QR preziydentining ýkimeti men parlamentining nazaryna!

 «Ýsh túghyrly til» baghdarlamasyn talqylaghan

qoghamdyq tyndaugha qatysushylardyn

ÝNDEUI                                                                                      

Mektepterdegi bilim berudi jetildiru, ózgerister jasau –  zamana talaby. Búl qajettilikti iske asyrugha kirisken Bilim jәne ghylym ministrligining baghdarlamasynda alandaushylyq pen narazylyq tughyzghan mәseleler jetkilikti.

Sala ministri E.Saghadiyevting týsindiruinshe, «Baghdarlamanyng basty maqsaty – QR preziydentining «Mәngilik el» iydeyasyn jýzege asyrudyng negizi jәne bastamasy bolyp tabylatyn túghyrdy jasau». «Mәngilik el» degeni – «әlemdik órkeniyettin, ghylym men tehnikanyng janalyqtaryn erkin tanyp biletin, mengeretin jәne paydalanatyn qazaqstandyq qoghamdy qalyptastyru». E.Saghadiyevting múnday ózine únaghan ondy oiyn qazaqstandyq qoghamnyng dúrys qabyldamay jatuynyng sebepteri turaly az aitylghan joq. Biraq olardy úghyp, tyndaugha ministrding qúlqy joq. Sheneuniktik birbetkeyligi, ózi qyzmet etuge tiyisti halyqty syilamaushylyghy, qalyng qauymnyng pikirin jetkizgen  úrpaq pen últ janashyrlarymen sanaspaushylyghy bayqalady. Asa manyzdy mәseleni ministrmen birlese talqylaugha arnalghan,  bir jarym ay búryn ózin shaqyrghan júrtshylyqtyng búl jiynyna qatyspauy sony kórsetedi. Múnday joghary lauazymdy memlekettik qyzmetkerding astamshylyghy bilim beru jýiesindegi asyra silteushilikke jol ashary sózsiz.

E.Saghadiyevting kýshteuimen biylghy oqu jylynan bastap mektepterge engizilgen jәne aldaghy kezenderge josparlanghan baghdarlamanyng qauiptiligi mynada: «ýsh túghyrly til» – qazaq atauyndaghy últtyq mektepterdi týbegeyli joyyp tynady – atauy ghana emes, zaty da ózgeriske úshyraydy; qogham qabyldamay tastaghan «qazaqstandyq últty» qayta janghyrtugha negiz qalaydy; eki tildik jaghdayynda hali mýshkil bolghan qazaq tili odan әri sorlaydy; ana tilining qúnaryn boyyna darytpaghan  song jas jetkinshek últtyq bolmysyn joghaltady; ýsh tildi qatar mengeru balghyndardyng sanasyna artyq salmaq týsiredi, shatastyrady, oilau- týisinu qabyletin kemitedi; bilim alu sapasyn tómendetedi.

Osy jәne búdan búrynghy qoghamdyq jiyndarda aitylghan ghylymi, tanymdyq, tәjiriybelik, saraptamalyq negizdegi tómendegi pikirler men talaptardy Bilim jәne ghylym ministrligi, qazaq ýkimeti nazargha aluy tiyis dep esepteymiz.

Qazaqtyng tili ghylymnyng tili, biznesting tili,tehnologiyanyn, sayasattyng tili boluy kerek. Mektepterde oqytylatyn ghylymdardyng barlyghy, onyng ishinde ministrlik shettetken fizika, himiya,biologiya, informatika, tarih pәnderi qazaq tilinde oqytylghanda ghana, Konstitusiyada jazylghan: «Árbir bala orta bilimdi ana tilinde alugha qúqyly» degen baby oryndalghanda ghana soghan qol jetkizemiz.

Tәuelsizdikti iyelengeli  bergi shiyrek ghasyrda qazaq tilin orys jәne aralas tildegi mektepterde, tipti qalalardaghy kóptegen qazaq mektepterining ózinde dúrystap oqyta almaghandyghymyzdy moyyndap, eng aldymen osy soraqy qatelikterdi týzetuge mindettimiz. Onsyz «Saghadiyevting reformasy» atalyp, tariyhqa jaghymsyz sipatta enetin baghdarlamalar sәtsizdikke úshyraydy, kәdege jarauy neghaybyl.

Janadan qalyptasyp jatqan balanyng miynda әlemning últtyq beynesin  ana tili arqyly qalyptastyru dәstýri búzylmasyn. «Balagha 12 jasqa deyin basqa tilde tәrbie beruge bolmaydy» degen qaghidany saqtayyq. Bilim berudegi qatelikterding saldarynan bir últtyng «qazaq tildi» jәne «orys tildi» bolyp bólinip qalghany – ashy sabaq, sony eskereyik.

Oryssha sóileu men oryssha oilaudyng arasyndaghy arajik óte qysqa. Olar bir- birin aiqyndap túrady jәne orystyq daghdyny qalyptastyrady. Sondyqtan orystanyp ketudi boldyrmas ýshin birinshi basymdyq qazaq tiline berilip, qazaq mektepterin saqtap qalu kerek. Ekinshi basymdyq aghylshyn tiline berilse, ol әlemdik mәdeniyet pen órkeniyet tili boludan qalghan orys tilining ornyn basady.

