan jandargha úqsaydy. Bireuleri ministrdi jaqtasa, endi biri onyng qarsylastarynyng uәjderin dúrys sanaydy. Bizding ýstimizge qoqys toly jәshikti tónkere salghan siyaqty – kimdiki dúrys, kimdiki búrys ekenin anyqtau mýmkin emes. Osynyng ayaghy jaqsylyqqa alyp kelmeytini anyq... dep jazyp otyrghanda, Túnghyshbay aghamyzdyng tútqyndalghany turaly habar kelip týsti. Qogham bolyp ony shygharyp aldyq. Qoghamnyng talantty qúrmeteytindigi, kendigi kórinip túr. Osy jerde ministr A. Múhamediyúlynyng da azamattyq pozisiyasyn aitu oryndy tәrizdi Búl mәselening bәri sot arqyly emes, mediasiya arqyly (bitimgershilik) sheshilgeni dúrys dep bilemin. Solay bolatyn týri de bar. Jigitterge aitarym, әrkimning jeteginde ketpender, sózge ermender!..

Senderge bolashaq úrpaq qarap otyr.

Dos Kóshim, Qogham qayratkeri

Abai.kz