Jarty әlemdi qangha bóktirgen súrapyl soghys týbegeyli toqtap, el enbekpen ensesin endi kótere bastaghan súrqay kez. Ghasyr basyndaghy dýrbelennen, qara tanyghandy jusatyp salghan qughyn-sýrginnen ornaghan ýrey әli tarqay qoymaghan. Alataudyng ayasyndaghy Alash júrtyn ejelden qyrqysqan ata jau bir, otarshyl biylikting qara shekpenderi eki, qyzyl jalauly jendetter ýsh oirandap, alaqanday auyldy keshegi kýnge deyin birese oigha, birese qyrgha tyqsyryp kelipti. Nauryzgýl býr jaryp, júpar anqyghan jylymyq kóktemde kindigi kesilgen bóbek kópshilik ýshin sauapty is jasap, auyl arasyna jol tósep jýrgen әkesin sheksiz shattyqqa bólegen. Amal qaysy, tóbesi kókke eki eli jetpegen asqar taudyng ter singen ystyq qúshaghyn besiktegi balpanaq nebәri bir-aq ay iyiskedi. Izin jalghaytyn perzentine jýregi jaryla quanghan qayran sabaz sanauly kýnde týinekten kóz júmdy. Anasynyng omy­rauynan erni bosamaghan shiyettey taghdyrly sharana al­dynan tosqan ómirding kermeginen ja­symady. Jarlylardy ja­ryl­qaytyn kenestik ker zaman onsyz da az qazaqty ayaghan joq. Ziyalylaryn zúlmatpen, últ ýshin ýn qatqandardy naqaq jalamen jer jastandyrdy. Odan qalghanyn soghysqa salyp, týtindegen qisyq myltyqpen ajalgha qarsy aidady. Ýsh ghasyrlyq ýrey halyqtyng әdebiyeti men ónerin, ghylymy men bilimin túnshyqtyryp, at qúlaghynda oinaghan kóshpendilerding keyingi úrpaghyn jaltaq etti. Adamynan abaqtysy kóp ýreyli zamanda zerek ósken balany qorqynyshtan kózsiz batyrlyqty  dәriptegen halyq epos­­tary, qiyalyn úsh­tap, oiyn damytatyn anyz әpsanalar qútqa­rypty.

Uәlihan QALIJAN,

M. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrek­to­ry, filologiya ghylymdarynyng doktory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Aytylghan aqiqatty filologiya ghylymdarynyng doktory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, QR Parlamenti Mәjilisining ekinshi, ýshinshi jәne tórtinshi shaqyrylymdaghy deputaty, M. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrek­to­ry Uәlihan QALIJAN jiyi-jii oy eleginen ótki­zedi. Sol jaltaqtyq el ishin keninen jaylasa da, Alash arystarymen jasyryn jalghasqan altyn jylgha ýzilmepti. Qayta janashyl buynmen tolyghyp, qazaqtyng tól tarihyn tanu terendey týsken kóri­nedi.

Ghalym kórkem әdebiyet arqyly ghana qazaq tariy­hynyng janghyrghanyn, ótkenge qúrmetpen qarau art­qanyn aitady. Áytpese, «Abay joly» epopeyasy, «Han Kene» dramasy, «Kóshpendiler» trilogiyasy jazylmaytynyn algha tartady. Biz júmys kensesine kirgende ýnemi izdeniste jýretin jannyng taghy da gazetke shúqshiya qarap otyrghan oily jýzin bayqa­dyq. Kóz aldyndaghy kóldey maqaladan belgili tarihshy Mәmbet Qoygeldining aty-jónin kórdik.

– Myna maqalany qarashy, – dedi Uәlihan Qa­lijan merzimdi basylym betinen kóz aiyrmaghan qal­py. Áldeqashan ózine únaghan, qúptaytyn túsyn qa­lam­men syzyp qoyypty. – Tarihshymyzdyng taldap jaz­ghan, dәiekpen aitqan sózine qalaysha qosyl­may­syn? «Ótken zamandardaghy kýrdeli tarihy pro­ses­ter­di týsinu ýshin birden-bir tiyimdi qúral – kórkem әde­biyet. Kórkem әdebiyet – halyqtyng jany, ha­lyq­tyng sezimi. Onsyz tarihy prosesti týsinu mýmkin emes», – dep jazady Mәmbet Qoygeldi. Orys fiy­losofy Nikolay Chernyshevskiy sonau HIH ghasyrda: «Ádebiyet – ómirding ainasy», – dep aityp ketken. Búl da beker berilgen anyqtama emes.

Ghalymnyng aldynda qat-qabat jinalghan gazet-jurnaldar kóp eken. Barlyghy jana qaghazdyng iyisi an­qyghan býgingi san. Kýndelikti aqparattar aghyny­nan, ghylymy janalyqtardan qol ýzbey qarap otyratyn jan menmensip qaraghan joq. Kerisinshe,  qúshaq jaya ornynan túryp, qanyna singen qarapayym minezimen ashyq-jarqyn qarsy aldy. Birden: «Men jurna­liy­stikadaghy enbek jolymdy «Jetisu» gazetinen basta­ghanmyn. Onda jeti jyl qyzmet ettim», – dedi aghynan jarylyp.

