Bir sózben Tynyshtyqbekti XX ghasyrdyng sonyndaghy qazaqtyng lirikalyq poeziyasynyng shyny dep, týp sózge týiin qoya  salugha bolady. Aqyndar, qolyna qalam ústaghan azamattar búl sózimizdi týsinedi!.. Alayda, qarapayym oqyrmannyng kókeyinde «nelikten?!», «nege?!», degen súraulardyng qaluy mýmkin, mýmkin emes, aqiqaty da sol!.. Endeshe, biz Tynyshtyqbekti aqyn retinde moyyndaghan alghashqy kitabyn[1] taldap kóreyik.

Ólensózge[2] barmas búryn, úmyt qalyp bara jatqan bir nәrseni - bizding búdan búryn jazghan Serik Qabshyqbaev ólenine jasaghan taldauymyzdy esterinizge sala keteyik! Sol maqalada Serikting ólenin oqymas búryn Tynyshtyqbekting ólenin oqydyq, dep aitqanbyz. Sóz retine[3] qatysty Serik aqyn Tynyshtyqbekting aldyna týsip ketken edi!

Bir sózben Tynyshtyqbekti XX ghasyrdyng sonyndaghy qazaqtyng lirikalyq poeziyasynyng shyny dep, týp sózge týiin qoya  salugha bolady. Aqyndar, qolyna qalam ústaghan azamattar búl sózimizdi týsinedi!.. Alayda, qarapayym oqyrmannyng kókeyinde «nelikten?!», «nege?!», degen súraulardyng qaluy mýmkin, mýmkin emes, aqiqaty da sol!.. Endeshe, biz Tynyshtyqbekti aqyn retinde moyyndaghan alghashqy kitabyn[1] taldap kóreyik.

Ólensózge[2] barmas búryn, úmyt qalyp bara jatqan bir nәrseni - bizding búdan búryn jazghan Serik Qabshyqbaev ólenine jasaghan taldauymyzdy esterinizge sala keteyik! Sol maqalada Serikting ólenin oqymas búryn Tynyshtyqbekting ólenin oqydyq, dep aitqanbyz. Sóz retine[3] qatysty Serik aqyn Tynyshtyqbekting aldyna týsip ketken edi!

Jat júrttyqtar  Maghjannyng óleninen búryn Oljas Sýleymenovtyng ólenin moyyndady.  Onda da, bodandau iydeologiyanyng yqpaly boldy. Bizdi bodandaghan orys qauymy bir kezde Ispaniyanyng shala kýrmeu yqpalyna iligip[4], sol tústa tuylghan orystyng aqyn, jazushylary sol sayasatty әshkereleui arqyly[5] jana orystyn[6] iydeologiyalyq әdebiyetin qalyptastarghany belgili. Solarmen qatarlasyp, «Mening mektebim» dep, Gorkiy, «Tyn» dep, Sholohovtar jýrdi. Biz - ótken ghasyrdyng qazaq әdebiyetshileri osy ekeuining tónireginde sharlap, solardyng sarytap órisine «at jayyltyp» óstik. Áriyne, Múqang men Sәbenderge osy súraqty qoysaq, ol kisiler әlde neni aitar edi. Uaqyt ozyp, bizding «erkin sayrauymyzgha»  kezek kelgenine tәube aitamyz!.. Dәl sol qapyryq tústa sonau bir jyldardaghy «jana orys» úrpaghynyng nemerelerinen bodandyq orys әdebiyetin shenegen bir top jana buyn ókilderi payda boldy. Olardyng ólensózderine «jylymyq dәuir poeziyasy», degen jalghan, jasandy at qoyyp, aqyndardyng әrbir sózi men әrbir qadamyn ortalyq partiya komiyteti myqty baqylaugha aldy. Aqiqatynda búl kezeng «jylymyq dәuir» emes, adam balasynyng túla boyyndaghy kiyeli ruhtyng qayta bir serpin alghan túsy edi. Sonday tústa Oljas Sýleymenovty Túran dalasynyng kiyeli ruhy qayta oyatty. Qarapayym qara tilmen aitqanda, Oljasqa aruaq qondy. Naghyz ólensóz aruaq arqyly keledi. Aruaqty óleng [7] birden әuelgi mekeni- jangha baryp qonaqtaytyny- Tәniriden búiyrghan aqiqat. Osy aqiqat kýshimen Oljas Sýleymenovtan keyin qazaqtyng ólensózine bir dәuirding ókili bolugha Tәniriden Tynyshtyqbek Ábdikәkimov degen esimdi aqyn arnayy jiberilgen eken. Biz onyng Tәnirisimen tildesken ólensózderin oqyp, bóten bir týs әlemine engendey ghajayyp kýy keshemiz. Jas aqyn Baqyt Bedelhanúlynyng «Týs», dep atalatyn ólenine qaratyp Tynyshtyqbek: «týs aqyl esting ghajayyp bir túspal shaghy[8]», degendey oidy aitqan eken. Búl - óleng sózge qoyylatyn absaluttik shart! Osy shart myzghymay oryndalghan tústa ghana sóz aqyl oidyn[9] tendessiz tuyndysy- ólensózge ainalmaq. Búl kózge kórinbeytin, jannyng әngimesi. Kózge kórinetini - Qonyr jer (kindik qany tamghan meken), soghan tuylghan aqynnyn- Tәni, jogharydaghy jamylghy- Kók aspan. Áueli osy ýsheui birigip, bir aghymgha[10] toghysuy kerek. Tynyshtyqbekting «aqsham hattary», dep atalatyn ólender jinaghynan osy týsinikterdi taptyq. Onyng tughan jer topyraghynan alystamay otyrghany da osy shartty- Tәnirding tapsyrmasyn tapjylmay oryndap[11] otyrghanynan ba eken, әuelde aqyndyq ruhtyng ózi- imannyng bes shartynan (әsirese, bes uaqqy namazdyng shartynan) auyr bolmasa, jenil emes-au!..

