Úmay – Ana.

                                                   Úmay –jyr.

                                                   Jatyrynda jantalasyp tulaydy úl.

                                                   O, sýiinishi, Omar tudy qazaqtan!

                                                   Biraq, Hayam tumay túr...

                                                   (Serik Aqsúnqar Omar Jәlelúlyna)

«Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn. Jamannyng jamandyghyn ait, qúty qashsyn» degen qazaq danalyghy barshamyzgha belgili. Biz «jaqsy» dep jýrgen kim? Qazaq halqy «jaqsy» degenge  «iygi» sózin tirkestirip «iygi jaqsylar» dese kerek. IYgi jaqsy dep – qazaq qoghamynda dýiim halyqqa kósem bolyp, alqaly topta sóz bastaytyn, sonynan ergen júrtqa núrly aqyly, ónegeli danalyghymen sәule shashatyn abyz túlghalardy aitamyz.  Mysal retinde, Búqar jyrau, Tóle, Qazybek , Áyteke biylerimizdi, Abay, Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim siyaqty danalarymyzdy, Álihan, Ahmet,  Maghjan syndy alash arystaryn aitsaq bolady. Búl auzy dualy, oiy quatty  ayauly azamattar alty alashqa jón siltegen, baghyt bergen, shyn qamqor bolghan  birtuar daryndar edi.

Jaqsy men jamannyng parqy talay aqyn-jyraularymyzdyng da shygharmalaryna arqau bolghan taqyryp. Ásirese aqyn Sýiinbay Aronúlynyng myna óleninde jaqsy men jamannyng aiyrmasy dóp basyp dәl aitylghan:

Jaqsy jigit el - júrtynyng qalasynday,

Jaqsy әiel әmme júrttyng anasynday.

Jaqsygha eshkimning de jattyghy joq,

 Kóredi bәrin de óz balasynday.

Jaqsy jigit sózine saq túrady,

Qyrannyng qyrdan bayqar balasynday.

Jaman parqy jaqsymen birdey emes,

Jaqsy jigit elining aghasynday.

Jaqsynyng sózin әrkim paydalanar,

Miualy alma, órikting aghashynday. 

Endeshe qazaq elining gýldenui men kórkeng ýshin jaqsylarymyzdyng aitqan ósiyetin esimizge týsirip, sanamyzgha toquymyz kerek. Abaydy, Mәshhýrdi, Shәkәrimdi oqyp, úmtylyp bara jatqan qúndylyqtarymyz ben qasiyetterimizdi qaytaryp, qazaqqa tәn bolmys pen bitimimizdi qalyptastyru mindeti alda túr. Búghan biz tek әdebiyetti oqu arqyly  jete alamyz. Óskeleng úrpaq Abay, Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim múrasymen susyndap tәrbiyelense, últyna adal qyzmet etetin, adamzatqa payda tiygizetin asyl azamat bolyp ósetinine kýmәn joq.

 «Ana sýtin emgendey,

   Alashqa búl

 Abay ruhyn emizer kezeng keldi»,- dep aqyn Serik Aqsúnqar jyrlaghanday, Abaydy oqu, tanu, týsinu - zaman talaby. Ruhy biyik, kókirek kózi ashyq  úrpaq tek Abaydy oqu arqyly  ósip-jetile alady.

Búl baylamdy kónilge týnge sebep bolghan ardaqty ústazymyz – Omar Jәlelúlynyng dәristeri. Bedeldi oqu ordamyz Euraziya últtyq uniyversiytetining f.gh.k dosent, Abaytanushy Omar aghay  әr sabaghynda Abay, Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim múrasyn jas úrpaqqa jiliktey shaghyp, býge shýgesine deyin týsindirip, tәpsirleydi. Ústazymyz osy arqyly jastardy Abay aitqan ynsap, ar, úyat, sabyr, talapty bәrinen biyik qoyatyn «tolyq adam» bolyp qalyptasuyna yqpal etip tәrbiyeleude. Aghayymyzdyng dәristerinen keyin kóptegen studentterding ómirge degen kózqarasy men pikiri dúrys jaqqa ózgeredi. Qazaqy dýniyetanym, qazaqy oilau, payymdau formasy jýielenedi dep aitsaq jón bolar. Omar Jәlelúly qazaqy dýniyetanymdy әrqashan birinshi oryngha qoyady, «Músylman bolam desem, aldymen qazaq bol» degen ústanymdy әr uaqytta algha tartady. Búl aghaydyng  últjandylyghy men adamshylyghynyng jarqyn kórinisi dep oilaymyz. Abay, Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim shygharmashylyghyn qazaqy oy – tanymmen baylanystyru nәtiyjesinde últymyzdyng bolmysy men kelbetin terennen tanugha mýmkindik jasaghan Omar aghayymyzgha alghysymyz sheksiz.

Omar Jәlelúlynyng dәrisiteri studentterge ózderin jan – jaqty tanyp biluge, ghylymnyng shyn paydasyn týsinuge septesedi. Mysaly, Mәshhýr Jýsiptin  «Ghylym-bilimning birinshi paydasy–minez týzetu» degen danalyghyn Omar aghay erekshe baghalaydy. Sebebi, qazirgi tanda әr adam ghylymnyng paydasyn týsinip, óz-ózin tәrbiyelep, kemshilikterin joiygha úmtylugha tiyis ekendigin úghynghan jón.

Omar aghaymyz keng peyildi, mýbәrәk jýzdi, bilimi súnghyla ardaqty ústaz, tili mirding oghynday sheshen, tereng oily filosof. «Túlpardan túlpar tuady, súnqardan súnqar tuady, asyldan asyl tuady» demekshi Omar Jәlelúly tekti jerding asyl perzenti. Qazaqtyng talay ghúlama túlghalary dýniyege kelgen, kiyeli Qaraghandy jerining tumasy.  Serik Aqsúnqar aitqanday «Omar Jәlel seri» desek artyq etpes. Qazaqty janymen sýietin,  auzyn ashsa jýregi kórinetin, alua-sheker aqylymen jan-jaghyna shuaq shashatyn, shәkiritterine degen meyiri men mahabbatyn  ayamay tógetin abzal azamat. Ústazymyzdy maqtan tútamyz. «Allanyn  adamgha jasaghan jaqsylyghy -jolynda jaqsy adamdardy keziktirui» - degen eken. Dәl osy qasterli sóz ómirde jol siltegen әrbir ústazyma qatysty. Onyng ishinde Omar aghaygha da qatysty  ekenin riyasyz kónilmen  jetkizemin.

Ruhy asqaq, parasaty biyik, minezi kórkem, enbegi adal, últjandy azamattarymyz kóp bolghay!

GÝLSEZIM TEMIRTAS, L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-ning 4 kurs studenti

Abai.kz