Túnghiyq oy adam balasyn tyghyryqqa tiregen be?! Ghylymy júmystan qoly qalt etkende ótken shaq­taghy balalyqqa boylay ketetin Uәlihan kóz al­dyna әkesining jarqyn beynesin keltiruge tyry­sa­dy. Bir ailyq sәbiyding sanasynda esh belgi saqtal­ma­sa da, anasynyng aituymen qalghan elesterdi qúras­ty­rady. Marqúm әkesi Qalijan búl ómirge kelgende qat­ty tolqypty. Jol tósep, talay túrghynnan alghys ar­qalaghan otaghasynyng ghúmyry úzaqqa sozylmady. Tip­­ti, sureti de saqtalmaghan. «Ákemnen qalghan jal­ghyz belgi bar, – deydi ghalym úzaq ýnsizdikten keyin sәl sybyrlap. Kózinde jas bar. – Ákemning ómirden ót­­ken kýni 10 aqpan edi. Sol kýni japalaqtap qar jauypty. Áli kýnge deyin jylda 10 aqpan kýni biz­ding auyl aq kórpege oranyp qalady. Býkil túrghyndar sol kýngi aq úlpany «Qalijannyng qary» dep atay­dy».

Qalijannan qalghan belgi búl ghana emes. Ákesi ómirining sonyna deyin auyl-auylda brigadir bolyp istepti. Úzynaghashqa tayau jerde Jetiqyrqa atalatyn adyr bar. Enbekti sýigen Qalijan Jetiqyrqany óz qolymen jaryp, halyq tótesinen qatynaytyn jol salyp bergen kórinedi. Ol mang býginde el auzynda «Qalijannyng Jetiqyrqasy» atalady. Uәlihan Qa­liy­jan ózi tughan Besmoynaq auylynda bar auyrt­palyqty kótergen anasyna mәngi qaryzdar. Mún­daghy kóne shirkeu keyin bastauysh synypqa ainalyp, ghalym alghash әripti osy ghimaratta tanidy. Jazushy әdebiyetke qúshtarlyghyn, ónerge jaqyndyghyn ana­synyng tәrbiyesimen tikeley baylanystyrady.

– Anam Mәrtay Qolghanatqyzy ónerge jaqyn ki­si edi. Keste tigip, shilteri toqityn ismerligi taghy bar. Aqyndyghy kemerinen asyp túrghan uaqytta aitysqa qatysyp jýrdi. Naghashym Qolghanat ta shertpe kýiding sheberi edi. Qazaq әdebiyetine qyzy­ghu­shylyghym, qalam ústaugha qabiletim anam jetek­tep alyp baratyn Orazbay aqsaqaldyng kitap­ta­ryn oqudan, tyndaudan bastaldy. Anam kýnde keshkisin sol ýige jetektep әkeletin. Sóitip, men aghayynymnyng ýiinde epostardy tyndadym. Keyde úiyqtap qalamyn. Eng bastysy, maghan halyqtyng batyrlyq dastandary bes jasymnan sine basta­dy, – deydi Uәlihan Qalijan.

Ásirese, ghalymnyng jadynan auyldaghy alasa to­qal tam óshpeydi. Baldyrghan jyldarynyng kuәsi bolghan eski ýiding shatyryna qys týse qar jinalyp qalatyn. Kenestik biylikting saltanat qúrghanyna otyz jyldan assa da auyldyng siqyn qashyratyn jataghan bas­panalar menmúndalap túrady. Aydyng jary­ghy­men, odan qalsa tanalakeuimnen ýy tóbesindegi qardy týsiretin bala Uәlihan ýnemi kóshedegi baghanda ilingen radioqabyldaghyshqa qúlaq týretin. Balalyq tazalyq, qyzyl sayasattyng salqynyn әli sezinbegen pәk kónil sol radiodan Stalinning ólgenin estigende jylap jibergen. Ashtyq pen soghystan endi ense kótergen el de: «Endi qalay kýn kóremiz?» – dep etegin jasqa toltyrypty.

Ghalymnyng anasy jii nauqastanatyn. Ákesiz ósken balagha búl auyr tiishi edi. Qashanda ishtey anasynyng amandyghyn tilep, sәby jýrek shyr-shyr etip enbekke erte aralasty. Ýshinshi synypta oqyp jýrgeninde jamaghayynynyng ýiinde jalghyz túryp, jalghyz siyrdy sauatyn. Sonda qúlqyn sәriden shelek ústap, siyrdy óriske aidaytyn qyldyryqtay balany kórgende baqtashy: «Jetim jetiledi, Uәliy­han. Kýnderding kýninde sen de ýlken azamat bolasyn. Qazir qabyrghang qayysyp jýrse de, esh moyyma!» – dep jiger beredi eken. Nebәri toghyz jasar bala kýnde keshkilik eki shelek sýtti auyl irgesindegi may shy­gharatyn zauytqa ótkizip, anasyna aqsha dayyn­day­tyn. Auyl­daghy auyrtpalyqty, taghdyr salghan tauqymetti eresektershe moyymay kótergen Uәlihan kóp úzamay anasymen birge Almaty qalasyndaghy aghasynyng qolyna kóshedi.