« Bauyrym, qoyshy úlynyng sózine sen,

Sen onyng kózine sen, әsirese:

Jartastyng ýki úshatyn qoltyghynan (!)

jantayyp, jaryqtyq Ay esinese[12]...»,

Tynyshtyqbekting ólenderi birden osynday kýrdeli órimdermen[13] óriledi. Osy ólendegi «qoyshy úlynyn», «sen» degen sóz, sóz tirkesteri әnsheyin aityla salmaghan siyaqty. Oy elegine qaray jaqyndatsan, «qoyshy» degen sózding ózi- kýrdeli ayat týiinindey, seni әri-sәri oigha jetelep, «qoyshy úly» saghan: «qoya túr, qoy úlym!», dep túrghanday da, sen úlylardyng tereng zerdesine ýnile bastaghandaysyn[14]! Sóitken bir tústa, әlde qaydan Tynyshtyqbek qúlaghyna sybyrlap, «Sen», degen bir auyz «bissimillasymen» seni imanday úiytyp, «әneu tústa, jartastyng ýki úshatyn qoltyghynda!..», dep-dәldikti kózdep, ózi de sol jartastyng qoltyghynda aimen birge kýbirlep túrghanday, «Sen onyng kózine sen, әsirese!..», dep eskertip, uaqytpen birge jylystap, dauysy alystap bara jatqanday,  Sen aily týnde (qyzyghy ólende «týn» degen sóz joq!) qoyshy balanyng auyzyna qarap, bayyrghy uaqyttyng kók emshegin emip otyrghandaysyn. Kónilge әlde bir jenil múng úyalap, sonau serilerding óleninen beri qaray kele jatqan aily, salqyn týn tynysyndy jetildiredi. Ólende «salqyn», degen sóz joq, sóite túra, tau týnine sana tynys alyp, әlde qayda jylystap ketken uaqyt qoynauyna tyghylghan әlde bir ai-búlaqtan shól qandyrghandaysyn. Álde bir kóz saghan «jantayghan ai» betinen telmire qarap túrghanday!.. Tórt-aq jol ólenge siyp túrghan múnday kýrdeli oilardan keyin aqynnyng ólenderin ary qaray qalay oqugha bolady?!.

«Tang da atar, kýn de batar... keshqúrym.

Sol bir tirlik qalypty.

Ay da tuar saqalynday eshkinin,(!)

Ol da ózgermes jaryqtyq.

Meniki de kórgen kýni baqsynyng (!)...

El tym yntyq júmbaqqa.

Kóz etterin kónilime japsyryp,

Kólgirsumen tynbaq pa?...»[15]-, deydi Tynyshtyqbek.

Taghy da «eshkining saqalynday»  súiylghan[16] kәri ay arqyly aqyn neni aitpaq boldy eken?!.. Áueli eshkining saqaly shoshanqy da, iymekteu kelushi edi, jәne ol eshki jartasta túrghan kәri teke[17] bolsa she!.. Biraq «ol da ózgermes jaryqtyq!»,- degen pysyqtauysh arqyly «mәngilik ghúmyr», degen ózgermes sóz tirkesin aqyn óz sanasyna jasyryp qalghan. Osy sóz tirkesin qoldansa, aqynnyng bar qasiyet, arman-múraty sol sәtte birge tógilip, jany ghayypqa sinip ketetindey. Súlulyqtyng aq túmanyna bókken aqyn әuelgi sәtte neni aityp otyrghanyn ózi de eskermese kerek. Kózdi ashsa tógilip keterdey kilgigen әppaq múnar - oidan aqyn janylmaydy. Dýniyeni kózben emes, oimen sholidy. Biz jetpek bolyp ansaytyn, biraq oy boylatyp bara almaytyn qashyqtyqty dóp basa andap, sonyng әsem әuenine terbeledi, «Ay», dep aityp túrghany bolmasa, onyng sanasynda bólek ai, bir týrli әsemdik dýnie túrghanday... Quatyn oilaugha kónil daualamaydy!... Sonan, sonan bir sәtke kózdi ashyp qalghanda (sana seyile bastaghanda dep týsininiz! H.J) qadalyp túrghan «kóz etin» kóredi. Áytse de, dýniyeni júmyrshaqpen[18] ólshep, kóz jetkendi ghana kóretinderdi «kór soqyr» degen qalypty atauymen atamaydy. Sanamen sezip túrghany bolmasa, mәngilikte otyrghan aqyn myna jalghangha kelip, solarmen teke tiresudi qalamaydy (bilmeydi, dep aitqan oryndy siyaqty!H.J). Keyinnen!.. keyinnen tәtti oidan[19] arylghan tústa «kóz etterining kónilge jabysqanyn» sezedi, sezedi de qaytadan: «Olar, eger, sanadan tys kýsh baryn qoyghan bolsa týisinip, Qúlqyndardyng qyzyl jolyn (!) ústanu- qay qúdaygha sýisinu??...»[20]-deydi, managhy auyr oidan aryla almay...