Ýshtildilik jobasyn úsynghandar – qazaq tilining ense kóterip kele jatqanynan ýreylengen, dәurenderi óterin sezingen orys tildi biylik.Ondaghy kókeytesti múrattary – Qazaq últtyq memleketin boldyrmau, qazaq tilin qosaq arasynda qaldyru. Ministrlik tildik ortany qalyptastyrudy kózdese, orys mektepterining jogharghy synyptarynda jaratylystanu pәnderin týgel qazaq tilinde oqytyp, tәjiriybe jinaqtasyn, bolashaqta qajet bolsa, kadrlar tolyq dayyndalghan song sol tәjiriybeni aghylshyn tiline qoldansyn. Eng aldymen qazaq tilin ondap, nyq ornyqtyryp alsyn.Qazirgi әreketteri – ana tilimizge jasalghan qastandyq. 

Birneshe úrpaq qolgha ústap hat tanyghan «Álippeni» joq etken, onyng ornyna sauattylyghy shamaly «Sauat ashudy» úsynghan bilim ministrligi qatelikke úryndy. Ózin ózi aqtamaghan, oqu josparyna kezinde qisynsyz qosylghan «Ózin tanu» pәni әli kýnge deyin qalmay keledi. Qyruar qarjyny qajetsiz pәnge júmsaudy dogharyp, oqu saghattaryn tiyimdi paydalanghan abzal.

Pәn múghalimderine qysqa merzimde aghylshyn tilin oqytyp, kadrlardy qayta dayarlau sasqalaqtaghannyng isi ekeni dausyz. Til ýirenu adamnyng jas ereksheligine baylanysty, qyryq pen eluden asqan jaratylystanu pәnderining múghalimderin aghylshynshagha beyimdeu – baryp túrghan zorlyq. Olardan sapaly bilim beretin ústaz shyqpaydy. Aghylshyn tilining ózin jete ýirenbegen bala men sonday dengeydegi, mәselen biologiya  múghalimi sabaqta bir- birin  týsinbey, maqau men kerenning kebin qúshady. Ony múghalimderding ózi de moyyndaydy, ashyp aitudan, bas tartudan qorqady. Qyzmetsiz qalu qaupi «dýmbilez» oqytushy bolugha mәjbýrleydi. Ondaylardyng aldynan ótken shәkirtterdin  bilimin kózboyaushylyqpen kótermeleu jarysy bastalady. Múnyng bәri mektep jýiesinin, kiyeli orynnyng qirap tynuyna soqtyrady. Shәkirtterding oqugha yntasyn joyady. 

Ýshtildilikti engizgende Nazarbaev ziyatkerlik mektebinin, qazaq- týrik liyseylerining tәjiriybesine sýiendi. Auyldardaghy qarapayym mektepterding materialdyq- tehnikalyq bazasy, dengey -dәrejesi olarmen salystyrugha kelmeydi. Soghan qaramastan barlyq jerde birdey, kónil qiyalyndaghyday bilim beru baghdarlamasyn kirgizbek. Aspannan jerge týsiniz, ministr myrza. Aldymen apatty jaghdaydaghy mektepterdi, ýsh auysymmen oqytatyn mektepterdi ondanyz, internet jýiesin tolyqqandy júmys istetiniz, ailyghy az júmysqa qyzyghyp barmaytyn jer- jerdegi bilimi shamaly múghalimderdi jana, basqa pәn múghalimderimen almastyrynyz, olardyng ailyghyn ómir sýruge layyqty dengeyge kóteriniz. Sheteldik ýlgidegi oqulyqtardy «jersindirip», jetildirip, jetkilikti týrde bastyrghan son, jogharyda kórsetilgen talaptardyng kýllisin múqiyat atqaryp baryp, biylikting biyiginen týsken tapsyrmany oryndaugha talpynynyz. Al qazirgi әreketiniz qolynda biyshigi bar sholaq belsendining ónmendegen, biraq ónbes tirligi sekildi. Kópting sózine kóniniz.

Biz óz úrpaghymyzdyn, últymyzdyng taghdyryn oiynshyq etkize almaymyz! Ózgerister men janartular, reformalar ghylymy negizde jasalsyn, shyn mәnindegi synaqtan ótkizilsin, qoghamnyng baghasyn alsyn, ondaghan jyldar boyy  tәjiriybe jinaqtasyn, kemshilikteri týzetilsin. Layyqty kadrlar dayarlansyn. Mine sodan keyin ghana jappay iske asyrugha mýmkindik berilsin. Múnday sabyrly, salihaly sharua qolynyzdan kelmese, óz erkinizben bosanyz, kesirinizdi tiygizbeniz! Kelip – ketken on tórt ministrding qataryndasyz. Bayansyz baghdarlamanyzdy ózinizben birge әketiniz!   Kelesige taghylym bolsyn.    

Almaty qalasy 2016 jyl 22 qazan.

Abai.kz