Uәlihan Qalijan kindik qany tamghan auylynda sabaq bergen Kәbirjan ústazy bolmasa, onyng qabyr­gha­men siresken kitaptaryn oqymasa, Almatydaghy Áliya Dýisenova esimdi múghalimi baulymasa әdebiyet әle­mine qadam baspas edi, bәlkim. Ábdilda Tәjibaev, Áset Beyseuov, Zeynolla Qabdolov syndy últ ziyaly­lary jii kelip, kezdesu ótkizetin № 12 bilim ordasy Uә­lihan Qalijannyng bolashaghyna baghyt siltedi. Ja­zushy Smaghúl Elubaymen bir partada otyrghan ghalym albyrt kónilmen әdebiyetke dendey berdi. Biraq alyp-úshqan jas týlek alghashynda elmen birge tehnikalyq mamandyqty tandap qoyyp, artynan rayynan tez qaytyp, qújattaryn Qazaq últtyq uniyversiytetining filologiya fakulitetine alyp barady.

– Bala kezimnen jetimdikting zardaptaryn kórip ós­tim. Uniyversiytet az kýnde mening ystyq úyama ai­nal­­dy. Mýiizi qaraghayday bilimdi, bilikti profes­sor­lar­­dy tughan әkemdey, alyp bәiteregimdey sezindim. Stu­­­dentting boyynda tútanghan shoqty ýrlep, jagha biletin ústazdar boldy jan-jaghym. Oqu ordasynyng ta­bal­dy­ryghyn attaghan sәtte qazaq jәne orys tilderine jýiriktigim septesti me, audarmashy­lyq­qa beyimdel­dim. Alayda ekinshi kursta meni әdebiyet­ting alyptary Bey­senbay Kenjebaev pen Túrsynbek Kәkishev ka­fedragha shaqyrtty. Ekeui de asygha kýtip otyr. «Orys әdebiyetin zertteushiler, onyng ishinde audarmashylar jetkilikti. Sening myna jýrising ne? Qazaq әdebiyetining tarihyn zertteu kerek bizge. Qa­zaq tarihynda aityl­may qalghan túlghalar kóp. So­lar­dy әdebiyetting aina­lymyna qosu qajet», – dedi Beyseken. Men sol kýnnen bastap qazaq әdebiye­tining aqtandaq betterine dendedim.

Bayqaymyn, qarsy aldymda otyrghan ghalym endi ghana syr aghyta bastaghanday. Kóz aldyma oily-qyrly jerlermen shoqyta jýrip, miday jazyqqa shyqqannan keyin kósilte shapqan jýirik elestedi. Uәlihan Qalijan kibirtiktegen joq. Sheshile sóilep ketti. Managhyday emes, dauysy da kóterinki leppen asqaq­tap estildi. Últty azattyqqa, tazalyqqa, ruhany tәr­biyege bastaghan bir top qazaqtyng aqyndaryna kenestik jýiening kesirinen kertartpa, eskishil, dinshil degen aiyptar taghylypty. Nәtiyjesinde, keyingi úrpaq olar­dy úmytyp ýlgeripti. Beysenbay Kenjebaev qyzyl sayasat kenirdekten alyp túrghan tústa da shәkirtterine tyng taqyryptar berip, qazaq әdebiyetining tarihyn te­rendete berdi. Jas student Uәlihandy shaqyryp alu­daghy sebebi sol edi. Ádebiyetting maytalmany Rymghaly Núrghali, Múhtar Maghauiyn, Myrzatay Joldasbekov, Alma Qyraubaeva syndy shәkirtterimen qazaqtyng óshe bastaghan ruhyn qaytaryp, tarihyn tiriltti. «Tarih qoynauynda eskishil degen aiyppen qalyp ketken aqyndardy alyp shyghasyn. Núrjan Naushabaevty zertte», – deydi professor izdenimpaz studentke.

Student bas tartqan joq. Beysenbayday kóregen pro­fessordyng aldynan jigerlenip shyqty. Uniyver­siy­tet qabyrghasyndaghy sporttyq sharalardy da bir týnde qoyyp, tereng de kýrdeli, shyrmauy kóp, shy­damdy talap etetin ghylym jolyna týsti. «Beysen­bay Kenjebaev dýniyeden qaytqanda auyr tiydi, – deydi Uәlihan Qalijan. – Men onyng 52-nshi shәkirtimin. Menen keyin taghy eki adam qorghady. Úly ústaz edi. Últ­shyldyqty, últyn sýydi aiqaymen, sózben emes, ispen, ghylymmen dәleldedi». Ghalym studenttik qy­zyq­­pen qoshtasyp, qyzyl diplomymen gazetterdi ja­gha­laydy. Qalamy jýrdek, oiy úshqyr jasty «Jetisu» gazetining újymy jyly qabyldaydy. «Úzyn boyly, týri sústy Qaraghúlov degen bas redaktory bar eken. Qyldyryqtay jaspyn әli. Sarbas Aqtaev esimdi orynbasaryn shaqyrdy da, mening qalam alysymdy bayqaudy tapsyrdy. Mening dinshil aqyn Núrjan Naushabaevty zerttep jýrgenimdi bilgende, Sarbas aghamyzdyng kózi janyp ketti. Beysenbaydyng shәkirti ekenimdi estigende tipti qúrmetpen qarady. Ertesine qazaqtyng suretshisi Sahy Romanov turaly maqala jazyp әkeldim. Alghashqy jazghanymnan-aq bir әrpi ózgermey gazet betine jariyalandy», – deydi Uәlihan Qalijan.