Ádebiyette «óleng tua ma, jazyla ma?!», degen pikir talastyng aitylyp kele jatqanyna  birtalay uaqyt boldy. Tynyshtyqbekting ólenderi «óleng jazylady», dep aitatyndardy jerge qaratqanday, naghyz ólendi aqyn ózi jazbaydy, ol aqyn arqyly sanadan tys kýshten keledi!...,dep eskertip túrghanday!.. Qay ólenin oqysang da, onyng astarynda jatqan tereng oilardan tek Tynyshtyqbekke tәn qasiyetterdi[21] ghana kóresin, ony ózge bireuge aiyrbastau nemese ózge taghy bireu dýniyeni dәl osylay sezine alady-au dep oilau aghattyq bolar edi!..

Tynyshtyqbekting ólenórisinde[22] ýsh týrli Jan[23] bar eken. Birinshi Jan- esinegen Ay; Ekinshi Jan-jartasta qalghan Ýki; Ýshinshi Jan- úlyghan IYt. Aqyn osy ýsh jany arqyly mәngilikke qaray qadam basady. Osy ýsheuinsiz Tynyshtyqbekti kóz aldygha elestetu mýmkin emes, qay bireuin shalys qaldyrsan, aqynnyng qalpy[24] da ózgerip shygha kelmek...

« Jazghy týnning eteginde Es jatqanda móldirep[25]

Ýkiler men bórilerdi men úiqygha kóndirem.

Ýrgen itti iyesine (!) tastaymyn da ysyryp,

Es ýstinen eki kózdi arly-berli úshyryp,

Jatyp alam jalghyz ózim, aspan jaqqa esinep (!).

Men osylay songhy ólenning shyraghdanyn óshirem.»

Áueli osy óleng shumaghynan «Ýrgen itti iyesine (!) tastaymyn da ysyryp...», degen bir jolyn bólip alayyq. Aqynnyng úshtasqan tútas oily ólenderinen bir joldy, bir sózdi bólip alu әste qiyn, әitse de, osy bir jol óleng bizding jogharydaghy aityp ketken oiymyzdy dәleldep, odan ary asha týsedi. Endeshe búl «itting iyesi», dep otyrghany kim?! Qoradaghy kýnde úlityn «Qotan» tóbetting «iyesi» «Qotyrbay ma?», әlde ózge dýnie me?! Tynyshtyqbekting ólenderinen onyng kópti oqyghan, óte tereng bilimdi hәm asa aruaqty aqyn ekendigi bayqalady. Sondyghynan da búl jerdegi «it iyesi» Tәnirlerding «atasy»- totemdikten kelip otyr. «IYt» degen atauy bolmasa, búl it emes- Kók bóri, Hoa Maral! Anyghyraq aitsaq, aqyngha Kókbórilerden qonghan kiyeli ruh! Uaqyty tozghanda aqyn sol «iytin[26]» iyesine (Tәnirine) qaray «ysyryp» (shegerip, dep týsininiz! H.J), bere salady da, ózi mәngilik mekenine qaray jylystaydy, Tynyshtyqbekting bir jany- It turaly әngime osylay ayaqtalady. Endi óleng shumaghyna tútastay zer salayyq! Biz «Jan» dep jalpylama aityp otyrghan úghymdy Tynyshtyqbek «Es» degen taghy bir taraugha bóledi. Búl da kók týrikter zamanynda, odan qaldy Ál Farabiylerding erkin mengerip, bizge jetpey qalghan kóne soqpaghy. Biz kóne týrik dәuirindegi Bilgi, Bilikti degen ataulardy bir maghynaly sóz dep týsinip, Aqyl oi men Aqyl esti shatastyryp aldyq. Abay aityp ótken «Ahly kitaptyn» mәnine boylap bara almadyq. Úlylar órisi bizge alystyq etti. Sodan baryp, dýniyeni shala jansar tolghaytyn soraqylyqqa úryndyq. Tynyshtyqbek sol úlylardyng órisine at shaldyryp jýr!... Onyng sanasynda Jan bólek, Sana bólek, Aqyl bólek, Es bólek... Biz sonyng әr qaysysyna jeke-jeke baruymyz kerek. Es atauy Tynyshtyqbekting sóz qoldanysynda bayyrghy mәnine ie bolghan. Estin- jangha úqsastau, qozghalysty, qasiyeti kәmil, dәtine serik bolarlyq ýlgisi bar. « Jazghy týnning eteginde Es jatqanda móldirep», dep aqyn ony anyq kóredi de [27], Esting әrbir qyryn paryqtap, tereng kýshke[28] bólenip, Es- adamnyng sanasynan tys, qúdiretten beriler kýsh ekenin anghartady. Bizding qiyal jetpeytin búl úlylyqty aqyn tereng iygergen, onyng «әreketin» anyq kóredi de, ózi sonday quatyna kelgen tústa: «Ýkiler men bórilerdi men úiqygha kóndirem[29]», degen jir jol óleni arqyly ózining qandaylyq biyik dәrejedigi[30] aqyn ekenin anghartady. Búl es sózining filosofiyalyq maghynasy. Óleng qúrylymyna kelsek, «Es» sózining qoldanysy dybys arqyly sózdi kórkemdikke ainaldyru ýlgisin[31] berik saqtaghan.  Bayyrghynyng shyghys aqyndary bes ilimdi[32] tereng iygergen. Árbir is, qimyl әreketterin sol bis ilim arqyly oryndap otyrghan. Jәne bir ereksheligi- olar boydaryna qondyrghan sol ilimning ózderine Jaratushydan berilgenine kәmil sengen, solay dep týsingen. Tipten olardan ilgeride ómir sýrgen Týrik babalarymyz da dýniyeni solay úghynghan[33]. Bizge eng tanys Kýlteginning ýlken jazuy: «Jogharyda Kók Tәniri, Astyda qonyr jer[34]..», dep bastalatyny sony anghartady. Keyinnen biz sanany ýrey biyleu arqyly qonyr etýkendi «qonyr an», dep týsinetin boldyq. Yaghni, bayyrghy úghymnan alystap, týsinikke qaray beyimdeldik. Kele-kele týsinikting ózi súiyla bastady. Búghan «Jaratushy bir Allah, Allah bireu ghana», degen absaluttik týsinikter yqpal etti de, biz Han tәnir, Raghit tәnir, Bigman tәnir, Anarbaghan tәnirlerdi[35], oghan qosa  Qambar ata, Oisyl qara, Zengi baba..t.b tәnirlik ataulardy anyz esebinde týsinetin halge[36] shegindik... Tynyshtyqbek osylardyng barlyghyn saralay kelip: «Es» degen bayyrghy ataudy qayta tiriltip otyr! Tәnirli aqyn Tәnirining búiryghymen úiqydaghy sanagha ýlken serpin berip:

