әngime

Týnmen birge ere kelgen Tynyshtyqtyng jeteginde Jalghyzdyq bar edi. Ol ózi bir, qol-ayaghy shiydey, basy qazanday, badyraq kóz, aryq balagha úqsaytyn-dy. Mine, sol bala-jalghyzdyq qazir jan-jaghyna úrlana kóz salyp, әli shamy sóne qoymaghan terezelerden ishke syghalap keledi...

Sәlden song ol tipti erkinsip, týn jamylghan qala kóshelerin kezip, jýgire jóneldi. Qay ýige barsa da, qay terezeden ýnilse de, manayyndaghy jandy-jansyzdyng bәrin jabyrqatyp, toryqtyryp, ýmitsizdik qúrsauynda qaldyrady.

Beyuaqta kóshe boyymen zymyraghan birli-jarym kólikterding sonynan qua týsip, qalt toqtay qalsa, әlgi gýrildegen mashinalardyng dausynan da tóbe qúiqandy shymyrlatarday jalghyzdyq saryny esip qoya beredi.

Kenet...

Kóp qabatty ýilerding birindegi sham janyp túrghan ashyq terezeden syrtqa әn tógildi.

Sәt sayyn ósip; ayaq-qoly sidiyp, boyy sereyip ketken Jalghyzdyq endi moynyn qylqita sozyp, altynshy qabatqa bir-aq jetti. Tereze jaqtauyna jabysyp túryp, ishtegi kóriniske telmire qarady.

Álgi bir әzirde ghana ketken qonaqtardan keyingi jinalmay qalghan dastarhan basynda japadan-jalghyz otyrghan orta jastar shamasyndaghy әiel ózimen ózi múngha batyp, әn salghan-dy.

– Nege qaraysyn? –dedi ol terezeden ýnilgen Jalghyzdyqqa qarap. – Án salugha da bolmay ma?..

Jalghyzdyq ýn qatqan joq. Terezege jabysqan kýii telmirip túra berdi.

– Ketshi әri! – dedi әiel qolyn siltep. – Án salam ba, joq әlde mynau jaћangha jar salam ba – ózim bilem!

Ol azdap masandau edi. Óitkeni... Býgin onyng tughan kýni bolatyn. Qyzyl inirde bir-bir shoq gýlderin alyp qúttyqtap kele qalghan qos qúrbysy men olardyng kýieulerine quana jýrip dastarhan jayyp, shyn niyet, ystyq yqylasymen beyildenip kýtken-di. Áuelde sol qonaqtardyng kónili ýshin dep, sodan song óz kónili de kóktemgi dariyaday tasyp, qyshqyltyp sharaptan biraz tartyp jibergen-di...

Ol alaqanyna iyegin sýiep, ózimen-ózi qiyal keship otyryp taghy da әn saldy.

Dausy sonday jaqsy edi. Áuezdi edi. Án qanatyndaghy nәzik syr da, jenil múng da qauyrsynday qalyqtap, alysqa, biyikke samghap úshyp bara jatty.

– Senbeysing be? – dedi ol endi Jalghyzdyqpen syrlasqanday dausyn júmsartyp. – Ras... Saghyndym. Keyde týsime enedi. Ótkende bar ghoy, ol ekeumiz Gagarin kóshesining boyyndaghy alleyada qol ústasyp, seruendep jýr ekenbiz-au deymin. Ayaghymyzdyng astyndaghy sary ala japyraqtar atkópir bolyp ýiilip jatyr... Aynaladaghy aghashtardyng bir­de-bir japyraghy joq, sidighan-sidighan bútaqtaryn kókke jayyp, Alla taghaladan medet tilep túrghan siyaqty...

Ol taghy da ynyldap әn sala bastady. Keshe tanertengilik “Súlulyq salonynda”  úzaq otyryp, sәnmen qidyrghan shashy ózine keremet jarasyp túr edi. Býgin ol, rasynda da, basqa kýnderdegiden ózgeshe bolatyn.

Jalghyzdyq onyng sol súlulyghynan jasqanghanday kózin alyp qashyp, keyin qaray shegine berdi. Biraq:

– Bilesing be, mening basqa týs kórgim keledi, – degen әielding dausyn estip, taghy da irkilip qaldy. – Sonau bir jylghy, bizding studenttik shaghymyzdaghy alma baqty ansaymyn...

Sodan son, ýnsiz qaldy. Endi onyng úzaq oigha shomyp, óz qiyalymen ótken kýnderding elesin terbetip, tang sargha­yyp atqansha qozghalmay otyra bererin sezdi de, Jalghyzdyq jalt búrylyp, jýgire jóneldi.