Beysenbaydyng shәkirti alghashqy jurnalistik she­berligin «Jetisu» gazetinde shyndaydy. Baymolda Mu­sinning qanatynyng astyna barghan keshegi student ýl­ken jurnalistik mektepten ótedi. Hat qorytyp, kel­gen maqalalardy óndep tәjiriybe jinaqtaydy. «Eng әue­li taqyryp! Taqyryp – maqalanyng jarty mazmú­ny. Taqyrybyng orasholaq bolsa, shygharmandy eshkim oqymaydy», – dep ýnemi aityp otyratyn Baymol­da­dan Uәlihan kóp nәrse ýirenip shyghady. «Jas týlek» degen jastar betin úiymdastyryp, Almaty men oblystyng myndaghan órenderimen tanysady. Uәlihan osy gazette jýrip jastardyng komiytetine mýshe, týrli jiyn­dargha delegat bolyp, belsendiligimen, enbek­qorlyghymen basshylyqtyng nazaryna iligedi. Qym-quyt jurnalistikanyng ortasynda jýrse de ghylymy júmysyn tastamaghan Uәlihandy basshylyq qyzmetke shaqyrady. Bәlkim, ghylymgha qyzyqpaytyn adamgha búl taptyrmas ýlken mýmkindik shyghar. Alayda jas jur­na­list gazette jýrip jazghan dissertasiyasyn bәrinen joghary qoyady. Onyng ýstine Qazaq últtyq uniyver­siy­tetine oqytushy bolyp ornalasudy, ózine jol siltegen professorlar sekildi dәris berudi armandap jýrgeni qashan.

– Mening búlay bas tartuymdy eng aldymen es­ti­gen Quanysh Súltanov tanghalypty. Meni shúghyl sha­qyrt­ty. Ol uaqytta Quanyshty syrtynan jaqsy bilemin. El syilaghan adal adam. Aytqanyna kelistim. «Myna jerde júmys isteseng jurnalist bola almay qalamyn nemese uniyversiytette ghylym joly jaby­lady dep oilaysyng ba? Olay emes», – dedi ol maghan. Sóitip, mening qyzmetim týbegeyli ózgerdi, – deydi Uәlihan.

Kóz jýgirtip kórsek, qalam ústaghan qayratker ghy­lymy mindetine kir júqtyrmapty. Izdenisin arttyr­masa kemitken emes. Jurnalistikada aqparat arqalay jýrip, eskishil dep shetke qaghylghan aqyndardy qazaq әdebiyetining tarihyna engizip erlik jasady. Belgili jurnalist, qogham qayratkeri Quanysh Súltanovpen kezdesu Uәlihannyng qyzmettik jolyna ýlken ózgeris әkeldi. Alghashynda basqarmada núsqaushy, keyinnen baspasóz sektorynyng mengerushisi bolyp qyzmetin jalghastyrdy. Búl kezde de ol tanymal basy­lym­dar­dyng bas redaktorlarymen qoyan-qoltyq júmys istep, Múzafar Álimbay, Seydahmet Berdiqúlov, Fariza On­gharsynova siyaqty ótkir oily qalamgerlermen pikir­lesedi. Ýlken sayasy mektepten ótedi.

Uәlihan Qalijan turaly biz ýnemi jyly pikir es­­tiymiz. Ústazy Sarbas Aqtaev kezdesip qalsa: «Uәliy­han Qalijan barlyq satydan ótken ghylym men jur­na­­listikanyng maytalmany. Ol jurnalistikanyng ba­la­lyghy «Qazaqstan pionerin», jastyghy «Leninshil jas­­ty», danalyghy «Egemen Qazaqstandy» basqardy. Me­­ning shәkirtim baqytty adam», – dep jii aitady eken. Rasynda da, Uәlihan orda búzar otyzynda ba­la­­lardyng bas basylymy «Qazaqstan pioneri» – qa­zir­gi «Úlan­dy», qamal alatyn qyryghynda «Leninshil jas­ty» – býgingi «Jas Alashty» jәne erding jasy elu­de «Egemen Qazaqstandy» basqaryp, redaktor bo­lyp­ty.