«Es ýstinen eki kózdi arly-berli úshyryp,

Jatyp alam jalghyz ózim, aspan jaqqa esinep...»,-degen óleng joldary arqyly bizge Jogharghy jaqtyng habaryn jetkizedi. Múndaghy «jalghyz ózim», degen sóz tirkesin astarsyz, tikeley týsinu qatelik bolady. Ony «Men», degen úghymgha ainaldyryp, «Men» arqyly Tәnirige boylap baryp úghynghan, «Tәnirining úly» dep sanagha sinirgen jón. Úly Abaydyng : «Meni» men «menikinin» maghynasy eki!..»,- degeni de osyghan sayady. «Esinep», degen sózding de Tynyshtyqbekting úghymyndaghy maghynasy kóne qalpynda. Ol «aydy», «tekeni» sodan qaldy ózin «esinetedi!». «Es» arqyly tereng esinep[37], dýniyeni tolghap alyp:

« ...shegirtkening shyrylynan Týn balasy týshkirip...

Jan shoshyrlyq bolsa kerek sondaghy osy úsqynym.

Men- әdet em, daghdylanghan kóksemesti kókseuge...

Týn balasy týshkirinip... jaratyldy aq Sәule!..»[38]- deydi. Osy ólende de aqynnyng boyynda onyng sana seziminen tys bir kýshting túrghany bayqalady. «Týn balasy[39] týshkirinip... Aq sәule jaratylady!». IYә, sol bir kezde babalarymyz Aydy erkek kindikti han esebinde qadir tútyp, sonyng qúdiretine bas iyetin edi [40], Tynyshtyqbek sony «Es» týisigi arqyly tolyq sezinip otyr! Áueli «Týn balasy» degen pysyqtauysh arqyly Aydyng úly, Ay hannyng úly degenderdi bizge qolmen qoyghanday etip anyq dәleldeydi. «...shegirtkening shyrylynan Týn balasy (!) týshkirip», degen teneulerding ózi jaydan-jay aitylyp túrghan joq. Óleng osylay bastalady. Kóp noqattan keyin «shegirtke» atauy kishi әrippen berilgen. Bylay ýstirt qaraghan adamgha sóz saptaudyng ózindik bir ýlgisi ispetti sezilui mýmkin. Alayda, búl- sóz saptau emes, sananyng әmirin oryndau. Tómengi halyptan jogharghy halypqa kóshudegi qas qaghym kórinis. «Jan shoshyrlyq úsqynnan»  jangha jayly úsqyngha kóshu! Ádetten arylyp, daghdyny ysyryp, erekshe bir halypqa kelu[41]. Múnday sәtte aqyn jany úiqygha kóshedi. Aqyn jannyng emes, «Estin» quatymen tәnirining degenin oryndaydy. Ózining búghan deyin «Ádet» bolghanyn sezedi. Sezedi emes, solay ekenin týisigi arqyly moyyndaydy, Múnday sәtte «shegirtkening shyrylynyn» ózi úly bir kýshke ainalady. Aqyn sol shyryldyng syrtqy ýnin emes, ishki yrghaghyn tyndaydy. Sol yrghaq arqyly ólensózi qaghazgha óriledi. Búl jerde aqyn tek oryndaushylyq (jalghastyrushy, habarlaushy, dep týsininiz! H.J) mindetin atqarady. Keren Bethoven osynday sәtte aidyng ýnin tyndaghan. Enshteyn, Ibn Sina, Paskali, Lomonosov, (zaghiyp) Gomerler... osynday sәtte ghajayyp janalyqtaryn ashqan. Tan duәrining Ly Bo aqyny osynday sәtte shalshyq sudan aidyng núryn ishken... Osynday sәtte Aq qamal túrghyzylyp, Pramida sәulettendirilgen... Osynday sәtte Shynghys qaghan qalyng jauyn jenip, Kýltegin, Iolyq tegin  babalarymyz mәngilik dastandastaryn tasqa qashaghan. Eng ghajaby - múnday sәtte ana qúrsaghynan surylyp, sәby dýniyege kelgen!.. Mine, osylaysha Tәnirding әmirimen aqyn ólenderi dýniyege keledi. Búl - dýniyedegi sausaqpen sanarlyq úly aqyndargha ghana beriletin erekshe baqyt! (aruaq, dep týsininiz! H.J)...

