Týlkibas – Kenes odaghy túsynda dәmi bal tatityn «Aport» almasymen aty shyqqan audan bolatyn. Óitkeni, ol audannyng aua-rayy jemisting osy týrin órkendetuge óte qolayly. Tәuelsizdik alghan jyldary alma baular birtindep joyylyp, joq bolyp ketken bolatyn. songhy jyldary sol alma baulardy qayta qalpyna keltiru, almany Týlkibastyng brendi etu maqsatynda kóptegen sharualar atqaryluda. Juyrda búl audanda úiymdastyrylghan seminar-kenesting maqsaty da osy salanyng keleshegin kemeldi etu bolatyn. Oghan oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng jauapty mamandary, audandar men qalalar әkimderining orynbasarlary, bau sharuashylyghymen ainalysushy baghbandar qatysty.

Býginde Týlkibas audanynda 3115 gektar bau bar. 2007-2015 jyldar aralyghynda memlekettik baghdarlamagha sәikes alma bauy men jýzimdik kólemi úlghaytylyp, 1 429 gektar alqapqa jana alma aghashynyng kóshetteri otyrghyzyldy. Osylaysha oblys әkimining Týlkibas audanyn jemis-jiydekti aimaqqa ainaldyru turaly bastamasyna sәikes kóptegen júmystar atqaryldy. Alma aghashtaryn ósiruge niyet bildirgen auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerge qosymsha jer telimderi berilip, alma baudyng kólemi jyldan-jylgha kóbeyip keledi.

Seminargha qatysushylar búl kýni Michurin auyldyq okrugine qarasty «Móldir» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining tynys-tirshiligimen tanysty. Jergilikti baghbandar Týrkiyanyng «Yaula Filiys» kompaniyasymen birlesip, 110 gektar alqapta qarqyndy bau jәne 5 gektar tanapta túqym baq ósirude. Sonymen qatar, audanda «Kóktal», «Kentau» JShS, «Týlkibas transserviys» jauapkershiligi shekteuli seriktestikteri de qarqyndy bau ósirudi qolgha alypty. 2020 jylgha deyin Týlkibas audanynda alma bau kólemi 3 600 gektargha jetkizilmek.

Týlkibasta bau ósiruge jergilikti túrghyndardan ózge azamattar da qyzyghushylyq tanytuda. Mәselen, «Kentau» JShS, «Zerde agro» ShQ, qarqyndy bau ósirumen belsendi ainalysuda. Sharuashylyqtar jemis aghashtaryn kýtip-baptauda órkeniyetti elderdin, onyng ishinde Týrkiya, Polisha memleketterining songhy ýlgidegi ozyq tәjiriybelerin paydalanady. Búl intensivti baulargha negizinen tamshylatyp suaru tehnologiyasy keninen qoldanylady. Qarqyndy bau ýshin memleketten de jenildikter qarastyrylghan. Kóshetter otyrghyzghan kezde investisiyalyq jobalardy subsidiyalau baghdarlamasy boyynsha alghashqy jyly әrbir gektaryna ketken shyghynnyng 40 payyzy qaytarylyp beriledi.

Abai.kz