– «Jetisu» gazeti men ýshin ystyq basylym. Toq­san jyldyq mereytoyynda ol turaly lebizimdi bildirip, ýlken kólemde maqalamdy jariyalaghanmyn. Me­ning әli qalyptaspaghan qalamymdy túnghysh úsh­taghan respublikadaghy eng abyz basylymnyng biri osy, – deydi ghalym qarsy aldynda jatqan gazetterge shúq­shiya qarap. Ótken ghasyrdyng basynda jalyndy jas Ghany Múratbaev qoyyp ketken «Jas Alash» atauyn bir-aq týnde «Leninshil jas» gazetine qayta­ryp, ýlken erlik jasaghan – Uәlihan Qalijan. Mún­day tәuekeldi talap etetin is kenestik jýie әli kýirey qoymaghan tústa qiynnyng qiyny edi. Biraq ghalym últ mýddesi jolynda ayanyp qalmady.

Ómir ótkelderinen ýzik-ýzik syr shertip otyrghan ghalymnyng әr sózinen qorghasynday salmaq seziledi. Bey-bereket maqtangha salynghanyn, lepiremin dep pen­deshilik pighylyn bayqatyp qoyatyn pasyq minez atymen joq. Shyn mәnindegi ghalymnyng qarapayym­dylyq esip túrady emes pe? Biz Uәlihan Qalijanmen bolghan әngime barysynda anasy darytqan, kórkem әdebiyetten singen sabyrlylyqty, adaldyqty, qara­payym minezdi ap-ayqyn anghardyq. Sayasat sahnasynda da ghalym elden alshaqtap, suysyp kórgen emes. Mem­lekettik biylikting minberinde de atadan alghan aqyldan, anasy qúighan taghylymnan ainymady.

Uәlihan Qalijan syndarly sәt tuyp, eki qolgha bir kýrek tappay qalghan kezde de mort synbady. Qay­bir ýzengilesteri auyrtpalyqty kóteruge shydas­tyq ta­nytpay, auyrdyng ýstimen jýrip ketti. Ishkilikke sa­lynyp ketkender de boldy. Ghalym on shaqty kýn jú­mys­syz qalghan kezinde qala ishinde jekemenshik kó­ligi­men jolaushy tasymaldap kýn kórdi. Oghan ar­lan­ghan joq. Kerisinshe, ózin synady. Qanshalyqty qarapayym ekendigin bayqaghysy keldi. El ishinde qara jayau jýruden qashqaqtap, qargha adym jerge kólik shaqyr­ta­tyn kýigelektik Uәlihan Qalijannyng boyynan tabylmaydy. Shaghyn avtokóligimen jolaushy tasy­mal­dap nan-túzyn aiyrghannan biz qarapayym­dy­lyq­tyng asqan ýlgisin kórdik. Qarapayymdylyqqa, kishi­lik­ke qashanda qúday jaq qoy. Túp-tura on kýnnen keyin taksist ministrding orynbasary qyzmetine ketedi.

– Óz ómiring turaly syr shertsen, beynebir tep-tegis jolda kele jatqandaysyn. Bәri tamasha, bәri ghajayyp sekildi seziledi. Bayqaghanym, baghy janghan jigitting jauy da janbyrdan keyingi sanyrau­qúlaqsha qaptaydy. Ásirese, basshylyq qyzmette sayasy mәseleler kóldeneng tartylyp, týsiniksiz talaptar qoyyla bastaghanda bәrinen baz keship, qol silteging keledi. Biraq múndayda adamdy eshbir sayasy astary joq taza ghylym qútqarady. Ózinning ghylym jolynda enbektenetin qabiletinning bar ekenin bilgende tipti baqyttysyn. Ár adamnyng basynda bolatyn qiyn­dyq qoy. Ómir tek quanyshty sәtter­den qúralmaydy. Eng bas­tysy, sa­byr­ly bolu kerek. Ghy­lym ghana mәn­gilikke jalghasady. Halqyng ýshin jasaghan jaq­sy­lyghyng ghana ghú­myrlyq, – deydi ghalym tolgha­nyp.

Ghalym әr jyldarda QR Pre­­ziydent әkimshiliginde, QR Parlamentinde, ministrlikte abyroyly qyzmet­ter atqardy. Sayasy dodagha týsip, halyqtyng qalaulysy boldy. Parlament minberinde el ishinde sheshimin tap­paghan týitkildi mәsele­ler­di kóterdi. Onyng shet­elge bala satudy toqtatu, kezinde týrli sebepter­men qonys au­dar­ghan otan­dastarymyzdy ata­mekenge kó­shiru, әleumet, әde­biyet, mәde­niyet, til tóniregindegi ótkir taqy­ryp­tar­dy qauzady. Gha­lym sayasy sahnadan bólek, shy­­­ghar­mashylyqtyng qazany qaynaghan «Egemen Qazaq­stan» gazetinde basshylyq jasaghan jyl­daryn úmyt­paydy. Dәl osy jyldary ol «Pre­ziy­dent» degen kitap jazdy. Eng bastysy, Uәlihan Qaliy­jan – «Egemen Qazaqstan» gazetin Astanagha kóshirgen bas redaktor.