IYә, bizding aityp otyrghanymyz aqyn óleninen týigen úlylyq tónireginde. Endi ólenning kórkemdigi turaly birli-ekili oy aitayyq:

Ay tughanda aspangha qarap kәri tóbet úlidy... Ay tughanda әlde qaydaghy eske oralyp, milliardtaghan jyldar jiyeginen baba dәuirding sybysy qúlaqqa estiledi... Ay tughanda yrymshyl elding balasy aigha qarap: «Eski ay esirke, jana ay jarylqa!..»,- dep, dúgha qylady... Ay tughanda aqyndar Ay men birge mýlgip aspan kenistigin sharlaydy!.. Sol kenistikten әlde birde Tynyshtyqbek mynaday bir óleng joldaryn kýbirlepti:

« Ne dep saghan jazayyn, qoy qozdaghan,

Tau mónirep(!), aspanda Ay bozdaghan.

Júldyzdar da týrtkilep týisigimdi,

Týsiniksiz diril bar boyda azdaghan.

Ne dep saghan jazayyn, tóbet ýrgen,

Sandyraqtap týz jatyr kóne tilde (!).

Ash bayghyzdar pәleket shaqyrady,

Osy týnde qyrylyp óletindey.

Ne dep saghan jazayyn, kók óspegen,

Ómir sýrip jatyrmyz elespenen (!).

Tiri tyshqan kórmegen targhyl mysyq,

Danghyrlatyp oinaydy tegeshpenen (!)...»

Qauyzyn ashqan gýldey qoy kirpikting tasasynan jalt etip bir kóriner janardy kóru ýshin adam balasy dýniyege keledi. Áste kóne, sóite túra sujana sol janar ózindegi qúpiya syrymen jan tartady. Sen myna dýniyege milliardtaghan jyldardan búryn kelseng de, keyin kelseng de, sol janar qarsy aldynda túrady. Bir sәtke súlulyqtyn[42] jýzin (bolmysyn, dep týsininiz! H.J) kóruge ómirge kelgen ekenbiz, bayyrghy ómir bizge jana siyaqty bolyp elestepti. «Sandyraqtap týz jatyr kóne tilde», deydi, Tynyshtyqbek sony menzep. Múndaghy «Sandyraqtap», degen jalghyz sózi ólenning túla boyyna kórkemdikti payda boldyrghan. Sóz astarynda «jas ta bolsa kәri, kәri bolsa da jas!», degen tereng oy bar. Sóite túra, «sandyraq» sózining ishki ekpini kóne dalagha jan bitiredi. Kóne dalanyng tereng tamyrynan busanyp kele jatqan jastyq mysal kóz aldyna elesteydi. Boydaghy «azdaghan» diril arqyly óli dalagha jan bitip, ólensózge kórkemdik payda bolghan. Al, ólenning basqy tórt jolyn qiystyryp túrghan , «qoy qozdaghan», «Ay bozdaghan», «boyda azdaghan», degen yrghaqty teneuler ýn sarynymen[43] boygha sәule qondyryp, kókirekke әsem yrghaq payda boldyrady da, onyng garmoniyasy esebinde әlde qaydan «ash bayghyz» ýn qosady. Dala týgeldey әlde bir eski saryngha elitedi. Kókirekti kýy terbep, dýnie týgeldey qozghalysqa enip, baba taghylymyn úmytqan balang mysyqtyng ózi tegeshting týbin danghyrlatyp «әn salady». Terbetile otyryp, sening ózing de sol «simfoniyanyn» ishine qalay enip ketkenindi andamay  qalasyn! Múnday kórkemdik búryn Abaydyng ólenderinde bolghan. Úly aqynnyn:

«...Kempir-shal qúrjang qaghyp, bala býrsen,

Kónilsiz qara suyq qyrda jýrsen,

Kemik sýiek, sorpa-su tiymegen son,

Ýide it joq, tyshqan aulap, qayda kórsen[44]...»,- degen ólenindegi kónil kýii Tynyshtyqbekting óleninde sol qalpynda órilgen. Abaydyng óleni kýz turaly da, Tynyshtyqbekting óleni kókteme turaly. Uaqyt ólshemimen biri-agha, biri-ini. Ghajaby eki aqynnyng da uaqyt turaly týsinigi bir jerge toghysqan. Eger de, Tynyshtyqbek osydan 150 jyl búryn tuylghan bolsa, dәl Abaysha sóilep, eger de, Abay 150 jyldan keyin dýniyege kelse, Tynyshtyqbekshe tolghar ma edi degen oigha qalasyn. Sәl ózgesheligi- Abaydyng «iyti» jem izdeydi, Tynyshtyqbektin  «mysyghy» ýn izdeydi. Óner zerteulerinde múny dәstýrli óner dep te atap jýr. Bizdinshe búl dәstýrmen ghana shektelmeytin, uaqyt ólshemine qatysty úghym. Adam balasynyng jýris-túrysynda, kýndelikti túrmysynda dәstýrlik jalghas boluy mýmkin, onday bolghan kýnning ózinde, ol jalghastyq uaqytsha ghana, mezgilmen ólshenedi. Al, jalpy adam balasyna qatysty kórkemdik pen sana ýilesimin dәstýr dep atau-bir jaqtylyq úghym. Sonyng ýshin de Tynyshtyqbek «Ómir sýrip jatyrmyz elespenen», degen oidy aityp otyr-au! Adam balasynyng ózi tórt mezgilden: Kóktem-ýmit, Jaz- quanysh, Kýz-mún, Qys-qayghydan tynys alady. Shyghystyng úly aqyndarynda osy tórt mezgil turaly óleng tolghamaghan aqyn joq. Áueli ólensózding mejeli túsyna jettim degenderi «Tórt mezgil», «Mahabbat- Lәili» ólenderimen kýsh synasqan. Kez-kelgen aqyn búl taqyryptargha bara bermegen. Qәzir ghoy «Mahabbat-Lәilinin» oiyngha (Ghapu etip, «quyrshaq-kukla», dep týsininiz! H.J) ainalyp, «Tórt mezgildin» syrgha emes, jyrgha oranyp túrghany!.. Tynyshtyqbekting búl óleni de sol jogharghy talaptan shyqqan, «targhyl mysyqtyn» oinap otyruynyng bir jaghy - osyghan kelip sayady. Óleng әuelde әlde bir mahabbatqa arnalyp bastalady. Biraq, ol mahabbat iyesin biz taghy kóre almaymyz. Ol da bizden jyraqtaghy - kórinis, tek naghyz aqynnyng ghana qoly jetetin, sanasymen óbetin әsemdikting ólshemi. Aqyn oghan da «sýidim», «taldym», «órtendim»... degen jalan, syrtqy sózderdi aitpaydy. Sýigendigin tek «Ne dep saghan jazayyn...», degen kónilding ishki emeurini arqyly jetkizedi. Búl da úly Abaydyng «Ayttym sәlem Qalamqas...», degeni siyaqty, shynayy kónilden órilgen, kórkemdik (siz «ghashyqtyq»,dep týsininiz! H.J) ýlgisining biyik kórinisi...

