Serikbay qajy Oraz: Teris aghymgha qarsy túratyn kýsh – dәstýr
– Serikbay Satybaldyúly, Óziniz jaqsy biletindey, qazir din taqyryby, dinning tóniregindegi mәseleler jii qozghalyp, onyng sony qoghamdyq talqylaulargha deyin úlasyp jatyr. Múny islam dinine nazar audarushylar qatarynyng artyp kele jatqandyghymen baylanystyrugha bola ma?
– Qay zamandy, qay kezendi alsaq ta bizding halqymyz din, til, jer mәselesine qashan da sergek qaraghan. Óitkeni, din, til, jer – últtyng negizgi ústyndarynyng biri sanalghan. Al qazirgi kezdegi din tóniregindegi mәseleler de búghan beyjay qaray almaudyng aighaghy der edik. Múndaghy basty mәsele – islamgha kelushilerding sanynda emes, sapasynda, diny tanym-týsinigining týzuliginde. Odan da kýrdeli mәsele – osy ortany basqaruda, auditoriyany iygerude. Búl – keshendi mәsele, qoghamdyq jauapkershilik dep atar edim.
Allagha shýkir, jastar dinge bet búruda. Áriyne, quantarlyq jaghday. Alayda, olargha baghyt-baghdar berip otyratyn túlghalar qajet. Olar kim? Áriyne, ýide – ata-ana, ata-әje, mektepte – múghalim, psiholog, tәrbiyeshi, meshitte – imam, ústaz, t.b. Árbir jauapty túlgha ózine qatysty mindetti yjdaghattylyqpen atqarsa, jastar adaspaydy.
– Qazirgi tanda islamdy ózining maqsat-mýddesine paydalanghysy keletin aghymdardyng bar ekendigi belgili. Búghan ne deysiz?
– Aghym degen – virus. Onyng sheti yaky shekarasy joq. Aghym – ghalamdyq mәsele. Al oghan qarsy immuniytet – iman, dúrys diny senim, salt-dәstýr, ata-әje instituty, últtyq tәlim-tәrbiye, t.b. Halqymyzda ata-әje instiytutynyng bala tәrbiyesinde qanday ról atqarghanyn jaqsy bilesiz. Osynday últtyq tәrbie mektebimizdi, últtyq mentaliytetimizdi janghyrtu arqyly jastarymyzdy jat aghymnyng yqpalynan qorghap qala alamyz.
Dәstýr – quatty kýsh, kez kelgen aghymgha tótep beretin qúndylyq. Saltyn saqtay bilgen qoghamgha eshkim iritki sala almaydy. Búl tәjiriybede dәleldengen nәrse. Mәselen, ýlkenning sózin tyndau, ata-ananyng aitqanyn eki etpeu, moldagha qúrmet kórsetip, onyng uaghyzyna amal etu – bizding dәstýrimizde búrynnan qalyptasqan ýrdis. Ol eshkimge janalyq emes. Sondyqtan, biz әdet-ghúrpymyzdyng osynday iygiligin kóbirek paydalanuymyz kerek.
– Býginde ózge aghymnyng jeteginde jýrgen, solardyng «iydeyalaryn» jamylghan keybir azamattar dәstýrli islamnyng qúndylyqtaryn ayaqqa taptap, nanym-senimge selkeu týsirude, onyng ishinde otbasy men otbasy qúndylyghy degenge ýstirt qarap qana qoymay, ony «oyynshyqqa» ainaldyryp jýr. Osynday keri qúbylystyng qalay aldyn alsaq bolady?
– Diny basqarma ne ýshin din men dәstýr iydeyasyn kóterdi? Óitkeni, jana aityp ótkenimdey, dәstýr – bólinbeuge, kerisinshe, kópshilikpen birge bolugha tәrbiyeleydi. Bizding taldauymyz boyynsha, jat aghymda jýrgenderding basym bóligi óz dәstýrin qadirlemeydi. Olar qazaqy tanym-týsinikten alshaqtay bastaghandar.
