Onsyz da qysy-jazy, kýndiz-týni toy-duman ótkizuden qoly bosamaytyn Qazaq Eli tәuelsizdikting 25 jyldyghyn dýrildetip ótkizdi. Meyli ghoy! Biraq sol 25 jyl ishinde tughan tilin, memlekettik tilining tórdegi ornyn orys tiline berip, býkil atqaminerinen bastap kempir-sampyryna sheyin nemere-shóberesimen oryssha sóilesetin, býkil telearnasy kýndiz-týni oryssha sambyrlap túrghan, býkil forum-sorumy, jiyn-terini orysshasyz ótpeytin eldi  Reseyden tәuelsizdik alghan el deuge bola ma?

Jәne sonyng bәrin kóre, bile túra búl qalay deytin bir qazaq tabylmaghanyna shynymen janynyz auyrmay ma? Álde bizding býkil últtyq sana, últtyq namys ataulymyzdy 25 jyldan beri jýrgizilip kele jatqan «toylau sayasaty» sóndirip tastady ma? 

IYә, bir  últty jer betinen qaru qoldanbay-aq joyyp jiberuding ýlken derjavalar oilap tapqan birneshe tәsili bar. Solardyng biri Kenestik Resey kezinde qazaqqa qarsy oilap tabylghan qostildilik desek,  Reseyding yqpalynan әli de shygha almay, shyqqysy da kelmey otyrghan biylik basyndaghy keybireuler janadan oilap tapqan ýsh tildilik degen bәleket odan ótken soraqylyq ekenin kózi ashyq qazaqtar týgel týsinip otyr. Sol qazaqtyng tólqújatyna ata-babasynyn, sәbiylerining aty-jónin ózgertip, orysshagha beyimdep jazatyn jәne telearnalary  qazaqshany orys tilining audarmasyna ainaldyryp jatqan eldi tәuelsiz el dey alasyz ba?

Bir sózben aitqanda eger qabyldanghan zandary oryndalmay jatsa, biylik basyndaghylary qazaq siyaqty tarihy jergilikti últynyng aitqan sózin jelge úshyryp 25 jyl boyy «it ýredi, keruen kóshedige» ainaldyryp otyrsa demek ol memleket dúrys memleket emes. Dýniyada meyli terrorist bolsyn, meyli ekstremist bolsyn qarapayym halyqtyng arasynan shyqqandar jasaghan qylmystan góri jogharydaghy bayshikeshter men biyshikeshter jasaghan qylmys memleket ýshin de, memleket qúraushy últ ýshin de (mysaly qazaq siyaqty) óte qauipti.

Senbeseniz, mysal keltireyik: Sonau bir jyldary jogharydaghy bir nәn kókemizdin  aqparat qúraldarynda aitylghan syn-eskertpelerge jauap beruding qajeti joq degen bir auyz sózi býginde Qazaqstandaghy býkil  auyr qylmys ataulygha jol ashyp berip otyr. Mysaly, qazaq tilining songhy jyldary jan shoshyrlyq kýige týsip shúbarlanuy, dәlirek aitsaq, orystar qalay sóilese, sol kýiinde tәrjimalanyp, orysshanyng audarma tiline ainalghany, qazaqtardyng aty-jónin onyng tólqújatyna AHAJ (ZAGS) bólimindegi orystar men orystildi dýbәralar qalay jazsa, solay aitylyp, sonyng saldarynan qayran ata-babamyzdan bastap, býgingi sәbiylerimizding esimderi adam týsinbeytin topalangha ainalghany, әsirese telearnalar qazaq tilin býldiruding eng basty qúralyna ainalghany aitylyp ta, jazylyp ta keledi. Amal ne, sol aitylghan qatelikterdi týzetu týgil, ony jóndeymiz, shara qoldanamyz degen synar sóz 25 jyldan beri bir aitylghan emes. Óitkeni, «baspasózde aitylghan syn-eskertpelerge jauap beruding qajeti joq» degen jalghyz auyz býldirgi sóz biyliktegiler ýshin qay «dúshpandy» da bet baqtyrmaytyn bolat qalqan. El bolatyn elding eshbir basshylyghy osynday ospadarsyz sóz aitqanyn Qazaqstannan basqa esh memleketten eshqashan estigen emespiz. Sirә, baspasóz synyna jauap beru mәselesin Parlament qaytadan qarap, bir ong sheshim shygharuy kerek shyghar. Nege deysiz ghoy?!