(Búl jerde aita ketetin taghy bir nәrse-bizding qazaqtyng kórkem ólensózining zertteui Úly Abaydan bastau alatyndyghy. Abaydan búrynghy kórkem әdebiyetterimiz «auyz әdebiyeti» degen jeleumen ekinshi oryngha ysyrylyp keldi. Sol olqylyq bizding Tynyshtyqbekting ólenderin taldauymyzgha da kedergi bolyp otyr. Kemeline kelgen kez kelgen aqyn tútas halyqtyq, adamzattyq oidy arqalap túrady. Sonyng ýshin ony jete týsinuge sol dengeydegi oilar qalyptasuy shart. Búny ghylymy ainalym deymiz. Bizding әdebiyet zertteuimizde múnday tútastyq jýie kommunistik taptyng taptyq jýiesining saldarynan әlde qashan ýzilip qalghan. Biz tútas halyq әdebiyetin eki tapqa bólip zerttep, zerdelep kelemiz. Biri- anyz ertegiler de, Biri- shyndyq әdebiyet. Al, Ahmet Baytúrsynovtardyng túsynda múnday ýzik bolmaghan edi. Endi sony tolyqtyratyn kez kelgen siyaqty. Sonda ghana biz Tynyshtyqbektey ýlken aqyndarymyzdy tolyq týsine alamyz. Sebebi: sonau totemdik dәuirden bastau alghan aqyn ólenindegi kýrdeli oilardy shyndyqqa emes, ertegi anyzdargha salystyrghan siyaqty birtýrli synar oidyng eles berip otyrghanyn biz ózimiz de sezip otyrmyz. Lajy joq ólenning kórkemdik astaryndaghy oilar solay bolghandyqtan sonyng yrqynan shyqpaudy kózdeymiz de!..)

Tynyshtyqbek aitady:

«...Bir ashylyp esigi, bir jabylyp,

Tau ishinde jalghyz ýy esinegen.

Óz basynan ótkermey, sengen be ózge,

Ertek syndy bәri de kórgen kózge.

Dem alarmyn jelini syzdap tannyn

Qozy búlttar jamyrap emgen kezde»,- deydi.

Shynayy kórkemdik kemeline jetken tústa ólim de súlulyq bolyp  seziledi. Aqyndargha ólim turaly tolghanu әsemdikpen para-par úghym. Maghjannyng «Áldiyle, ólim әldiyle!...», degeni de osynday oidan tuylghan. Tynyshtyqbek aspan tolghatyp, «qozy búlttar»  jamyraghan tústa dem almaq. Dýniyening qapasynan qútylyp, mәngilikting shyrynyn emip, tynys almaq. Áriyne, ómirding ózi - Ertegi, týs - onyng mәngilik Kitaby. Ony oqyp kórmegen adam «senbeydi» de. Seneyin dese de, dәrmeni jetpey qalady-au! Sonan baryp dýnie tirlik túnjyraghan tynyshtyqqa ainalady. Menireu dala, menireu jel, menireu aspan..t.t. Sol menireulikten qútyludyng tura joly- «esinep alyp, aspannan oy týy». Tynyshtyqbek jogharyda osy oidy aityp otyr. Tynyshtyqta ómir esigining bir ashylyp, bir jabylghanyn tyndap, qozy búlttardy qayyryp, tau qoynauyndaghy qoy auylynyng tirlik tynysyn (tirilikting belgisin! H.J) ón boyyna sinirip, aqyl oidyng qúshaghynda busanyp otyr!.. Múhtar Maghauin Getening múnday sәtin «mәngilikting qúshaghyna bólenu[45]», degen edi. Talghampaz prozayk aruaqty aqynnyng sezimin dóp basa surettegen. Búl jerde de Tynyshtyqbek «Qylyshbúlaqta[46]» sol Getening sezimin bastan ótkeredi. Onyng sanasynda dýniyening súlulyghynan basqa esh suret joq. Kóz aldynan kólbendep ótken qozghalystyng bәri aqyn kókiregine erekshe bir súlulyq yrghaghy arqyly qúiylady. Dәl múnday sәtte әlemge әigili Djokonda qasyna kelip, sýikenip qalsa, aqyn deminen jýkti bolar edi! Aqynnyng boyyna bar qúdiret toptasqan. Onyng aqyry ólim ekenin aqyn sezedi, biraq ony ólim dep ataghysy kelmeydi. Ólimdi qozy búltqa ainaldyryp, odan mәngilik tynys alady. Aqyn ólmeydi... Aqyndar mәngilik!