– Astanany Almatydan Aqmolagha kóshirudi kóp­shilik qiyal, ertegi siyaqty qabyldady, – deydi Uә­liy­han egemendikting alghashqy jyldaryn eske týsirip. – Qauly shyqqan kezde eshkim sengen joq. Sol uaqytta Elbasy Avstraliyagha resmy saparmen bardy. Sapar kez­inde Memleket basshysy Avstraliya astanasyn bes ret auystyrghanyn estiydi. Men qasynda súhbat alyp túrghan sәtimde bizding elge de tez arada as­ta­namyzdy auystyrudy, Almatydan Aqmolagha kóshti bas­tay berudi tapsyryp jatty. Astana­myzdyng jana­dan salynuyn ýsh ghasyrlyq ezgini, otarlaudyng búghauyn búzyp, shyn mәnindegi derbes el ekenimizdi kórsetuding jarqyn belgisimen baylanystyramyn. Geosayasy túrghydan da biz úttyq. Astana qashanda shekaradan alysta, qalyng elding ortasynda ornala­suy tiyis. Astanamyzdyng ense kóteruin egemen­di­gi­miz­ding jemisi dep bilemin. Elbasy bir sózinde: «Astana gýl qala bolady», – dep aitqan edi. Aqiqatynda da gýlge kómkerildi. Jasyl jelekke orandy. Teris­ti­gin­degi Burabaydyng ormanymen Astananyng aghashtary ara­lasa bastady. Tal-terektermen birge Elorda­myz­dyng jangha jaysyz klimaty da ózgerdi. Birinshi Petr kezinde astanalaryn nege ózgertti dep oilay­syz? Ortalyqty shekaradan alys ústau ýshin istedi. Al bizding Astana Qazaqstannyng ghana emes, býkil jerding kindiginde túr.

Astana azattyqtyng jemisi anyghynda. Elorda ege­mendigimizdi aishyqtady rasynda. Uәlihan Qaliy­jan­nyng Astana turaly tebirene sóz sóileui teginnen tegin emes. Sol kezde ózi basqaryp otyrghan «Egemen Qa­zaqstan» gazetining újymyn da alghashqylardyng biri bolyp Astanagha kóshirdi. Újymyndaghy jurnalister ýshin jana qaladan 25 túrghyn ýy satyp alady. Birde-bir jurnalisti baspanasyz qaldyrmay, bauyry býtin, basy aman qalpynda újymyn Saryarqanyng tórine ornalastyrady. Bas redaktor gazetting qoghamdyq-sayasy baghyt-baghdaryn aiqyndaumen birge jurnalisterding әleumettik jaghdayyn da qorghauy kerek. Uәlihan basylymda basshylyq jasaghan kezinde osy ústany­myna berik bolypty.

– Últqa qyzmet etu adaldyqtan bastalady, – gha­lym­­nyng aqtarylghan oiy, jýrekten shyqqan sózi jý­rekke qúiylyp jatyr. – Últshyldyq aiyp emes. Al últ­jandy bolu – әrbirimizge mindet. Búl degenimiz – óz últyndy joghary qondan, ózgening ar-namysyna tii­den qashu. Ózgening tilin, mәdeniyetin, dәstýrin qúr­mettep, óz últyndy riyasyz sýi kerek. Últyn sýiding bir belgisi – memlekettik tildi bilu. Eger shyn mәninde Múh­tar Shahanov aitqan derek dúrys bolsa, onda Qa­zaq­standa últyn sýietinder az degen sóz. Tórt miyl­lion qazaqtyng ana tiline shorqaqtyq tanytuy – ýlken qasiret. Qazirding ózinde 65 payyzgha әzer jettik. Halyq sany kóbeymey últtyq sayasy mәseleler de sheshimin tappaydy. Elbasy sol sebepti de shette jýr­gen 5 miyl­lion qandastarymyzdy atamekenge sha­qyrdy.

Ýsh shaqyrylymda deputat bolghan ghalym taghdyr­dyng jazuymen shetel auyp ketken aghayynnyng әleu­met­tik qorghaluyn jii qozghaytyn. Ásirese, olardyng Qa­zaqstangha kelgennen keyingi túrmysyna kóp jenil­dikter jasalauyn tilge tiyek etip, kóshi-qon turaly zang erejelerin jazysty. «Oralmandarmen birge qazaqtyng taza tili keldi. Qolóneri, dәstýri, mәdeniyeti keldi. Kóp­shilikting arasynda shetten oralghan otan­das­ta­ry­myzgha ýrke qaraytyn, olargha jasalghan jenil­dikke narazy adamdar kezdesip qalady. Olar Qazaqstandy órkendetip jatyr kerisinshe. Memle­ketke masyl emes. Óziniz oilanyzshy, osy uaqytqa deyin kelgen bir million qandasymyzdyng arasynda 50 ghylym doktory, 13 myng joghary bilimdi maman bar. Bir million qandasymyzdyng tek 4 payyzy ghana zeynet jasynda», – deydi Uәlihan. Sóz arasynda olardyng demografiyagha eleuli ýles qosqanyn, Qa­zaq­standa tabighy ósim 2006 jyldan bastap bay­qal­ghanyn qua­na jetkizdi. Demografiyagha kesirin tiygizetin ja­san­dy týsik turaly qynjyla aitty. Múny toqtatu kerek­tigin algha tartty.

