Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ne kórip jýrsiz? 5308 0 pikir 12 Qazan, 2016 saghat 09:18

MYRZAN KENJEBAY. "KÝShIGINEN TALANGhAN"

 

 (nemese «31 arnadan» kórgen it turaly «hikaya»)

Qazaqta «kýshiginen talanyp qalghan» degen sóz bar. Búl jastayynan ózinen ýstem, kýshi basym bireulerge baghynyshty bolyp, kýnkóris tirshiligi sol kýshtining qas-qabaghyn qarap ótip kele jatqan beyshara  adamgha qatysty aitylatyn sóz. Al ómir boyy osylay bireuge jaltaqtap kýn keship kele jatqan adam qolyna azdaghan biylik tiyse, ózining qolastyndaghylardy otyrsa-opaq, túrsa-sopaq kýige týsiredi. Býgingi qazaq biyligi Mәskeudegi basshylary aldynda dәl әlgi «talanyp qalghannyn» kýiin keshetinin jasyramyn dese de jasyra almaydy. Eng qasirettisi sol orys patshasy zamanynda da, Kenes zamanynda da Resey basshylyghy týshkirse de «jәrәkimalla», ýshkirse de «jәrәkimalla» dep ósken qazaq basshylyghy ózining sol «talanyp qalghan» sanasynan aryla almaghany azday endi qalyng qazaqty ashyqtan-ashyq basynugha shyqty.

Bayaghyda Almaty qalasynyng әkimi I. Tasmaghambetov 2006 jyldyng qantarynan bastap Almatyda býkil is qaghazdary qazaqshagha kóshiriledi degende búl ne masqara dep Aljas-Oljas Sýleymenovke qosylyp shabyna shoq týskendey shyrqyraghandar bolyp edi. Sol kezden beri «kýshiginen talanghan mәngýrttik, qúldyq sana eshqashan jazylmaytyn bolghany-au» dep ózimizdi sabyrgha shaqyryp kelemiz.

Áneugýni qolyna qylysh túrmaq qarys sýiem tayaq ústamay qazaqtyng jerin Reseyge de, Qytaygha da satqyzbaymyz dep beybit mitingige shyqqan qazaqtargha qarsy biylik qaraqúrym polisiyany qaptatyp jiberdi. Talay qyz-jigitterimizdi, tipti, qalt-qúlt etken keybir qariyalardy sýirelep avtobusqa tiyep alyp ketti. Betin maskamen býrkep, qap-qara kiyinip, denesin kisi boyy qalqanmen jauyp, qoldaryna soyyl ústaghan esepsiz kóp polisiya men «spesnazdy» kórgende elimizge basqa bir memleket soghys ashqan eken dep qalugha da bolatyn edi. Qazaqstan jerin saudagha salugha qarsy shyqqan qalyng elding ishinen bir orys kórmegen sol jerde túrghan biraz ziyaly azamattar «Apyr-ay, әsheyinde tilegi bir, jýregi bir, tatu-tәtti túryp jatyrmyz» deytinderding múnda bireui de joq qoy. Qazaqstangha, qazaq jerine qazaqtan basqanyng jany ashymaytyn bolghany ma?» desti. Sol mitingige shyqqan qolynda qu tayaghy da joq  momyn qazaqty qoysha qualaghan polisiya kýni keshe Semeyde, Óskemende, Shemonayhada kazachestvo ókilderi  bayaghy qazaqtardy jyldar boyy qangha bóktirgen kezde kiygen kiyimderin kiyip, qazaqty shapqanyn shauyp, shappaghanyn qoysha mauyzdaghan qylyshtaryn jalaqtatyp, sol zamandaghy tularyn qayta kóterip  tayrandaghanda qazaq basshylary kózin tars júmyp, qúlaghyn tas  qylyp bitep Ýkimet ýiindegi, Aqordadaghy kabiynetterinde auyzdaryna qúm qúiylghanday búghyp otyrdy. Óitkeni, kezinde «obkom, raykom KP Kazahstanada, oblispolkom, rayispolkomda» qyzmet istegen atalary men «papalaryn» Kenestik Reseyding anglary kishkentay kezinde talap tastaghan bolsa, búlardyng ózderining sanasy jastayynan oryssha tәrbiyening talapayyna týsken. Yaghni, «kýshiginen talanghan».

Jaqynda «31-shi arnadan» bir (2.10.2016) qyzyq kórdik. Sonda bir jigit onsha asyl túqymdy da emes jәy ghana bir  itke  qazaqsha sóilep, qazaqsha pәrmen berip, al әlgi it onyng qazaqsha sózderine kәdimgidey týsinip, aitqanynyng bәrin búljytpay atqaryp túrdy. Qayran qaldyq. Sonda  «mening miymdy alyp tastap, basqa my salmasa, men qazaqsha sóiley almaymyn» deytin ministrden bastap ózge de sheneunikterding miy әlgi «31-shi arnadaghy»  ittikinen de... Qúday-ay, keshire gór, әzil ghoy!

