Kinoóndiris salasyna erekshe lep keldi. Qazir jana tolqynnyng naghyz óner jasauyna mýmkindik tughan uaqyt. Ásirese, búghan elimizde dәstýrli týrde ótip keletin «Euraziya», «Shәken júldyzdary» halyqaralyq kinofestivaliderining qosar ýlesi kóp. Al osymen altynshy mәrte jalauyn jelbiretken «Bastau» kinofestivalining jastar shygharmashylyghyn shyndaudaghy alar orny turaly әngime basqa.

Festivaliding basty maqsaty – Europa men Aziyanyng jas kiynematografisterining arasynda yntymaqtastyq ornatu, olardyng júmystaryn qoldap, damytugha qol úshyn beru, týrli janrlarda kino týsiruge degen qyzyghushylyqty arttyru.

Almatyda 24-29 qazan aralyghynda ótetin studenttik filimder men kinomektepterding VI Halyqaralyq «Bastau» kinofestivali saltanatty  týrde shymyldyghyn týrdi. Biyl «Bastau» festivaline Qazaqstandy qosa alghanda, 36 әlem elderinen 305 ótinim kelip týsken. Qúramyna rejisser Rymbek Álpiyev jetekshilik etken, sonymen qatar rejisserler Damir Manabay, Azat Hakimov, Elya Giliman, kinosynshy Kәrim Qadyrbaev engen irikteu komissiyasy konkurstyq baghdarlamagha 57 filimdi tandap aldy. Búl filimder Bekmambetov Cinema 3D kinoteatrynda qazannyng 25-27 aralyghynda kórsetilip, kórermen kózayymyna ainaldy.

 «Bastau» – týrli janrlardaghy qysqa metrajdy filimder sayysy. Úiymdastyrushylardyng aituynsha, kino tilin damytatyn dәl osy qysqa metrajdy filimder. Al, studenttik filimder jana stilige toly. Olar mәngilik taqyryptargha jana dem berip, zamanynyng jana keyipkerlerin somday biledi. «Bastau» kinofestivalining «Erekshe oqigha» baghdarlamasy ayasynda tayauda 21-inshi Pusan halyqaralyq kinofestivalinde «Ýzdik qysqametrajdy filim» atalymy boyynsha rejisser Elzat Eskendirding «Óliara» atty tuyndysy kópshilikting qoshemetine bólenip, jýldeli oryngha ie bolghany kino óndirisi salasyndaghy ýlken mәrtebe. Sonday-aq, «Erekshe oqigha» baghdarlamasy ayasynda Vladimir Menishovtyng «Qúdaylardyng qyzghanyshy» jәne jaqynda ómirden ótken irandyq kinorejiyser Abbas Kiarostamidyng «Meni ýiine ala ket» atty kinolentalary kinosýier qauymnyng kónilinen shyqty.

Biyl «Bastau» kinofestivalining ereksheligi – kóptegen elderde tanymaldylyqqa ie bolghan «Kóshe kino festivali» («Festivali ulichnogo kino») jobasynyng sәtti jýzege asuy. Al festivaliding úiymdastyrushysy jәne diyrektory Aleksandr Sheryakov «Bastau» ayasynda sheberlik dәrisin ótkizip, kólemdi kinojobany qalay jýzege asyrugha bolatyndyghy turaly әserli әngimesin bayandady. Sonymen qatar festivali ayasynda ótken «Televiydenie jәne jana media: tili, tehnologiyalar jәne modelider» atty ghylymiy-tehnologiyalyq konferensiyada Halyqaralyq kinomektepter  qauymdastyqtyghyna jana mýsheler qabyldaugha baylanysty    qol qoy rәsimi ótti. 

«Bastau-2016» halyqaralyq qazylar alqasynyng qúramyna kenestik jәne reseylik teatr jәne kino akteri, kinorejisser, ssenarist, produser, «Oskar» jýldesining iyegeri Vladimir Menishov (qazylar alqasynyng tóraghasy), gollivudtyq qoishy operator Hiro Narita («Júldyzdy jol VI»,  «Tabyttyng әngimeleri», «Qymbattym, men balalardy kishireyttim»), britandyq jazushy, kurator, rejisser, azialyq kino mamany Djasper Sharp, reseylik aktrisa Anna Gorshkova («Bayghús Nastya»), sonymen qatar tanymal qazaqstandyq akter, ssenarist, rejisser jәne produser Núrtas Adambay kirdi. Sonday-aq festivaligha qúrmetti meyman retinde Sankt-Peterbor kino jәne telearna institutynyng rektory Aleksandr Evmenov, New York Film Academy professory Lidiya Sedrone, Whistling Woods  International ýndi kinomektebining ssenaristi, professor Ashviny Maliyk, iran produseri Aly Kamali, Shota Rustavely atyndaghy Tbilisy teatr institutynyng professory David Djanelidze jәne Irannyn  Karnameh Institute of Arts and Cultures atty kinomektebining negizin qalaushylardyng biri Aly Reza Soltany Shirazy shaqyrylghanyn aita ketken jón.

