Qazaq últ-azattyq qozgha­lysynyng jetekshisi, Alash­orda avtonomiyalyq ýkime­tining tóraghasy  Álihan Bókey­hanovtyng 150 jyldyghyn YuNESKO kóleminde atap ótu sha­ralarynyng ayasynda Abay atyn­daghy Qazaq últtyq pedagogiy­kalyq uniyver­siyteti men Qa­zaqstan tariyh­shy­lary qauym­dastyghy­nyng úiymdastyruy­men «Eura­ziyanyng týrki jәne músylman halyqtarynyng sayasy kósh­bas­shylary: túlghalar, iydeyalar, taghdyrlar. HH ghasyrdyng basy» atty halyqaralyq ghy­lymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti, - dep jazady Egemen Qazaqstan gazetining tilshisi.

Jiynda qazaqtyng azattyghy jolynda ter tógip, egemendik ýshin enbek sinirgen, alghashqy últtyq iydeologiyanyng negizin qalaghan qayratkerding sayasy kelbeti turaly belgili tarihshylar bayandama jasap, Alash iydeyasyn biyik ústaytyn ta­nymal túlghalar sóz aldy.

Konferensiya qatysu­shy­lary Á.Bókeyhanovtyng últ tariy­hyndaghy ornyn, qogham qayratkeri, Últ-azattyq qoz­­gha­­lysynyng jetekshisi re­tin­­degi qyzmetin býgingi kóz­qaras jәne metodologiyalyq ús­­ta­­nym túrghysynan qorytu mәse­­­lelerin talqylady. Tarih ghyly­mynyng doktory, profes­sor M.Qoygeldiyev barlyq últ­shyl­dardyng kóshbasshysy bol­ghan qayratkerding qazaq últyna qajet reforma ýshin kýresi turaly aita kelip, qazaq últtyq iydeyasynyng maqsatyna jete al­mau sebebi men Alash qozgha­lysynyng jenilu sebep­teri­ne toqtalsa, «Egemen Qazaq­stan» respublikalyq gazeti» AQ Basqarma tóraghasy, profes­sor Darhan Qydyrәli Áliy­han Bókeyhanovtyng týrki ha­lyq­tarymen baylanysy jәne týrki әlemi iydeyasynyng tútas­tyghy turaly әngime­ledi. Últtyq bolmysty jon­gha úm­tylghan sayasy jýiening mәdeny múramyzdy talqandau maq­satymen tútas últty qayrat­ker­lerinen, iskerlerinen, ruhany jetekshilerinen, bilimdi­leri­nen aiyrghan ozbyr sayasatyna qayratker túlghanyng qar­sy­lyghy Memlekettik qyzmet salasyndaghy Astana Ónir­lik ha­bynyng basqarushy ko­m­iy­teti tóra­ghasy Álihan Bay­me­novting oiymen tarqatyldy.

Al Qorghanys ministr­ligining Áskeriy-tarihy muzeyi­ning ghylymy qyzmetkeri, saya­sattanushy Berik Ábdighaly «Á.Bókeyhanov pen Alash әskeri» mәselesin sóz ete túryp, Alash iydeyasynyng jeni­lis tabuynyng taghy bir sebebin birneshe ret ýndeu jasalsa da, mýddeles odaqtastyn, qara­jat pen mamannyng bolmauynan atoy sala almaghan Alash ýkimetining әskerimen baylanys­tyryp, kópshilikke beymәlim bolyp kelgen alashordanyng әskeri jayly múraghattardan tabylghan tyng derektermen bólisti.

Professor Kóshim Esma­ghan­betov qayratkerding ghyly­my múralaryn sóz etip,  jana­dan tabylghan 40-qa juyq enbe­gining kóptomdyq jinaqqa enbey qaluyna qynjylys tanyt­ty. J.Balasaghún atyn­daghy Qyrghyz últtyq uniyver­siy­tetining professory Asqarbek Bedelbaev pen Ishanaly Ara­baev atyndaghy Qyrghyz memle­kettik uniyversiytetining dosenti Júmaghúl Baydildeev Álihan Bókeyhanovtyng qyrghyz ziyalylarymen baylanysyn tarihy derektermen sabaqtastyra otyryp әngimeledi.

Konferensiyanyng ekinshi bólimi Alashqa ayanbay qyzmet etip kele jatqan abyroyly ghalym, әlihantanu isine zor enbek sinirgen professor Mәmbet Qoygeldiyevting 70 jyl­dyq mereytoyyna arnalyp, aituly ghalymnyng ghyly­my qyzmeti men azamattyq kel­­betine bagha bergen qúttyq­taular joldandy.

Aygýl Ahanbayqyzy