Jaqynda Almaty qalasy Bostandyq audanyna qarasty 183 jalpy bilim beretin mekemede (ary qaray - mektep) Qazaqstan halqynyng tilderi kýnine oray «Últ anasy - til» atty merekelik shara ótti. Jas býldirshinderding ana tilderine aquyz niyetteri, anqyldaghan aq tilekteri óleng bolyp tógilip, әn bolyp shyrqalghan saltanatty keshke «Abai.kz» portalynyng tilshileri de baryp qaytqan bolatyn.

Shara barysynda mektep oqushylarynyng arasynda tilder kýnine arnalghan suret kórmesi úiymdastyrylyp, týrli últ ókilderining dastarqany jayyldy. Sonday-aq, ana ti­lin ardaq tútqan, memlekettik tilding mәrtebesin ósirgen, til janashyrlary bo­ludy múrat etken balalar tilge qatysty óz ólenderin oqydy.

Eng bastysy biz búl merekelik sharadan qazaq tilin ýirenuge qy­zyghushylyghy artyp kele jatqan balaqaylardy (elimizdegi diaspora ókilderining úrpaghyn) kórdik.

Qazir qoghamdyq pikirlerding talqysyna týsip jatqan «Ýshtildilik» mәselesi óte nәzik taqyryptardyng biri ekeni ras. Ásirese, Bilim jәne ghylym ministrligining jalpy bilim beretin mektepterge engizilgen jana  reformasyn oqushylar әm oqytushylar qalay qabyldap jatyr? Búl turaly biz 183-mektepting diyrektory Beybitkýl Yasynqyzynyng ózinen súradyq.

-Beybitkýl Yasynqyzy, bayqap qarasam, mektepterinizde bala sany edәuir az eken...

-Búl mektep búryn Qarasay audanyna qarasty Ermensay auylynyng orta mektebi bolghan. 2014 jyldyng shilde aiynda Almaty qalasynyng qúramyna qosylyp, Bostandyq audanyna qarasty mektepterding qataryna nómiri 183- mektep bolyp auysty. Shynynda bizde bala sany az. Sebebi, búl - búryn az sandy oqu orny bolghan. Búl jaqqa kólik qatynamaytyn. Tek jergilikti túrghyndardyng balalary oqityn. Aralas mektep qoy. Qazaq-orys synyptary bar. Qazirding ózinde oqushylarymyzdyng sany kóp emes. Bastauysh synyptarda (1-4 synyptar) 86 bala, 5-9 synyptarda 74 bala, al 10-11 synyptarda bar bolghany 9 bala oqidy.

-Siz búl jerde qansha uaqyttan beri diyrektor bolyp qyzmet etesiz?

-Mening jalpy enbek ótilim 25 jyl. Shiyrek ghasyr boyy ústazdyq jolda kelem. Búl mektepke diyrektor bolyp kelgenime ýsh jyl ghana boldy. Bilesiz be, men diyrektor bolyp kelgen alghashqy jyly búl mektepte 110 bala ghana oqityn. Byltyr sanymyz ósip, 141 balagha jettik.

-Beybitkýl Yasynqyzy, qazir sizder QR BGhM engizgen jana reforma boyynsha júmys istep jatyr ekensizder. Qiyn emes pe? Ásirese mektepke endi ghana kelgen býldirshinge ana tilinen búryn orys, aghylshyn tilin ýiretu ýrdisi qanshalyqty tiyimdi?

-Ras aitasyz, biz qazir ministrlik bekitip bergen oqu jospary boyynsha júmys jasap jatyrmyz. Janaghy mektepke endi ghana kelgen bala ýshin aghylshyn tilin birden ýiretip ketu degen qiyn, әriyne. Degenmen, bizding oqu josparymyz boyynsha biz alghashyntilinde auyzsha sabaqtar jýrgizemiz. Balagha birden aghylshynsha jazdyryp jatqanymyz joq. Alghashyn tili sabaghynda balany aldymen tilge jattyqtyryp, sosyn ghana oqytudyng ekinshi kezenine auysady.

- Al jogharghy synyp oqushylary jaratylysttanu pәnderin aghylshyn tilinde oqyp jatyr ma?

- IYә, ministrlikting standartty baghdarlamasy boyynsha solay bolyp jatyr.

- Taghy bir bayqaghanym, oqushylar Abaydyn, Maghjannyn, Múqaghalidyng ólenderin aghylshyn tiline audaryp oqidy eken... Sonda ministrlik oqu materialdaryn da әzirlep bergen be?

-Joq (kýldi), búl bizding múghalimderding dayyndaghan baghdarlamasy ghoy.

-Búl baghdarlama boyynsha oqytu mektep jasyndaghy balalardyng qazaq tiline degen súranysyn tómendetip jibermey me?

-Men olay oilamaymyn.

-Biyl qansha bala mektep bitiredi?

-Biyl biz 5 týlegimizdi úyadan úshyramyz...

- Últtyq biringhay testileude besinshi pәn retinde qanday pәnder tandalyp alyndy?

-2 oqushy aghylshyn tilin, taghy eki oqushy fizikany jәne 1 bala qazaq әdebiyeti pәnin tandap otyr.

-Aghylshyn tilin eki bala tandasa, al fizikamyz janaghy baghdarlama boyynsha aghylshyn tilinde oqytylady ghoy...

-IYә.

-Demek bar bolghany bir oqushy qazaq tilin, әdebiyetin tandap otyr eken. Búl jogharyda aityp otyrghan súranysymyzdyng naqty kórsetkishi emes pe?

-...Shyndyghyna kelsek, óziniz kórgen bolarsyz, bizding mektepte ózge últ ókilderi kóp. Sol balalardyng arasynda qazaq tiline degen qyzyghushylyq artyp keledi. Alghashqy jyldary búl balalardyng birde-bireui qazaq tilinde sóilemeytin. Qazir qosymsha sabaqtar oqytyp, qazaq aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn ýiretudemiz. Bizding mektepting oqushylary respublikalyq, audandyq jarystargha qatysyp, jýldeli oryndar alyp jýr. Búl degeniniz ózge últ ókilderining arasynda qazaq tiline degen súranystyng arta týskendigin kórsetse kerek dep esepteymin.

-Ýsh tilde bilim beru jobasy ministrlik tarapynan maqúldanghany ras. Endi sizderde sol talapqa say bilim beretin kadrler jetkilikti me?

-Ras, baghdarlama engizildi. Soghan sәikes bizding mektepting 6 múghalimi Nazarbaev intellektualdy mektebinde 9 ailyq oqu kursynan ótip keldi. Nazarbaev ziyatkerlik mektepteri, Dýniyejýzilik bilim beru úiymynyng pedogogikalyq sheberlik ortalyghy, Kembridj uniyversiytetining bilim beru fakulitetimen birlesip әzirlegen QR Jalpy bilim beru úiymdarynyng biliktiligin arttyru baghdarlamasy boyynsha 640 jәne 340 akademiyalyq saghattary boyynsha oqyp keldi.

-Jaqsy eken. Tegin be?

-IYә, búl arnayy kurstardy ministrlik úiymdastyrghan.

-Uaqyt bólip, súhbat bergeninizge raqmet. Ana tilinin, qazaq tilining qadirin asqaqtatatyn oqushylarynyz kóp bolsyn!

-Sizderge de ýlken raqmet!

Núrzat Toghjan

Abai.kz