* * *

Ol endi trotuardyng boyymen tensele basyp bara jatqan mas kisining sonynan týsti. Biraz jerge deyin sonyng izine erip, soghan úqsap tenselip, mazaq etip, ishek-silesi qatqansha kýlip aldy.

Biraq mas kisi ony eleng qylghan joq. Sonyna búrylyp ta qaramady. Aqyl-esin shyrmap alghan alasapyran oilarmen arpalysyp, ózimen-ózi sóilesip, ayaghyn әr jerden әltek-tәltek basyp bara jatty.

Kenet kóshening sol jaq betindegi tórt qabatty qyzyl ýiding bir terezesi jarq etip, “kózin ashty”. Syryqtay boyy qúryqtay bop, túlghasy irilene týsken jigit Jalghyzdyq eki attap, әlgi tústan bir-aq shyqty.

Jalghyzbasty qart kisi týnning bir beyuaghynda tynymsyz bezildep, berekesin alghan telefonnyng ashy dausynan oyanghan eken.

– Áló-ó, – dedi jinishke, qarlyghynqy ýni әzer estilip. –A-a?! Kim?.. Onday adam túrmaydy búl ýide. Jo... joq!

Kók tamyrlary bilem-bilem bop adyrayyp, eti qashqan әlsiz qoly dirildep, abajaday eski telefonnyng trubkasyn túghyryna tars etkizip qoya saldy. Sonsong qonyr kýzdegi qyrau basqan shóleyttegi jotaday tap-taqyr basyn bir sipap, bir shayqap, qalt-qúlt etip kereuetke jetkeni sol edi, әlgi telefony bar bolghyr taghy da bezildey jóneldi.

– Áló, – dedi shal entigip, әzer ýn qatyp. –Jana ghana a... aittym ghoy, eshqanday da Ayjan joq búl ýide. Siz... siz qatelesip túrsyz, bú... búl basqa pәter! Týh, aitqan sózge qú... qúlaq aspaytyn qanday zәntalaqsyng ózi!..

Shal trubkany taghy da tars etkizip qoyyp, әjethananyng shamyn jaqqanda, telefon ýshinshi ret bezek qaqty. “Áy, mynau qoya ma, joq pa?!”

Biraq ol beymezgil mazalay bergen әlgi berekesizge búl joly úrsyp ta ýlgirmedi. Trubkany kótergeni sol-aq eken, onyng ózi birden dýrse qoya berdi.

– Áy, qaqpas! –dedi is-mis joq. –Shaqyr anau Ayjandy!

– I... i... Qa... qalay shaqyram?! –dedi shal sasqalaqtap qalyp. – O-ol múnda túrmaydy ghoy!

– Áy, shaqyr degen son, shaqyr endi, әitpese bar ghoy!..

Shal telefonnyng ar jaghyndaghy juan júdyryqtan jasqanghanday kózin bir júmyp, bir ashty. Qoly dirildep, tizesi býgilip bara jatqan song trubkany eriksiz tastay saldy.

“Meyli... –dedi qalt-qúlt etip әjethanagha qaray bara jatyp, – meyli, qashangha deyin sybar ekensin, qashangha deyin shydar ekensin, qyztalaq!.. “

Jalghyzdyq jymiyp kýldi.

Túghyryna qonbay, salbyrap qalghan trubkadan birazgha sheyin: “Áy! Áy, shal!.. “ dep jekirgen dóreki dauys estilip túrdy.

“Qúdayym-ay, әlgi qyzdyng ýiinde birdeme bolyp qaldy ma dep zәrem úshty ghoy, – dedi shal tósekke kelip jatqan song ózimen ózi kýbirlep. – Týn jarymda qay-qaydaghy әngýdik bireu...  adasyp týsken!”

Ol qyzynyng ýiinen kópten beri habar bolmay ketkenin oilady. Ókpelep jýr me, nemene?

Kempiri dýnie salyp, shal jalghyz qalghanda: “Pap, siz endi bizben birge túrynyz, jiyenderinizding janynda bolynyz, – dep edi qyzy. –Al myna pәterdi satayyq“.

Shal, biraq, kónbedi. “Áu basta ózim alghan, kempirim ekeumiz elu jyl tatu-tәtti ómir sýrip, myna senderdi baghyp-qaghyp ósirgen qara shanyraq emes pe. Kózim tiride aiyrylmaymyn. Men ólgen son, ózdering bilinder,“ degen de qoyghan.

