ATOM BOMBASY nemese KIBRAEV NE AYTTY?
«Jer taqyrybyn jeleu etken miting Atyrauda mamyrdyng 21-i kýni ótui tiyis boldy. Aldyn-ala qúrylghan ssenariy boyynsha, halyq «Isatay-Mahambet» alanynda qajet bolsa, aptalap túruy kerek edi. Jәne olardy uaqytsha shatyrlarmen, tamaqpen qamtamasyz etu ýshin qarjy da bólinip qoyylghan. Talghat Ayanov qajetti qarjyny Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy demeushilerining jetkizgenin ashyp aitty» dep mәlimdedi kuәger R. Kibraev, Atyrauda ótip jatqan atyshuly Maks Boqaev pen Talghat Ayanovqa qatysty sot barysynda.
R.Kibraev
Almaty qalalyq sotynan beynebaylanysqa shyqqan kuәger R. Kibraevtyng aituynsha, býginde isti bolyp jatqan Talghat Ayanov mamyr aiynyng basynda Almatygha arnayy saparlap barghan. «Talghatty biraz uaqyttan beri bilemin. Ekeumiz dostyq qarym-qatynastamyz. Almatygha kelgen uaqytta ol tórt-bes kýndey mening ýiimde jatty. Dos bolghan son, syra ishemiz, pikirlesemiz. Sol kezde ol mamyrdyng 21-i kýni Atyrauda sheru ótui tiyis ekendigin qadap aitty. Ssenariy boyynsha, tolqu úzaqqa sozyluy kerek boldy» degen kuәger Kibraev, Talghat Ayanovtyng demeushilerden jetken «sәlemdemenin» jarty bóligin, (memlekettik aiyptaushy taraptyng mәlimetinshe, әngime 50 myng AQSh dollary turaly) ortaq tanystary M. Esilbaevqa saqtau ýshin bergenin aighaqtady.
Onyng aituynsha, Ayanov ekeui aldymen Semeyden kelgen M. Esilbaevqa barady. «Ol kezde Esilbaev Almatydaghy «Qazjol» qonaqýiine toqtaghan edi. Sonda biraz әngimelesip, saunagha bardyq. Syra iship, demaldyq. Sol kezde de Ayanov Atyrauda josparlanghan sherudi ótkizu ýshin, oghan Ontýstik Qazaqstan oblysynyng mәrt azamattarynyng demeushilik jasap otyrghanyn taghy bir aityp qaldy. Jәne de ózining qúqyq qorghau organdarynyng kózine týsip qalghanynan sekemdenetindikten, demeushiler joldaghan aqshanyng bir bóligin, beytarap adamnyng qolynda saqtay túrghysy keletinin aitty» dedi ol.
Búl faktini sol Almaty qalalyq soty arqyly beynebaylanysqa shyqqan kuәger M. Esilbaev ta quattady. «Maks Boqaevpen úzaq uaqyttan beri tanyspyn. Al, Talghat Ayanovpen meni joldas jigitim R.Kibraev ózim toqtaghan «Kazjol» qonaqýiinde tanystyrdy. Aramyzda órbigen әngimege qaraghanda, Almatygha ol búqaralyq, qoghamdyq sipattaghy is-sharalardy ótkizudegi jeke tәjiriybesimen bólisu maqsatynda kelgen eken. Jer taqyrybyna baylanysty Atyrauda sheru ótetinin aitqan ol, maghan qara paketke oralghan zatty ústatty. Paketti ashyp qaraghanymda, onda buda-buda dollar jatty. Biraq, ol aqshany sanaudy qajet dep tappadym. Sóitip, aqshany paketimen qosa, qonaqýidegi nómirimde qalghan Talghat Ayanovtyng futbolkasyna orap, ony noutbukting sómkesine salyp qoydym. Tintu bolghangha deyin aqsha sol kýiinde mening ýiimde jatty» dedi ol.
Ayanovtyng futbolkasynyng onyng nómirinde qaydan jýrgenin de kuәger Esilbaev tәptishtep aityp berdi. Onyng sózine qaraghanda, Talghat ara-túra Esilbaevtyng qonaqýidegi nómirine juynyp-shayynugha kelip túrghan. Jolaushy adamnyng múndayda jolsómkesin de tastamaytyny belgili. «Keyde ol sómkesin mening bólmeme qaldyryp ketip jýrdi. Osynday jaghdayda futbolkasy mening nómirimde qalghan bolsa kerek» dep naqtylap qoydy Esilbaev.
Bir qyzyghy, barlyq faktini qolmen qoyghanday etip aityp bergen kuәgerlerden ne súraryn bilmey alasúrghan qorghaushy tarap súraq qoydan mýlde bas tartty.
Aqparat aidynyna kezekti ret osynday әdispen qarmaq tastaghan qorghaushylardyng búl әreketi, aldyn ala talqylanyp qoyghan taktikagha kóbirek úqsap túrdy.
Týiindey kele aitarymyz, Kibraev pen Esilbaevtyng kuәgerligi – Talghat Ayanov pen Maks Boqaevty miting úiymdastyrugha, Tóleshovten kelgen kók qaghazdardyng iytermelegenin dәleldey týsti.
Bir qyzyghy, jartylay bos qalghan sot zaly – búqaranyng búl iske degen qyzyghushylyghynyng mýlde joghalghanyn bayqatyp otyr. Sózimiz dәleldi boluy ýshin, maqalagha jurnalisterge arnalghan zaldan týsirilgen suretterdi de qosa joldap otyrmyz. Jәne jurnalister qatarynyng da seldireui de óz aldyna bólek taqyryp siyaqty...
Aytpaqshy, qorghaushy tarapqa «atom bombasynday» әser etken Kibraev pen Esilbaevtyng kuәgerliginen keyin, sot zalynda advokattardyng ótinishteri tyndaldy. Advokattar Atyrauda ótken mitingige Boqaevtyng qatysy joghyn dәleldeytin kuәgerlerdi sot zalynda tyndaudy úsyndy. Sudiya Dәuleshova úsynylghan kuәgerlerding Boqaevtan jauap alynghannan keyin tyndalatynyn aitty. Mine, osy bir ghana fakti – sottyng qos tarapqa da tolyq mýmkindik berip jatqanyn kórsetedi.
Aytpaqshy, Kibraev pen Esilbaevtyng kuәgerligin tyndaghysy kelmegen Boqaev pen Ayanov sot prosesine qatysqan joq.
Kemel Qarasartov
Abai.kz