Al, «Qozy búlt»-kóshpeliler poeziyasyn ózgeden erekshelep túratyn óshpes KÓK TANBA!

 

Qaratal. 1991. 10-ay - 2004. 12.27.

 

---

[1] Tynyshtyqbek Ábdikәkimov «aqsham hattary»,Almaty,1993 kitabyn aitamyz. Búl daghdyly atau ghana.Shyn mәninde naghyz aqyndarda bir kitap, bir óleng ghana bolady. Kópirtip tom-tom óleng jazatyn  aqyndarda «myna ólenimnen ana ólenim, myna kitabymnan anau kitabym artyq bolar ma! », degen esek dәme basym bolatyny bayqalady!

[2] Ólensózge- kórkem poeziya degen úghymdy beretin әdeby ataudy, biz búdan bylay «ólensózge» dep beremiz. Al, «taqpaq» degendi sóz úiqastyru, taqpaqtau, astarly kórkem oidy qajet etpeytin  sheshendikting bir ýlgisi dep týsinuinizge bolady. Múnday әdeby dәstýr kóshpelilerde tym erteden qalyptasqany «sheshen», «bilgi», «tapqyr», «oyly», «astarly»...t.t qalyptasqan ataulardan anyq bayqalady.

[3] Reti- qisyn degenge kelinkireydi, biraqta qisyn zandylyghynan tys ózindik jýiesi taghy bar.

[4] Sankt-Petrburgti batys ýlgisindegi qala jasau, ormandy halyqty salt-sanasynan alshaqtatu siyaqty sol tústaghy sayasy olqylyqtar.

[5] Gogolidyng «Múryn», «Shiyneli» t.b shygharmalaryn menzep otyrmyz!

[6] Jana orystyn- sol dәuirding iydeologiyasyna qarsy túrghan orys oqymystylaryn aitamyz!

[7] Aruaqty ólen- jan ruhynyng tuyndysyn osylay ataghymyz keldi.

[8] Aqynnyng sóz qoldanysy búdan sәl bólekteu, biz búl jerde Qazaq radiosynyng «Aq qauyrsyn» habarynan (2004. 12.25) berilgen núsqadan sanamyzgha qondyrghanymyzdy aityp otyrmyz.

[9] Aqyl oidyn, búl sózdi key tústa biz «filosofiya» termiynining qazaqsha balamasy esebinde de qoldanamyz.  Dәl osy jerde búl atauda «jan» degen qosymsha tirkesi bar. Jan, aqyl, oy ýsheuining jiyntyghy dep týsininiz.

[10] Aghymgha- «garmoniya», degen atau tónireginde qoldanyp otyrmyz.

[11] Tynyshtyqbek bir óleninde osy turaly «KÓK PERILER KÓKTEN SÓILEP, JEL EMGEN, KÓK BÓRILER ESTEN TANYP-MENI EMGEN  ..», degen. (Tynyshtyqbek Ábdikәkimov «aqsham hattary» Almaty, 1993, 102-bette)

[12] Atalmysh jinaq, 16-bette

[13] Órimdermen- ishki jan ýilesimi degendi bildirdik.

[14] Búl jerde ólenning tek ghana bir jaghyn týsindirip otyrmyz.Uaqyt ozghan tústa óleng astaryndaghy tereng oilardan  әlde qanday («qoyshy úly ma?», «qoyshy, úlym ba?!»degen siyaqty) talastar aityluy ghajap emes! Sebebi, Abay Qúnanbaevtyng ólenderi tóniregindegi qazirgi aitylyp jýrgen keybir taldaular sony menzeydi.

[15] Atalmysh jinaq, 59-bette.

[16] Súiylghan-  ólensózde «júqarghan, nәzik» degen úghymdy bildiredi dep bilemiz.

[17] Biz oilaghanday aqynnyng óleninde «kәri tekening saqalynday», degen teneu de bar.

[18] Júmyrshaq- asqazannyng әuelgi atauy. HQR men Mongholiyadaghy qazaqtar әlikýnge deyin osy ataudy qoldanady.

[19] Bizding sóz qoldanysymyzda osynday bir sóz tirkesi bar. Áuelde ólenge, keyinnen (1992 jyldan) Júmatay Jaqypbaev poeziyasy turaly jazylghan «Júmbaq júldyz kim eken» («Aziya» gazeti 1993 jyl), degen maqalada jalpy ólensózding yrghaghyn anyqtaushy sana ólshemi esebinde qoldanghanbyz. Búl jerde  sana terendigine qaratyla qoldanyldy.

[20] Jogharydaghy ólenning jalghasy.

[21] Qasiyet- búl sózdi de diny tәpsirlerde aitylatyn tereng oilar: «Haliyf», «Zýljәlel», «Múghjiza»... ataulary tónireginde týsininiz!

[22] Ólenórisi- búl ataudy aqynnyng jantúraghy degen maghynada qoldanyp otyrmyz.

[23] Jan- qazaqtyng ejelgi ertegilerinde aitylatyn jandar osy, negizinen súlulyqtyn, әsemdikting jany dep ataghan da dúrys bolady.

[24] Qalpy, búl ataudy Tynyshtyqbek osylay qoldanady eken, biz de aqyn núsqasyn qoldandyq. Diny shygharmalarda  «halpy» dep jazylady. Tәpsirlerde: jaratushydan adam balasyn jaratqandaghy týgel bolmysynyng jiyntyq maghynasynyng atauy, dep týsindiredi.