Din men dәstýr – jikke bólingen jamaghatty ortaq mýddege júmyldyratyn jol. Biz ony diny tәjiriybedegi júmysymyzdan aiqyn anghardyq. Osy baghytta memlekettik dengeyde keshendi baghdarlama qabyldanyp, din men dәstýrdi nasihattaytyn birtútas iydeologiyalyq júmystar jýrgizilui tiyis dep sanaymyz.
Halqymyzdyng týsiniginde «úyat bolady» degen ýlken úghym bar. Ata-әjelerimiz, ata-anamyz kishkentayymyzdan bastap sanamyzgha «úyat bolady» degen úghymdy sinirip ósirdi. Mine, dәstýr degenimiz osy. Sol «úyat boladynyn» arqasynda qanshama arsyz әdetten saqtandyq. Ózinen, adamdardan, Alladan úyalatyn kisi jamandyqqa әste jol bermeydi.
– Qazir «taza islam osy» degendi jeleu etken jat iydeologiyalar ýlken qauip bolyp túr. Onymen kýresuding balama joly qanday?
– Birinshiden, «taza islam» degen sóz tirkesin paydalanudyng ózi dúrys emes dep sanaymyn. Islam sózine qosymsha anyqtama beruge bolmaydy. «Taza islamdy» úrangha ainaldyru kim ýshin kerek? Myng jyldan astam tarihy bar, dala zany demokratiyasynyng negizi sanalghan dinimizding qúqyqtyq mektebi – Imam Aghzam Ábu Hanifa mәzhaby júrtymyzdyng jýrer joly bolghan. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy osy dәstýrli islamdy nasihattaydy jәne birligimizdi nyghayta týsu ýshin músylman jamaghatyn Ábu Hanifa mәzhabyn ústanugha shaqyrady. Diny senim bostandyghy turaly zanymyzda da tól mәzhabymyzgha airyqsha mәrtebe berildi.
Barshamyzgha ayan, songhy jyldary elimizde oryn alghan qayghyly oqighalar tiyisti saladaghy júmystardy jetildiruding qajettigin bayqatty. Sonyng ishinde diny saladaghy júmysty jetildiruge qatysty úsynystardy qayta qarap, tiyimdi sheshim qabyldaytyn uaqyt jetti dep esepteymiz. Salafizmdi ústanatyn adamnyng kózqarasyn ózgertu nemese olardy rayynan qaytaru ýshin tiyimdi әri keshendi júmys jýrgizu kerek. Osy baghyt boyynsha bizding úsynysymyz – ortalyqaziyalyq diny mektepting rólin arttyru. Ortalyqaziyalyq mektep – diny saladaghy keshendi jýie. Búl – qazaq músylmandyghynda búrynnan qalyptasqan jol, dala halqynyng bolmysymen, tabighatymen bite qaynasyp ketken mektep, dinning týp negizine sýiengen diny erejelerding ortaq jiyntyghy. Osy atalghan diny mektep radikaldy kózqarasty, dinde shekten shyghudy (fanatizm) qoldamaydy. Kerisinshe, gumanizmdi nasihattaydy. Tariyhymyzdan belgili, qazaq dalasynda dinge qatysty eshqanday lankestik oqigha bolmaghan.
– Álemdik dengeyde ózekti mәselege ainalghan býgingi jat aghymdargha qarsy mýftiyat óz tarapynan qanday is-sharalardy jýzege asyruda?
– Mýftiyattyng júmysy tek bir baghytpen ghana shektelmeydi. Diny basqarmanyng júmysy san-salaly. Mýftiyattyng qoghamdaghy negizgi mindeti – diny rәsimderdi atqaru, halyqty islam turaly dúrys aqparatpen qamtamasyz etu, qajylyq júmysyn úiymdastyru, halal standarttaudy jýzege asyru, jastarmen júmys, oqu-aghartu salasy, t.b.
