«Hamannyn» ghasyrlyq toyy Almatyda ótti...
«Hamannyn» ghasyrlyq toyy Almatyda ótti...
Almatyda qazaq poeziyasynyng kórnekti epik aqyny, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, Qazaqstannyng Halyq jazushysy Hamit Erghaliyevtyng tughanyna 100 jyl toluyna oray saltanatty kesh ótti.
Hamit Erghaly (14.10.1916-13.12.1997) Guriev oblysynyn Novobogat auylynda (qazirgiAtyrau oblysy, Isatay audany, Hamit Erghaly atyndaghy auyl) dýniyege kelgen. 1939 jyly Qazaq memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetine qabyldandy. 1940-45 jyldary Sovet Armiyasynyng qatarynda, Úly Otan soghysynyng maydandarynda boldy.1945-50 jyldary Respublikalyq «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde tilshi, 1959 jylgha deyin Qazaqstan jazushylar Odaghynyng poeziya seksiyasynyn, Qazaqtyng Memlekettik kórkem ədebiyet baspasy bólimining mengerushisi qyzmetin atqarghan.1959 jyldan ómirining aqyryna deyin birynghay shygharmashylyq júmyspen ainalysqan.«Əke syry», «Ýlken joldyng ýstinde», «Bizding auyldynqyzy», «Qúrmanghazy», «Kýy dastan», «Oraldaghy otty týn», «Anyz ata»,«Qyz-hissa»,«Jyldar, jyldar», «Suyt jýris», t.b. dastandary bar.Audarmashy retinde Pushkin men Lermontovtyn, Shekspir men Bayronnyn, Sofokl,Nauai, Sh.Petefi, Mayakovskiy, R.Gamzatov tuyndylaryn qazaq oqyrmandarynajetkizdi.Qyrghyzdyng «Manas», qaraqalpaqtyng «Qyryq qyz» atty halyqtyq jyrlarynqazaqshalady.V.Shekspirding sonnetterin audarghany ýshin ol 1996 jylyBritaniya korolevasynyng alghys hatyna ie bolghan.
Almaty qalasy әkimdigining úiymdastyruymen ótkizilgen saltanatty keshke qala әkimdigining ókilderi, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazaliyn, aqynnyng úly Múrat Erghaliyev taghy basqa ziyaly qauym ókilderi men qalamgerler qatysady. Belgili aqyn Úlyqbek Esdәulet mereytoy iyesining bar bolmysyn ashyp beretin bayandama jasady. Aqyn arnayy dastan arnaghan Qúrmanghazyatyndaghy orkestr Qúrmanghazy kýilerin kýmbirletse, Ramazan Stamghaziyev, Núrjan Janpeyisov, Janargýl Sәrkenova, Farhat Kubeev, Qayyrjan Berdibaev syndy әnshiler әr aluan taqyryptaghy әnderdi shyrqady. Sonymen birge aqyn ómiri turaly derekti filim kórsetilip, ólenderi oqyldy. Ghasyrlyq toyy arqyly kórnekti qalamgerding ruhyna taghzym jasalyp, elge etken enbekteri taghy bir sәt júrt jadynda janghyrdy.
Azamat Alashtegi
Abai.kz