[25] Móldirep, kitapta «móldirip», dep jazylghan eken, әrip qatesi bolar degen oimen «móldirep», dep  ózgerttik. (Qaranyz! Atalmysh jinaq, 93-bet «Maza» óleni.)

[26] IYt, it iyesi degen sózder jeke taldaudy qajet etedi. Búl jerde «iytqús», «itkóilek»... degen siyaqty kóneden kele jatqan ataulardy esterinizge salamyz!

[27] aqynnyng shabytty shaghy, yaghny ruhpen tildesken sәti aitylyp otyr!

[28] Tereng kýsh-aqyl, Es kýshi dep týsininiz.

[29] Issus Hristosty da osynday jan-januarlardy óltiretin, tiriltetin qasiyeti bolghan dep jazbaydy ma?!

[30] Dәreje,  kәzirgi bizding qalyptystyrghan týsinigimizden joghary mәni bar sóz. Dәreje kýlli jaratylysqa Jaratushy tarapynan beriletin, solardyng qasiyetin anyqtaushy (qaranyz! Risal-i Nur Kűlliyafindan,  Sőzler, Istanbul 1992. )  atau. Ony bizding «mәnsap-dәreje», dep qoldanyp jýrgenimiz, әntek qateleu úghymdy tanytady. Sebebi dәrejede «tómengi», «jogharghy» degen aiyrma bolmaydy, belgili mejeni bildiretin atau. Biz búl jerde әuelgi maghynasynda qoldanyp otyrmyz!

[31] Kórkemdikke ainaldyru ýlgisi- bir sóz qoldanyp, eki maghynany qatar beru tәsili, gharzu týrki ýlgisi ispetti. Biraq aqyn óleninde odan sәl ózgeshe, risaliyge jaqyndau ózindik ýlgi bar. Biz sony aityp otyrmyz!

[32] Bes ilim- ghylymda dәleldengen bes ilimning negizgi sebebin- aqynnyng kóru, estu, túshynu, sezinu, ghayyptan andau siyaqty ruhany túspal týisigin, yaghny hauasy hamsa zahiry arqyly qabyldaghan dýniyeni aqynnyng óz ereksheligin saqtay otyryp bayan etuin, sodan azyq aluyn menzep otyrmyz.

[33] Úghynghan, «týsinu» men «úghynu» ekeui eki bólek maghynany bildiretinin esterinizge salamyz! Búl jerde úghynu!

[34] Ýze kók tenri, asra yaghyz yir qylyndúqta, Kýltegin ýlken bitik jazuynda osylay. Eskertkish Mongholiyanyng astanasy Úlanbatyrdan 400 shaqyrym qashyqtyqtaghy Erdenezuu dep atalatyn kóne hiytening manynda ornalasqan.

[35] Búlar Tәnirlik dәuirde әbden kemeline jete qalyptasqan úlyq úghymdar! ( S. Dulam «Mongol domog», Ulaanbaatar, 1989j, 84-85 better)

[36] Halge, búl da bizding sanamyzdan tys, Jaratushydan berilgen úlyq kýsh jigerding atauy.

[37] Esineu- kóshpeliler dýnie tanymynda kiyelilikting manyzdy nyshany esebinde sanalady!

[38] Atalmysh jinaq, 89-bettegi «Tirlik» atty óleninen.

[39] Qúpiya shejire kitabynda: Ár týn sayyn  kýldireuishting sanylauynan aq sule ýige enip, ot basyna ýirilip, adam keypine kelip, Alun -hoa (qonyrat qyzy!) sheshening qúrsaghyn sipalap, ay men kýn qylang bere bastaghan tústa sary itke ainalyp, jalanyp-júqtanyp esikten shyghyp ketetini jazylghan. Sol arqyly Alun-hoa ersiz tapqan úldaryn Tәnirding balalary ekenin dәleldep baqqan! ( «Mongolyn nuus tovchoo», Ulaanbaatar.2004. 21-bap,)

[40] Plona Karpiniyding belgileuinde osy nanym tónireginde anyzdar aitylady (Puteshestvie v vostochnye strany Plano Karpiny y Rubruka...M. Geografiyz, 1957) jәne B. Renchinning jazbalarynda da «Kýn-shesheli, Ay-әkeli..» degen óleng joldary kezdesedi. (B. Renchiyn, ShUA. m. 1975,40)

[41] Raghit tәnirding yrqyna kónu. Múnday tústa aspandy erkin sharlaytyn, Raghit tәnirding kýshimen jay týsirip, dauyl túrghyzatyn baqsylardyng talayy ótken ghoy. Raghit tәnir Abaydyng qara sózderinde, aspandy sharlau turaly qazaq anyz ertegilerinde, jazba múralarda kóptep kezdesedi.

[42] Súlulyqtyn- Dostaevskiy «әlemdi súlulyq qútqarady», degende osyny aitqan. Áytse de, bizding tilge súlulyqtan góri «әsemdik» kóbirek ýilesedi. «Ásem әnim syrnayday...», degen óleng joldary sony anghartady.

[43] Ýn saryn- jeke ilim esebinde qoldanyp otyrmyz! Keyingi maqalalarda ýn saryny ilimine kenirek toqtalamyz.

[44] Abay Qúnanbaev «Kýz» óleninen.

[45] Búl týiin jazushynyng Batysqa sapary jóninde jazylghan saparnama tolghauyndaghy oilardan, nemis aqyny Gete turaly bayan etken essesinen alyndy.

[46] Aqyn óleninde әspettelgen jer atauy, aqynnyng kindik arqany!