Ásheyinde kóshelerdin, auyl-qalanyn, jer-sudyng ataularyn qazaqshagha ózgertip  jazugha qarjy jetpeydi dep qasqayyp qarap otyrghandar Tóle by degendegi «ó» dybysy orysta joq ekenine bola «Tole» dep, «Qúrmanghazyny – Kurmangazy, Áuezovty – Auezov» t.b. dep jazdyryp, qayran әruaqtardyng esimin namysy bar, esi bar qazaq enirep jylaytyn kýige týsirip otyr. Álde Tóleni –Tole, Qúrmanghazyny – Kurmangazy, Jambyldy – Djambul dep ózgertpese әsheyinde synsyghan qalyng ormannan sanyrauqúlaq terip aman-sau qaytyp jýrgen orys aghayyndary Almaty men Astananyng qaq ortasynda aidalagha adasyp keter dep qorqa ma eken? Álde osynyng bәri «kýshiginen talanyp qalghan» demekshi, bizding basshylardyng qanyna sinip qalghan kenestik qúldyq psihologiyanyn, әli de orys «bratandarynyn» ynghayyna jyghylyp, alaq-júlaq etuining kesiri me? Áriyne, olar qansha jerden tәuelsizdik toyyn toylap jatsa da Qazaqstannyng kimnen, qay memleketten tәuelsizdik alghanyn atap aitugha jýreksinip ony aitpaytynyn da bilemiz. Biraq solar ózin balaghynan shygharghan әkesinin, atasynyng aty-jónin orysshagha beyimdep Saghyntaydy – Sagintay, Nyghmatullany – Nigmatulla, Kelimbetti –Kelimbet, Aqysh – Akiysh, Qaraghústy – Karagus, Satybaldyny – Satuvaldy, Sәduaqasty – Sadvakas, Zaghipany – Zagipa, Birghanymdy – Birganym (әlde Berganum) dep nege kisi kýlerlik kýige týsiretinine miymyz jetpey-aq qoydy ghoy. Álde óitpesek, orystar taghy da ókpelep Reseyge kóshe bastaydy dep qorqa ma eken? Eger osylar Putindi – Pútyn, Medvedevti – Medeuet, Naryshkindi – Nәrishken t.b. dep bir әrpin ózgertip jazyp kórsinshi. Búl ýshin osy ýsheui qazaqtardy  Kremlige shaqyrtyp alyp «eng songhy eskertu» nemese «qatang sógis» jariyalar edi.

Osydan biraz jyl búryn tәuelsizdik alghan jyldary tughan úl-qyzdarymyzdyng 70 %-gha juyghy oryssha sóileytini әngime bolghan. Olar biyl 25-ke toldy. Sonda endi olardy, yaghni, tili oryssha shúbarlanyp ketkenderdi qazaqylandyru ýshin taghy 25 jyl kerek bolmay ma? Ol az bolghanday endi ýsh tildilik degendi shyghardy. Búl – qazaq halqyn jer betinen joydyng eng onay tәsili ekenin kózi ashyq qazaqtar týgel aityp jýr. Biraq jogharyda aitqanymyzday Qazaqstanda qazaqtyng sózine eshkim qúlaq aspaydy. Qazaqstanda qazaq problemasyn kóteru – últ arazdyghyn tughyzu dep  qaralady. Qazaqtyng erki, kýsh-jigeri, últtyq namysy men últtyq sanasy osylay túqyrtylyp, osylay basylyp otyr. Al Preziydentting 2020 jyly Qazaqstan halqynyng 95% qazaqsha sóileydi degeni nendey dәlelge sýienip aitylghanyn bir pende týsingen joq. Álde ol da jәy aityla salghan kóp sózding biri me?

IYә, o dýniyege baryp kelgen eshkim joq. Áytkenmen, әruaqty syilau, әruaqtan qorqu degen bar. Endeshe, býgin el basynda otyrghan irili-uaqty úrpaqtary búlaysha ózderining aty-jónin әruaqtar tilimen aitqanda «kәpirding tiline» salyp qyryq qúbyltyp jýrgenin aruaghynnan ainalayyn ata-babamyz bilip, jatqan jerinde kýnirene aunaqshyp jatpaghanyna kim kepil? Jaqynda qazaqsha balabaqshadan  shyghyp, oryssha sóilesip kele jatqan eki býldirshindi bireuining anasy «Dias iydem bystree» dep, ekinshisining anasy «poydem Ayliyn» dep kele jatqanyn kórip, әlgilerding esimderin estigennen ýirenshikti ashuyma basyp sheshelerine qarap «sorly qazaqtar, sorlap bittinder-au» dep jýre berdim. Álgi eki kelinshek mening artymnan qarap «Boli-no-oy?!» dedi. IYә, býginde búrynghy KSRO-dan qalghan respublikalar ishinde bir-birimen negizinen oryssha  sóilesetin jәne aty-jónin orystargha beyimdep búryp aitatyn eki-aq últ qaldy. Olar – chukchalar men qazaqtar.