Al jat aghymdaghy azamattardy dәstýrli dinimizge tartu – kóp salaly júmysymyzdyng biri. Jat aghymda jýrgen azamattarmen jeke týsindiru júmystary jýrgizilip, olardy ortaq maqsatqa júmyldyru ýshin meshit janynan ashylghan sport keshenderinde futbol, voleybol, qazaqsha kýres, t.b. oiyndar jýieli úiymdastyrylyp keledi. Keshendi kezdesuler men jeke dәristerding nәtiyjesinde búrynghy rayynan qaytqandar da bar.
– Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng esebi boyynsha, azamattardyng qansha payyzyn әrbir ghibadat-qúlshylyqty tolyqqandy oryndaytyn músylman dep aita alamyz?
– Qazaqstannyng 70 payyzdan astam halqy músylman degen resmy derek bar. Al bizding jýrgizgen zertteuimiz boyynsha, elimizde shamamen 400 myng adam júma namazgha jәne meshittegi bes uaqyt namazdaryna qatysady…
Senim degen – óte nәzik dýniye. Ol kózge kórine bermeytin, qolgha ústala bermeytin nәrse. Al qúlshylyq – adam men Alla arasyndaghy jasyryn, riyasyz amal. Bir músylmandy: «Biyl orazandy ústadyng ba, zeketindi berding be, namazyndy oqyp jýrsing be?», – dep saualdyng astyna aludyng ózi orynsyz. Olargha: «Sen tolyqqandy músylmansyn, al sen jartylay músylman ekensin», – dep «bagha» beruge nemese «tóreshilik» jasaugha, yaky senim men iman dәrejesin «anyqtaugha» bolmaydy. Adamnyng jýregindegi nәrseni, niyetti Alla ghana biledi. Árbir qazaqtan: «Músylmansyng ba?» – dep súrasanyz: «Álhamdulalla, músylmanmyn», – dep jauap beretini belgili.
– Bas mýftiydin, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng bastamasymen Respublikalyq aqparattyq-nasihattyq toby júmys atqaryp jýrgeninen habardarmyz. Ol top elimizding barlyq ónirinde kezdesu ótkizip, júmys jýrgizip otyrady eken. Halyqtyng diny sauattylyghyn arttyru jolyndaghy múnday sharalardyng nәtiyjesi qalay bolyp jatyr?
– Bir adamnyng radikaldy diny kózqarasyn ózgertu nemese rayynan qaytaru ýshin onymen saghattap otyryp súhbattasugha, birneshe kýnindi sol kisige arnaugha tura keledi. Áytpese, júmys nәtiyje bermeydi. Bir kýngi kezdesu eshtene sheshpeydi. Sondyqtan bizding Bas mýftiyimiz Erjan qajy Malghajyúly imamdarymyzgha «Keminde 4-5 shәkirti joq imam – tolyqqandy imam emes» degen talap qoydy.
Biz shәkirtterding sanyn arttyru arqyly dәstýrli dindi ústanushylardyng qataryn kóbeyte alamyz. Qazirgi imamdardyng negizgi missiyasynyng biri – baysaldy, parasatty, zayyrly músylman jamaghatyn qalyptastyru. Júrttyng bәrinen molda shygharu mindet emes. Árbir azamat ózi tandaghan mamandyghy boyynsha elding iygiligi ýshin qyzmet etse sonda ghana biz órkeniyetke qadam basamyz. Jastar arasynda «Bizding qoghamgha imandy injener, imandy esepshi, imandy qarjyger, imandy dәriger, múghalim qajet» dep úran tastap jýrgenimiz sondyqtan.
Payghambarymyz Múhammed (Allanyng oghan salauaty men sәlemi bolsyn) bir hadiysinde: «Jaqsy adam – qoghamgha paydasy tiygen pende», – degen. Demek, qoghamgha paydaly bolghanyng – jaqsy músylman bolghanyn…
– Ángimenizge rahmet.
Ángimelesken
Lәila EDILQYZY
Abai.kz