Kinofestivali ayasynda CILECT Kinomektepterining halyqaralyq qauymdastyghy sәtti júmys istep keledi. Qauymdastyq arqasynda studentter ózara tәjiriybe almasyp, AQSh, Resey, Týrkiya jәne basqa da elderde kәsiby biliktiligin jetildirip, bedeldi kinofestivaliderde jýldege ie boluda. Ásirese, qauymdastyq júmysynyng nәtiyjesi T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy studentteri enbeginen kórinedi. Býginde akademiyanyng studentteri «Euraziya» jәne «Shәken júldyzdary» halyqaralyq kinofestivaliderinin, «Shabyt» jәne «Jiger» jastar shygharmashylyq festivalinin, «Áulie Anna» jәne «Jana kózqaras» studenttik kinofestivaliderining jenimpazdary atanyp jýr. 

«Bastau» kinofestivali – ýlken joldyng bastauy. Ol jana iydeyalar, kózqarastar men sheshimder kórinis tapqan kino tuyndylary. Dәl osy festivali jas rejisserler men ssenaristerding óz jobalaryn iske asyruyna mýmkindik tughyzyp, shygharmashylyq júmystaryna shabyt syilaydy.  

Sergey Azimov, «Bastau» halyqaralyq kino festivalining preziydenti:

– Bayqaugha kino salasyndaghy JOO-nyng studentteri de, әuesqoy rejisserler da qatysa alady. Biz óz mindetimizge adal, óz atymyzgha layyq bolugha tyrysamyz. Óitkeni «Bastau» – jana kózqaras pen shygharmashylyq erkindikting bastauy boluy tiyis. Bayqaugha 18 ben 35 jas aralyghyndaghy Qazaqstan azamattary qatysa alady. Úsynylghan júmystar dramaturgiya, vizualdy sheberlik jәne ssenariyde sóz bolghan taqyryptyng ózektiligi syndy ýsh talap boyynsha baghalanady.

«Bastau» – kinomektepterding festivali. Biz osy arqyly әlemdegi kinomektepterding qauymdastyghyn qúrdyq. Kezinde  I, II «Bastau» kino festivaline qatysqan kinomektepter memorandumgha qol qoyghan bolatyn. Býginde búlardyng sany 50-ge jetip otyr. Biyl festivalige birneshe kinomektepting ókilderi qatysty. Kinoindustriyasy damyghan Ýndistan, Iran, Gruziya, Amerika, Úlybritaniya, t.b. memleketterden mamandar keldi. Biz kinomektepter qauymdastyghyn ne ýshin qúrdyq? Býginde studentter jeke kelisim boyynsha kinomektepterge erkin baryp, bilim alyp, tәjiriybe almasa alady. Senesiz be, Niu-York kinoakademiyasynda 50-den astam qazaq jastary oqyp jatyr. Múnday mýmkindik eshbir memlekette joq.

Áriyne, «Bastaudy» alghash ótkizgen jyldary biraz kedergi tuyndady. Ol kezde  kinofestivali jauynda júrt bile bermeytin. Qazir studentterding shygharmashylyq júmysy barysynda edәuir tanymal boldyq. Sol siyaqty kinofestivaliding әdilqazy alqasy da  osal emes. «Oskar» jýldegeri Vladimir Menishovtyng әdilqazy tóraghasy boluy kinofestivaliding manyzdylyghyn arttyra týsedi. Al qarjylandyruy jaghynan «Euraziya» kinofestivalimen salystyrsaq, jer men kóktey. Onyng budjeti on, on bes ese kóp. Mәsele tek aqshada emes. Ár festivaliding óz talaby, atqarar mindeti bar. Bizding festivali jastargha auaday qajet. Yaghni, jastar festivalidi ózderi ótkizip, ózderi basqarady. Halyqaralyq qazylar alqasymen qatar festivali ayasynda dәstýrli týrde studenttik qazylar alqasy da júmys isteydi. Sebebi olar qúrdastarynyng júmysyn baghalaydy.  Olardyng qatarynda Týrkiya,  Qazaqstan, Gruziya, Qyrghyzstan, Resey ókilderi bar.

abai.kz