Ghalymnyng AQSh-ta Piyter degen dosy túrady eken. Ózi qazaq tilining mamany. Qazaqstandy tereng zerttegen kórnekti ghalym. Uәlihan sol zertteushining auzynan: «Álemning talay elin araladym. Biraq óz­derining memlekettik tilin órkendetu ýshin, ózge­lerge ýiretu ýshin arnayy qarjy bóletin jalghyz eldi kór­dim. Ol – Qazaqstan», – depti. Múhittyng arghy be­tin­degi syrt kózding búl sózi Uәlihandy kóp oilan­dyr­dy. Ghalym tazalyqty sýiedi. Shynayylyqty jaqsy kóredi. Isting basy taza, adal bolmasa, sony da súiy­lyp ketetinin aitady. «Árbir memlekettik qyzmetker ózine jýktelgen mindetti taza atqarsa, últyn sýi degen sol», – deydi ol.

– Mәngilik El degen ne? Ol – filosofiyalyq auqymy keng úghym. Qazaq eli mәngi jasasa degen ma­ghy­na beredi. Elbasymyz Mәngilik El iydeyasyn qa­lyptastyru ýshin qanshama enbek sinirdi desenizshi. Eng birinshi shekaramyzdy shegendedik. Shekara turaly qú­jattardy rәsimdeuge baylanysty Elbasynyn: «Qa­zaqtyng bir metr jeri syrtqa ótip ketpesin. Mú­qiyat qadaghalandar», – dep aitqany esimnen ketpeydi. Elbasy shynynda óte eljandy, últyn sheksiz sýietin jýregi keng adam.

Uәlihan Qalijan әr elde jýrip jatqan iydeolo­giyalyq tasqynnan seskenedi. Ertengi kýni dәleli dýdәmal iydeyalar tútas halyqtyng sanasyn ózgertip, bir-birine astamsyp qaratyp qongy mýmkin. Kóp elding iydeyasy bizding últtyq bolmysymyzgha shabuyldaytyn kórinedi. Tarihy kózqarastargha qatysty qazaq halqy tym jaltaq jәne iydeologiya jýrgizuge asyqpaydy. Kórshiles Reseydi alsaq, qanday tarihy oqighany bolmasyn orystandyrugha, ózderine enshileuge tyrysady. Úly Qytay qorghanyn slavyandar saldy dep jarysa jazghany, qazaq jerine kýmәnmen qaray­tyn san myng maqalalary – sonyng dәleli. Ghalym osynday óz mәdeniyetine telu iydeologiyasy jýrip jatqanda bizding halyqtyng samarqaulyq tanytatyna ishi kýiedi. Irgemizdegi ózbek aghayyn Alpamys batyrdy ózbektendirip aldy. Al biz týrki dýniyesi dep ózimizden alshaqtatady ekenbiz. Áytpese, týrki dýniyesine ortaq múranyng bәri ózgeden góri qazaqtyng ózine jaqyn, qazaqtyng saltyna úqsas, tiline sәikes.

Filologiya ghylymdarynyng doktorlyghyn qorghau kezinde ghalym talmay izdengen. «Qazaq әdebiyetindegi diny aghartushylyq aghym» taqyrybynda zertteu jýrgizgen ol dissertasiyasyn alty aidyng ishinde ayaqtaydy. Akademik Zeynolla Qabdolov tanghalady. «Rymghaly Núrghaly qyzmette jýrsem de maghan: «Ól, tiril, qorghauyng kerek!» – dep shegelep aitty. Men tәuligine tórt saghat úiyqtap jýrdim. Joldasym tanerteng júmysqa ketedi. Men oghan esikti syrtynan japqyzdyram. Ózim ýide ghylymy júmyspen ainaly­samyn», – deydi ghalym. Onyng qazaq әdebiyetine degen sýiispenshiligin osydan bayqadyq. Izdenuden talmay­tyn Uәlihan Qalijan dissertasiyasyn alty saghat qorghaydy. Eski partiyalyq, kenestik kózqarastyng senin búzyp, janashyldyqpen diny aghym ókilderin qayta tiriltkendey bolady.

Uәlihan Qalijannyng aituynsha, әdebiyetsiz bolashaq joq. Jas úrpaqqa ótkenimizdi әdebiyet ar­qy­ly ónege etuge tiyispiz. Eger әdebiyet bolmasa, tariy­ymyz jýiesiz taryday shashyrap qalar edi. Ghalym «Babalar sózi» jýztomdyghynyng jaryq kórgenine quanady. Múnyng ar jaghynda qazaqtyn, kóshpen­dilerdin, dalanyng mәdeniyeti menmúndalap túrghanyn jasyrmaydy.

