OQO-da biyl 500 mlrd. tengeden astam qarajattyng ónimi óndirildi
Byltyr oblysymyzda 345 mlrd. tengening auyl sharuashylyghy ónimi óndirilse, biyl 500 mlrd. tengeden astam qarajattyng ónimi óndirildi, - dep habarlaydy Abay-aqparat OQO әkimdigining baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Býginde ontýstik auyl sharuashylyghynda tolaghay tabystargha jetti.
Biyl ónirimizdegi sharualar mol tabysqa keneldi. Jylyjay ónimderi óz aldyna, qyrdaghy biday bitik shyghyp, shalghyn shóp te beluardan boldy. Byltyr oblysymyzda 345 mlrd. tengening auyl sharuashylyghy ónimi óndirilse, biyl 500 mlrd. tengeden astam qarajattyng ónimi óndirildi. Búl aqjoltay janalyqpen oblys әkimining apparaty habarlady.
Aghymdaghy jyldyng 5 aiynda sharualar óndirgen ónim 100 mlrd-qa jaqyndady. Búl kórsetkish 2015-shi jyldyng tiyisti kezenimen salystyrghanda, 25 mlrd. tengege artyp otyr. Al, 195 myng gektargha sebilgen masaqty daqyldar ónimi ortasha 22 sentnerden týsip, shamamen 430 myng tonna astyq qambagha qúiyldy.
Oblys әkimining orynbasary baspasóz brifingi ótkizip, sharualardyng enbegin esh ketirgen shegirtke dauyna da toqtalyp ótken bolatyn. Shyghyngha úshyraghan dihandardyng enbegi eskerusiz qalmaytyny, qoldan kelgen kómekting beriletini sóz bolghan-dy. Byltyr tolyq iygerilmey qalghan jenildetilgen janar-jagharmay da biyl maqsatty paydalanylyp otyr. Al, baqsha ónimderi boyynsha jetistik jyldaghydan joghary.
Abay-aqparat