Júma, 4 Sәuir 2025
Janalyqtar 2840 0 pikir 6 Qyrkýiek, 2010 saghat 19:17

Órken Kenjebek. Qalelovanyng “joghary jaqpen” baylanysy bar ma?

Qasiyetti Ramazan aiynda «Qazgidromet» mekemesi shamasy 85 jyldyq tarihynda jasap kórmegen boljamyn jariya etti. Atalmysh mekemening bas diyrektorynyng orynbasary Anargýl Qalelova «1-2 jeltoqsan aralyghynda Astanada ótetin EQYÚ sammiytine qatysty aitarym: aua-rayy qúbylmaly bolady, alayda suyq qyspaydy. Qúlaq ýsitetindey ayaz bolmaydy dep kýtemiz», - de-e-ep, jastardyng tilimen aitqanda «prikol tastady».

Búnyng aldyn-ala boljau ekenin de bilemiz, biraq bizding sinoptikterding "aspan kanselyariyasynan" kelisim alyp kelgendey senimine qayran qalasyng ... Álde qaybir әperbaqannan «Sammitti ótkizu kezinde jyly aua, búltsyz aspanmen qamtamasyz etinder! Jauaptylar (aty-jóni?), atqarushylar (aty-jóni?)... Bolmasa, jazalaymyn!» degendey, búiryq týsip pe eken? Qysqasy, «Qazgidrometke» toqsan kýnnen song bolatyn toygha boljam aitatynday bastaryna ne kýn tudy ? Bylaygha júrtqa múnyng bәri - qoghamdaghy marazmnyng beyqisyndyq modeli. Tap osylay taqyldap túrmasa da, osy habardy estigende, tistenip túryp, «yrq» etip kýledi.

Qasiyetti Ramazan aiynda «Qazgidromet» mekemesi shamasy 85 jyldyq tarihynda jasap kórmegen boljamyn jariya etti. Atalmysh mekemening bas diyrektorynyng orynbasary Anargýl Qalelova «1-2 jeltoqsan aralyghynda Astanada ótetin EQYÚ sammiytine qatysty aitarym: aua-rayy qúbylmaly bolady, alayda suyq qyspaydy. Qúlaq ýsitetindey ayaz bolmaydy dep kýtemiz», - de-e-ep, jastardyng tilimen aitqanda «prikol tastady».

Búnyng aldyn-ala boljau ekenin de bilemiz, biraq bizding sinoptikterding "aspan kanselyariyasynan" kelisim alyp kelgendey senimine qayran qalasyng ... Álde qaybir әperbaqannan «Sammitti ótkizu kezinde jyly aua, búltsyz aspanmen qamtamasyz etinder! Jauaptylar (aty-jóni?), atqarushylar (aty-jóni?)... Bolmasa, jazalaymyn!» degendey, búiryq týsip pe eken? Qysqasy, «Qazgidrometke» toqsan kýnnen song bolatyn toygha boljam aitatynday bastaryna ne kýn tudy ? Bylaygha júrtqa múnyng bәri - qoghamdaghy marazmnyng beyqisyndyq modeli. Tap osylay taqyldap túrmasa da, osy habardy estigende, tistenip túryp, «yrq» etip kýledi.

Esterinizde bolsa, ekinshi tamyzda orys patriarhy Kirill alaqanyn jayyp jiberip, Qúdaydan jauyn súraghan. Apshysyn aptap quyrghan Reseyding alqabyna kózding jasynday da tamshy týspedi. Sonymen ne kerek, kórshimizding kәzzap jurnalisterinen sayasatkerlerine deyin Kirillding taqualyghyna kýmәn keltirip, onyng «aspangha faks joldauy» shynayy bolmady-au dep shyjghyrdy. Qoryqsaq, sol Kirillding basyndaghy kepti Qalelova kiymese eken dep qorqasyn... Al, әzirge Anargýl hanym «ne aittym osy?» dep, oilana jýrsin.

Sammit te, jeltoqsan da kelip qalar. Asygha kýtudemiz...

 

"Abay-aqparat"

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1268
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 3833
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 3857
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 2809