Chukchalardyng telearnalary qay tilde sóileytinin óz basym bilmeymin. Biletinim – Qazaqstan telearnalarynyng kóp uaqyty orysshamen ótetini. Al qazaqsha kórsetilimder negizinen arzanqol әzil-qaljyn, túrpayy sayqymazaq, әnshi bolmasa da әnshi atanyp, sazger bolmasa da sazger atanyp jýrgen aqsha tapqyshtarmen jýrgiziletin salmaghy qara shybyngha da jýk bolugha jaramaytyn súhbattar, әri ketse Qazaqstan men onyng basshysynyng әlemde abyroy-bedeli aspandap, shyrqau shyngha shyqqany, tamaq pisiru, bet-auyz kýtu, vannada shomylyp túrghan orys qatynnyng shampuni men geli t.b. siyaqty qazan-oshaqy problemalardan ayaq alghysyz. Odan әri ketse óltirip ketti, soyyp ketti, atyp ketti, sugha ketip órtenip óldi, әkesi balasyn, balasy әkesin pyshaqtady nemese baltalady. Sosyn Amerika men Euroodaqtyng «qúryp bara jatqany», al Reseyding «kýsheyip» kele jatqany. Mýmkin, búnyng bәri әldekimder ýshin maghynaly da manyzdy shyghar. Biraq mәsele basqada.

Mәsele endi qazaq tilining ózi týsiniksizdenip, óz boyauynan da,  kýsh-quatynan da airylyp, orysshanyng tip-tike audarmasyna ainalghanynda. Búghan eng әueli telearnalar jurnalisterining sóz bilmes sauatsyzdyghynyng kesiri myqtap tiyip otyr. Búnyng bәri biz ashyp otyrghan «janalyq» emes, talay jyldan beri aitylyp kele jatqan mәsele. Senbeseniz erinbey oqyp shyghynyzshy:

         Minimaldy jalaqysy 140 tenge (1-kanal)

         Joba 100000 tengeni qúrap otyr

         Úzyndyghy 125 metrdi qúraydy eken

         Tóbelesten keyin komagha týsken

         Ol sol kezde komagha týsken

         Jauyn-shashyn kýtiledi. Búlt jýredi.

         12 shaqyrymdy baghyndyrudan... (A. Kemeljan)

         Beynekameramen qamtylghan

         Býgin O.Sýleymenovtyng júldyzy jandy

         Almaty metropoliyteni TMD elderindegi 17 metr bolyp tabylady

         Ol eki birdey rekordtyq kórsetkishke iye

         Qazu júmystary jýzege asyrylady

         Tayaz terendikte ornalasqan beketter

         ...konveyer arqyly jýzege asyrylady

Búl «Qazaqstannyng 1-shi arnasy» jәne «Almaty» qalalyq arnasynyng «qazaqshalary». Óz ana tilin, yaghni, memlekettik tildi dәl búlaysha qorlau bizding elimizden basqa birde-bir elde joq. Áytpese, elinin, últynyn, últtyq tilining aman-saulyghyna tilektes jurnalist týgil jәy deni sau adam «minimaldy jalaqy» demey «eng az», «eng tómen jalaqy», «joba 10000 tengeni qúrap otyr», «125 metrdi qúrap otyr» demey «joba qúny 10000 tenge», «úzyndyghy 125 metr», «komagha týsken» demey «es-týssiz jatyr», «jauyn-shashyn kýtiledi» demey «...bolady» der edi ghoy. Al qazaq eshqashan «1 kanaldyn» jurnaliysine úqsap «búlt jýredi» demeydi. Búlt kóshedi, búlt auady nemese kýn búltty bolady deydi. Osynyng bәrin telearnadaghy sauatsyz jurnalister orystyng «vpal v komu», «sostavlyaet» «minimalinaya zarplata» degenderinen «bas qatyryp jatpay» so kýiinde audara salghan.

IYә, qazir bizde qazaqty jer betinen joyyp, kim ekeni beymaghlúm bir dýbәragha ainaldyrudyng «alpys eki ailasy» týgel qoldanyluda. Ol aila-tәsilding eng súmpayysy «qazaqstandyq» dep atalatyn últ jasaudyng súrqiya programmasy bolsa, ekinshisi qazaqtyng tilin, sóz saptauyn orysshanyng tip-tikeley audarmasyna ainaldyru. Áytpese osy «Almaty» telearnasyndaghylar 12 shaqyrymdy  «baghyndyrudan», «beynekameramen qamtylghan» «ol... rekordtyq kórsetkishke iye», «qazu júmystary jýzege asyrylady», «tayaz terendikte» t.b. degen sandyraqtar «komada» jatqan jurnalistin, yaghniy,  auru adamnyng elirui ekenin bilmey otyr dep oilaysyz ba?

