Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 5836 0 pikir 28 Qazan, 2016 saghat 13:22

KALETAEV QAYTA ORALDY...

Kezinde qyzmettik ósu jolynda biraz uaqyt qogham nazarynda bolghan kezennen keyin «Samúryq qazyna» ÚÁQ da basqarushy diyrektor bolyp taghayyndalyp, jeti jylday júmys istegen Darhan Kaletaev Preziydent jarlyghymen senator bolyp taghayyndaldy.

Adam adamdy әdette ózine qatynasy túrghysynan baghalaydy. Al, el nazarynda jýrgen adam bolsa, ol adamgha qatynas kýrdelenip, kóp jaghday jalpy dolbargha iyek artyp, syrttan ton pishe pikir aitu jol alady. Kaletaevtyng da syrtynan ton piship, bal ashqandar kóp boldy... Tipti ózi shashqan qúmalaqty óz oiyna, óz boyyna shaqtap ózine ynghayly baghytta sóiletkender de boldy. Bola da beretin shyghar. Biraq, syrttay baqylaghan adam múnyng bәri Kaletaevty syndyra alghan joq. Kerisinshe, ony shyndap, alghan baghytynyng aiqyndyghyn bekemdey týsti. Nege deseniz, Darhan Amanúly tabighatynan jel sózge bola týtilmeytin, mýjilmeytin azamat. Sebebi, Kaletaev  -  әr nәrsening shyghu jolyn qarastyratyn, «ayttym, bitti! Iste!» dep búiryq beruge emes, talqylap, aqyldasyp, oilasyp sheshuge beyildi adam. Múny kókten alyp, jerden qazyp, oidan qiystyryp otyrghan joqpyz. Byltyry vlast.kz internet jurnalyna kólemdi әri ashyq súhbat bergende Darhan Amanúly ózi de sóz arasynda aitqan. Ári jalpy súhbattyng mazmúnynan biz aitqan adamy qasiyetterdi bayqaugha bolady.

Adamy qasiyet demekshi, osy bir nәrse qazir bizding qoghamda azayyp barady dep dabyl qaghyp jatamyz. Mәsele biylikte jýrgen adam turaly bolghanda tipten qara aspandy tóndiremiz. Nege desen, jalpylama jauap alasyn. Mәselen, auru, mýgedek balalargha ýnemi kómektesip, em-domgha qarajat jinap, talay býldirshindi aurudan arashalaghan Arujan Sayyndy júrt jaqsy biledi. Endi búl jerge Kaletaevtyng qanday qatysy bar dersiz. «Samúryq Qazynagha» balalary auyr syrqatqa shaldyqqan ata-analardan kóptep hattar keledi eken. Kómek súraghan jandardyng mәselesin qarastyru ýshin komissiya júmys istep, ony Kaletaev basqarady. Sodan bir balagha kómekteseyik dese, ekinshi balanyng da jaghdayy mýshkil. Bәrine kómektesu azamattyq mindet! Ne isteu kerek? Sodan Darhan Amanúly Arujan Sayynmen kezdesip, mәseleni talqylap, emdeluge zәru balalargha Arujannyng qayyrymdylyq qory arqyly kómektesudi qolgha alady. Osylaysha, el senimine kirgen qayyrymdylyq qor arqyly talay býldirshin syrqatyn aiyghyp, qanshama otbasyna shattyq ornady. Mine, búl sózding basynda aitqan adamy qasiyet degen sózimizge naqty mysal. Qolyndaghy mýmkindigin paydalanyp, qol úshyn sozu ekining birining qolynan kelmey túrghan zamanda ishing jylityn dýniye. Ol az deseniz, osy jaghdaydan son, ata-analardan ýsh jýzge tarta alghys aitqan hattar kelgen. Kaletaevqa osy hattardy jariyalap, jaqsy at jasap qalugha kenes bergender de bolghan eken. Biraq, Darhan Amanúly sanaly týrde bas tartqan. vlast.kz internet jurnalyna bergen súhbatynda búl taza adamgershilik mәselesi ekenin, múnday nәrseden jaqsy atqa jarnama jasaugha arym barmady dep ózi de aghynan jarylghan. Al, Siz bәrin qara týste ghana kórginiz keledi... Ayta bersek, Kaletaevtyng jeti jylda júrtqa jariya etpey-aq atqarghan sharuasy jeterlik.

Tilge tiyek etip otyrghan әlgi súhbatta Kaletaev ózin kólenkede qaldym dep eseptemeytinin kerisinshe, «Samúryq qazynadaghy» jeti jylda ekonomika men әleumettik salada, sporttyng keybir týrlerining salalyq mәselelerin ishinen tanyp, kóp nәrse ýirengenin, ýlken mektep bolghanyn aitqan. Endi mine, ol taghy bir beleske shyqty – senator boldy. Búl beleste de Darhan Amanúly ózining bolmysynan tanbay, ústanghan baghytyn úshtap, jemisti júmys isteytinine senim bar.

Biz tandy qansha kýtkenimizben, ol bәribir uaqyty kelgende ghana atady. Sol siyaqty bizding qogham, jýie qalay bolghanda da janarugha bet aldy. Sol janarudyng bir nýktesi qyryqtyng qyrqasyna endi shyghyp, tolysqan shaghynda Senat qúramyna kirip otyrghan Darhan Kaletaev.

Núra Matay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364