Áneugýni kók bazargha (ony qazaqtar «zelenyy bazar» dep sóileydi) baryp et alyp túryp, qasymdaghy bútyna balaghy short kesilgen shorty kiyip, kóilegining omyrauynan bir kezdegi qos anaryn býginde әjim basqany kórinip túrghan, basyna tay qazanday qalpaq kiygen kempirge qarap:

– Myna jylqy, siyr etin satatyn jerde shoshqanyng etin de satyp túrghany nesi? Tipti, Qytayda da býitpeydi ghoy dedim. Sóitsem, әlgi qazaq әieli: Kakaya vam raznisa? Vy v kakom veke jiyvete? Nado je, tak otstavati ot sivilizasiy. Tem bolee, u nas 130 s lishnim nasionalinostey» dep shúbyrta jónelgende auzyma ne oryssha, ne qazaqsha sóz týspey tilim baylandy da qaldy. Bir jaghynan qatynmen bajyldasudy ar kórip et satyp túrghan jigitke qarap: Qazaq jerden airylyp jatyr, tilinning jaghdayy qanday ekenin janaghy orystildi qazaq kempir de kórsetip berdi, al endi dәl myna tórt týlik maldyng etining janyna әkelip shoshqanyng etin ýiip qoi Qazaqstanda islam dinin qorlaudyng bir týri ghoy, dep múnymdy shaqtym.

Keybir sózderin qansha jerden kinәlasaq ta Monteskie «Bir elding Zandary, Konstitusiyasy sol elding tilin, klimatyn, topyraghyn eskere otyryp jazyluy kerek» degen eken. Áshiyinde, batysshyl, órkeniyetshil qazaq basshylary qazaqqa jany ashysa osy sózdi basshylyqqa aluyna bolar edi ghoy.

IYә, baj etkishter baj ete bersin. Biraq jogharyda biz keltirgen mysaldyng bәri qazaqqa qarsy josparly týrde jasalyp jatqan bir jymysqy sayasattyng bar ekenin aiqyn kórsetip-aq túr. Jaqynda orys patshasy zamanyndaghy «Sankt-Peterburgskiy vestniyk» gazetinen ýzindi oqydym. Onda «Eger Resey memleketining mýddesi ýshin qyrghyzdardy (qazaqtardy.-M.K.) qúrban etu kerek bolsa olardy qúrban etu kerek» degendi oqydym. Ol sayasatty Kenes ýkimeti odan әri jalghastyrghanyn әlgi qazaq ministrler bilmeui mýmkin emes.  «Qazaqstan Reseyge bodan bolghannan bastap qazaqtyng ómir sýruining ózi problemagha ainaldy» dep Ahan–Ahmet Baytúrsynúly da aityp ketken. Endeshe, tәuelsizdik aldyq degeli 25 jyl ótse de jiyndaryn óz tilinde ótkizuge batyly barmay otyrghan adamdardy «kýshiginen talanyp qalghan ghoy» demeske laj bar ma?

Syrt kóz synshy ghoy. Osynyng bәrin, yaghni, biylik qit etse qazaqtyng ensesin basyp otyrghanyn,  sonyng bәri az bolghanday terrorist, ekstremist degen qap-qara bәle-jala ataulynyng bәri qazaqqa jabylyp jatqanyn kórip otyrghan jәne «shovinizm», «velikoross» aurularynan aiyqpaq týgil bayaghyda qazaqty qyryp-joyghan qandy qylyshyn qayta jalandatyp tayrandap jýrgen kazaktar qútyrmaghanda kim qútyrsyn?! Áriyne, býgin biz aitqan búl jaghdayattar aitylyp ta, jazylyp ta kele jatqanyna 25 jyl boldy. Biraq sonyng birde-birinen nәtiyje joqtyghyna qaraghanda  Qazaqstanda qazaqtyng aitqan sózi jelge úshqan  zaman ornaghan ba dep qalasyz. Áytsede, әlgi «31 arnadaghy» qazaq sózine týsinetin it eske týskende, apyr-au bizding biyliktegiler qazaq sózine sol ... qúrly týsinbeytin bolghany ma degen jaman oigha týsip ketkenindi de bayqamay qalady ekensin. Sonda da Qúdayym qazaqty

         «Basshysy namyssyz – el jetim,

         Qorghaushysy joq – jer jetim»

kýiden saqtasyn dep tilek tileuden janylmaymyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1501
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3273
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5691