– Lev Tolstoy «Soghys jәne beybitshilikti» jazbasa biz orystar men fransuzdaryng shayqasyn tý­sinbes edik. Sol arqyly Fransiya halqynyng mә­deniyetin bildik. Iliyas Esenberlin «Kósh­pen­dilerdi» ómirge әkelmese, biz býgingi Qazaq handyghynyng 550 jyl­dyghyn toylauymyz da neghaybyl. Iliyastyng qo­lynda «Tarihy y Rashidiy» kitaby boldy sol kezding ózinde. Al Múhtar Áuezov she? «Han Keneni» jazu ar­qyly bolashaq úrpaqqa ýlken múra qaldyrdy. Bilesiz be, «Abay jolynda» aqynnyng bolashaqtan ýmit kýtip, kókjiyekke qarap, qiyalgha beriletin túsy bar ghoy. Sol jerdegi Abaydyng armany býgingi tәuel­siz­dik. Onda Abaydyng ghana emes, M. Áuezovting de ar­many jatyr, – deydi qalamger.

Ghalymnyng aituynsha, biz ótken ghasyrdyng orta sheninde býkil ruhany múramyzdan aiyrylyp qala jazdappyz. Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov Jazushylar odaghynda ótken pikirtalasta qudalanyp, halyq múrasyn jaqtaghany ýshin aiyptaldy. Sóitip, babalarymyz amanattaghan әdebiyetten qol ýzuge dayar túrghan ekenbiz. Otarshyldyq sananyng ornyqqany sonsha, mýiizi qaraghayday kenestik jazushylarynyng birde-biri foliklordan aiyrylu últynan aiyrylu ekenin týsine almapty ghoy. Ghalym soghan kýiinedi. Últty úiystyratyn iydeyalardy jandandyra berudi úsynady. Últshyl bolu kerektigin tilge tiyek etedi.

Qayratker qazaq jurnalistikasyna qatysty da pikirin bildirdi. Atap aitqanda, birjaqty maqtau nemese birjaqty qaralaugha boy aldyratyn baspa­sóz­ding bolashaghy búlynghyr bolatynyn әngimeledi. Jur­nalistika tәueldilikten arylghany abzal. Uә­lihan Qa­lijannyng aituynsha, Qazaqstanda aqty aq, qara­ny qara dep taratatyn aqparat qúraldaryn qalyp­tas­tyratyn uaqyt jetken. «Kezinde jemqorlyq tura­ly zannyng 6 babyna: «Menshik týrine qaramastan búqaralyq aqparat qúraldarynda jariyalanghan ma­qa­lalar mindetti týrde memlekettik organdarmen birge qaralu kerek», – degen tarmaqsha engizdi. Elbasy qol qoyghan. Biraq osy bap әli kýnge deyin júmys istemey túr. Gazet betinde jemqorlyq turaly maqala ba­syl­sa memlekettik mekeme de, halyq ta nazargha almay­tyn dәrejege jetken. «Gazet jaza beredi» degen ja­lang týsinik payda bolghan», – deydi qayratker qyn­jylyp.

Uәlihan Qalijan býgingi tilshige jurnalistiy­kany kәsiby týrde mengere salu azdyq etetinin keni­nen órbitti. Býgingi zaman salagha beyimdeludi talap etedi. Eng әueli, jurnalist birneshe tildi mengerui qajet. Sodan keyin zang men ekonomikany bilui shart. Áytpese, qazaq jurnalistikasynyng әlemdik biyik dәrejege kóterilui ekitalay. Osy talaptar oryn­dalsa ghana aghylshyn tilin mengeru arqyly aqpa­rat­tardy negizgi kózderden tikeley qazaqsha audaru qalyptasady. Nәtiyjesinde, shynayy aqparat taray­dy. Ótkirlik, pәrmendilik payda bolady.

Ghalym sheshile sóilep otyr. Ózi ómir sýrip otyrghan qoghamgha bey-jay qaray almaytyn qayratkerde kemel oy kóp. Auzynan shyqqan әrbir sóz oilandyrady. Baghytymyzdy kórsetedi. Bolashaghymyzgha jol silteydi. Elbasy bir sózinde: «Ruhy kýshti elde ghana memleket qúrylady», – dep edi. Sol sóz Uәlihan Qalijannyng da ómirlik qaghidasyna ainalghanday. Ghalymnyng sózine sýiensek, jetpis jyl boyy markstik, engelistik, lenindik hәm stalindik sitatagha tolyp ketken qazaq ghylymyn qayta tazalaugha ýlken kýsh júmsalypty. Qaghaz betinde kenestik iydeologiya tazartylghanmen, halyq arasynda әli de eski kózqaraspen kýn keship jýrgender jetkilikti. Ókinishtisi, olar tәuelsizdikting qadirin sezinbeydi de. Sondyqtan, últ qayratkeri bar salmaqty, bar kýsh-jigerdi jastargha artudy qúp sanaydy. Jastar qoghamnan ajyramay túrghan kenestik iydeyany ketirip, Mәngilik Elding mindetterin odan ary gýldendiretinine senimdi.

Quanysh Túnghatar

Abai.kz