Áne, sodan beri kýieu bala da, qyz da siyrek habarlasady. «Olar mening ólgenimdi kýtip jýr ghoy, – dedi shal kýrsinip. –Úl bolsa, býitpes pe edi, kim bilsin?  Jaryghym sol... aughan soghysynda, jat jerde qaza tapty ghoy. Qay-qaydaghy bir qyzyl qyrghynnyng ortasyna aparyp, jap-jas balalardy oqqa tosqan kim edi, qúday-au...»

* * *

Týn qoylanyp, tas qalanyng tynyshtyghy qatyqtay úiyghan kezde alqarakók aspan kók týtinnen tazaryp, túnghiyq kól týbindegi aqyq tastarday jarqyrap badanaday-badanaday júldyzdar kórine bastady. Olar sona-au zau biyikten ýnilip, beyuaqta kóshe kezgen Jal­ghyzdyqtyng súlbasy men sumandaghan jýrisine tanyrqap qaraytyn sekildi.

Biraq, olar Jalghyzdyqtyng ne ekenin bile me eken osy?..

* * *

– IYә, men sol baqty ansaymyn, – dedi óz qiyalyna ózi elitip, kózin tars júmyp, tenselip otyrghan orta jastardaghy әiel. –Ol kezde uniyversiytetting birinshi kursyna jana týsken kezimiz ghoy. Áli sabaq bastalmaghan uaqyt. Bizdi bir aigha tau bókterine alma teruge jiberdi. Student bolghanymyzgha quanyp, alyp-úshyp jýrmiz... Bizden baqytty adam joq.  Ol ekeumiz әlgi baqta alma terip jýrip tanystyq. Bir-birimizdi alghash kórgennen-aq únatyp, birte-birte birimizsiz birimiz ómir sýre almaytynday kýige jettik. Biraq biz ol kezde... alda yzgharly Jeltoqsan bar ekenin bilgen joqpyz ghoy, qúday-au!.. Ana sýti әli auzynan ketpegen jap-jas bala edi ol... Aq qar, kók múzda tayaqqa jyghylyp, esinen tanyp qúlady. Jeltoqsan kóterilisining alghashqy kýnin, alghashqy keshin ghana kórip ýlgerdi... Sodan son... óni bop-boz bop auruhanada jatty. Sol kezde ony aiyptap... uniyversiytetten shyghardy... Mening auruhanagha baruyma tiym saldy... Qys ortasynda ol: «Men eshkimge kerek emes ekenmin-au!..» dep jautandap jatyp kóz júmypty... Ony maghan sol auruhanadaghy sýp-sýikimdi meyirbiyke qyz onashada jylap túryp aitty...

Búl kezde Jalghyzdyq managhy terezening týbine qayta oralyp, odan kóz almay qarap túrghan bolatyn.

– Mýmkin, sen sol kezde de meni toruyldap, andyp jýrgen bolarsyn?! –dedi әiel kenet terezege qarap.

Jalghyzdyq keyin sheginip, qayta-qayta basyn shayqay berdi.

* * *

Alqarakók aspannnyng týngi boyauy ózgerip, tang shapaghy biline bastady. Qaran-qúrang etip kóshege shyqqan alghashqy jýrginshilerding birte-birte qarasy kóbeyip, qalanyng shuy qalynday týsti. Tang aldynda týngi tynyshtyqtan bayqamay kóz jazyp qalghan Jalghyzdyq jan-jaghyna alaqtap, tasqyn suday aghylghan qalyng nópirding arasynda qalyp qoydy. Biraq oghan eshkim nazar audaryp, kónil bólip qaraghan da joq. Bәri óz tirligin oilap, óz baghytymen asyghyp ketip bara jatty.

Tandy úiqysyz qarsy alghan әdemi әiel de aldyndaghy dastarhandy tez-tez jinap, ýsti-basyn asyghys retke keltirgen son, óz qyzmetine qaray asyqty. Onyng týndegi toryqqany da, egilip jylaghany da qazir mýlde bilinbeydi. Tanmen birge oyanyp, tanmen birge tirshiligin qayta jalghap barady.

Qús úiqyly qart ta terezening ar jaghy aghara salysymen eski tәpishkesin ayaghyna ilip, tyrp-tyrp basyp әjethanagha kirdi. Sonsong vannagha kirdi. As bólmede japadan-jalghyz otyryp shay ishti. Biraq ózining jalghyzdyghyn ol da qazir úmytty... Endi, mine, bir bólke ystyq nan, bir paket sýt alu ýshin qalt-qúlt etip dýkenge qaray kele jatyr.

Týndegi tynyshtyqtan adasyp qalyp, әrkimning jýzine bir jaltaqtap qarap, jautandap jýrgen Jalghyzdyqty ol da tanymay, dәl janynan sólbireyip óte shyqty...

Abai.kz