Osynda biz astyn syzyp qaraytyp bergen sózder orystyng «pokoriyl», «osnashen», «vladeles dvuh rekordnyh pokazateley», «osushestvlyaetsya», «nebolishaya glubina» degenderdi «Almaty» arnasyndaghylar sol kýiinde qalyng qazaqqa úsyna salghan. Eng súmdyghy sol osynday sandyraqtar telearnalar arqyly qúlaghyna әbden singen ýlken de, kishi de býginde osylay sóileuge kóship bara jatqanyn kózimiz kórip jýr. Olar ózderi ony bayqamaydy, sebebi teledidardan aitylghan әr sóz, әr kórinis adamnyng oilanyp jatuyna múrsha bermey, birden onyng miyna úrady. Al miy onday aurugha dushar bolmaghan jurnalist  elirme sózderding ornyna «ol 12 shaqyrymdy basyp ótti» («pokoriyl» emes!) «beynekamerasy bar», «beynekameramen jabdyqtalghan» (qamtylghan emes) der edi ghoy. Al «qazyluda» degen bir auyz sózdi orysshadan audaryp «qazu júmystary jýrgizilude», «tayaz» nemese «tayyz jerdegi beketter» degendi «tayaz terendiktegi beketter» deu ony aityp túrghan adamnyng aqyl-esining dúrystyghyna ýlken kýmәn tughyzady.

Osylardy tyndap otyryp, keyde ol jurnalister orysshadan sol kýiinde audaryp aitpasa birnәrseni býldirip alarmyn degen yaghni, orysqa degen bayaghy qúldyq minez, qúldyq sana qanyna sinip qalghan ba degen de oigha ketedi ekensin. Qazir qazaq jurnalisterinin, әsirese teleradio jurnalisterining taghy bir sauatsyzdyghy qaghazgha qalay jazylsa, sózdi sol kýiinde oqitynynan da aiqyn kórinip túrady. Mysaly Aqorda degen sóz aitylghanda «Aghorda», kókónis sózi aitylghanda «kógónis» bolyp aitylady. Búl ýndestik zany. Olar sony da bilmegendikten «aq orda», «kók ónis» dep birikken sózdi ekige bólip, auyrlata týsetin boldy. Búl az bolsa, olardyng ishinde qazaqtyng «n» dybysyn «n» qylyp aitudy «modagha» ainaldyryp jýrgender de kóbeyip barady. Ásirese «1-shi kanaldaghy» Núrsúltan Bilәl degen jýrgizushining sózi soghan jaqyn ba dep qaldyq. Orystar әdette «gde-by ne byl», «kto by ne byl» dep sóileydi. Qazir telearnadaghy qazekemder de bastan-ayaq osylay sóileuge kóshti. Jas deytin jas emes, әri telejurnalistikada jýrgenine talay jyldyng jýzi bolghan Arman Ysqabyl degen inimning «Qanday últ ókili bolmasyn, adam ózining túrghan jerining memlekettik tilin bilui kerek» (facevook) dep jazghanyn oqyp basqanyki basqa Armangha ne bolghan dep qatty renjidim. Qazaq qashanda («әdette» emes) «bolmasyn degen onbasyn» deydi, «bolsyn»  dep sóileydi. Jogharydaghy sóilemdi sóz biletin qazaq  «qanday últ ókili bolmasyn» demey qanday últ ókili bolsa da» nemese «qay últ ókili» de deydi. Orystardan túp-tura tәrjimalanyp aitylatyn búl qoldanys býginde eldi mendegen aurugha ainalyp barady. Býginde orystyng әsirese «sostavlyaet» degeni sózi qazaq tilin kýn sayyn oirandap barady.     

Búryn әnshiler әnning keybir sózderin búzyp aitatynyn estip, kórip jýretinbiz. Qazir qazaqtyng әl-misaqtan derlikke kele jatqan maqal-mәtelderin búryp aitu kóbeyip barady. Ánebir jyldary bir telejurnalisting «bólingendi bóri jeydi» dep Qonaev aitqanday dep halyq maqalyn bireuge telip jibergenin kórip edik. Endi «qúralay shash, qolang kóz» degendi de estiytin boldyq. Al «31-shi» arna jurnaliysining «qúlaq súrap, mýiizden airylghan» degenin de estidik (27 qazan, 2016).

IYә, «múrt súrap baryp, saqalynan airylypty» demekshi býginde teleradio jurnalistikagha әnshini de KVN-shyny da, sayqymazaqty da tartyp, tili jútan, әdebiyetten, tarihtan, jalpy til baylyghynan maqúrym, әiteuir ondy-soldy auzyna kelgenin suday sapyratyn kim kóringendi telejurnalistik júmysqa alyp, olargha telearnalardan joba ashyp berip, últtyq tilimizdi adam shoshyrlyq kýige týsirdi. Al onday kim-kóringenderding ishinde tútas bir telearnalargha bastyq bolyp otyrghandary qanshama?! Keshegi jýrgizushi qyzdy býgin «Astana» telearnasyna bastyq qyp qoyghannan ne úttyq? Osy «Astananyn» belgili jurnaliysi J.Slәmbekting «Apama әjem say» degenin estigende shynynda da telearnashylar qazaqtyng maqal-mәtelderine reforma jasaugha kirisken siyaqty. Áytpese, qazaq «Apama jezdem say» deytin edi-au.

Al «31» arna jurnaliysining «Dәrigerding óz júmysyna salghyrt qaramauyna jol bermeu» degendi qalay týsiner ediniz? (27-qazan 2010). «Salghyrt qaramaugha jol bermeu» degen súmdyqty kim estigen? Qazaqshany  shúbarlau telearnalarda búdan әri bylay jalghasady:

Velosiypedshiler 7 shaqyrymdy baghyndyrdy («Qazaqstan» 11.h.2016)

Óz kezeginde maqúl degen («31» arna 27-qazan.2016)

...Zannyng ózgeruimen týsindiredi.

Búl respublikalyq manyzgha ie jol («31» arna //-//)

Qújattyng jetispeushiligimen týsindiredi (J. Niyazova 24.10.2016)

Búl kórinisti jiberip alghan bolar (propustil degendi aityp otyr) («31»-25.10.2016)

Tórt aidan beri joldasyn kórmegen (Janar Qojanova «31»)

...bәri qosylyp, tabighat dep atalatyn tirshilik alanyn qúraydy

Taghy bir aitar (Qamar Áljanova)

Kýrikbaev týrmege toghytyla ma? («31» 30 qazan)

Esigin torauyldap jýrgen (Samal Qabysheva)

Ontýstik  ónirlerde jauyn-shashyn kýtilude (Adam balasy jazdy, kóktemdi, kýzdi, qysty kýtedi. Biraq  jauyn-shashyn kýtpeydi).

Jogharydaghy  biz keltirgen sóilem deuge kelmeytin baldar-batpaqtyng bәrine sebep bolyp otyrghandar – biz qaraytyp kórsetken sózder. Tili, aqyl-esi, sana-sezimi búzylmaghan qazaq eshqashan «ózgeruimen týsindiredi», «manyzgha ie jol», «jetispeushiligimen týsindiredi», «jiberip alghan bolar», «tirshilik alanyn qúraydy» dep elirip sóilemeydi. Osylardyng ishindegi eng soraqysy «kәsipkerler qanday da qadamgha sheshileri anyq» degen sóz der edik. Búl orystyng «pridut k lubomu reshenii» degenin esh oilanbastan sanasyzdyqpen, aqymaqtyqpen qaytalay salu. Al «qolynda travmattyq qaru bolghan» degen she? («31» arna. 31.10.2010). Kýliniz! Kýlip bolyp ne bop barasyng qazaghym-au dep jylasanyz da bolady.

Qaytalap aitamyz, bizding búl mәseleni qozghaghanymyzgha talay jyldyng jýzi boldy. Ony týzeteyik demek týgil betimen ketken, sóz qadirin bilmeytin, bilmegenimen túrmay, tilimizdi orysshanyng audarmasyna ainaldyrghandargha ne aqparat ministrliginen, ne til komiyteti dep atalatynnan bir auyz eskertu joq. Shynynda da osynyng bәrine sonau jyldary aitylghan baspasózdegi syn-eskertpelerge jauap bermey-aq qoyyndar» degen sóz әli de qúdiretti qaru bolyp túr-au, ә? Al búl eldi – el, últty – últ qylayyn degen adamnyng sózi emes-au, aghayyn! IYә, basshylary Tәuelsizdikting 25 jylynda tilin óz biyigine shygharmaq týgil kýnnen-kýnge orysshanyng audarmasyna ainaldyryp bara jatqan elding erteni ne bolar eken?

Myrzan KENJEBAY, aqyn

QR mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz