REDAKSIYaDAN:

REDAKSIYaDAN:

2007 jyly Múnghúliya jerindegi Bay Ólkede (Bayan Ólgiy) tanymal dintanushy Narynbay Razbekqajyúly, aituly aqyn Svetqaly Núrjan, ghalym Sayat Ybyray, foliklortanushy ghalym Bolat Qorghanbek aghalarymyzben birge sol jerding jergilikti qazaghy, aqyn Súraghan Rahmetúlynyng ýiine qonaqqa bardyq. Qazaqtyng arghy-bergi tarihy, shejireli әngimeleri arasynda bir qyzyq hikaya bayan etildi. Súraghan aqyn alashtyng arysy Mirjaqyp Dulatúlyna óte qatty úqsas, bir qúpiya adam 60-shy jyldargha deyin Ólgey aimaghynda ómir sýrdi degen әngimeni aitty. Onyng jýris-túrysyn, Mirjaqypqa qatty úqsaytyn birneshe erek-sheligin salystyra otyryp jetkizdi. Dәl osy kezde mening esime Shyghys Qazaqstan oblysy Maqanshy audany Qarabúlaq auylyndaghy I.Jansýgirov atyndaghy orta mektepting ústazy, zertteushi Medet Dýtbaevanyng dәl osy oqighamen óte úqsas maqalany kórsetkeni esime týsti. Ol 1998 jyl edi. Yaghni, biraz uaqyttan beri búl taqyryp әr jerde arakidik aitylyp kele jatqanymen jalpy elge keninen tarala qoyghan joq. Múnghúliya saparynan keyin Qarabúlaq auylyndaghy Medet apaygha arnayy baryp, atalghan maqalany súradym. Ol kisi jeke arhiyvinen avtory anyq, siltemesi belgisiz «Ekeui de bir Mirjaqyp bolyp jýrmesin...» degen audandyq, әlde oblystyq bir gazetke shyqqan maqalany alyp shyqty. Jazghan adam Múnghúliyadan 90-shy jyldary oralghan qazaq Kýpәn Zәiitqyzy degen kisi. Ol Ýrjar audanynyng Laybúlaq auylynda ústazdyq etedi eken. Men maqalany kóshirip aldym. Áli de búl sózding týbin izdep kórermin nemese zertteushilerding nazaryna úsynarmyn degen oy boldy. Tyng dәlelder keltirip, úqsata almaghanymmen, kóshirilgen maqalany endi zertteushilerding qolyna týser degen ýmitpen jariyalaghandy jón kórip otyrmyz. «Jalpy, búl әngimening jany bar», - deydi Svetqaly Núrjan aghamyz. Óitkeni, Mirjaqyp Dulatúly Kareliyada týrmede jatqanynda oghan Soltýstik Múzdy múhity arqyly Mústafa Shoqay kelip, alyp ketpek bolghan. Biraq, «men múndaghy bauyrlaryma kerekpin» dep, Mirjaqyp úsynystan bas tartqan degen әngime bar. Taghy bir aitushylardyng sózine qaraghanda Mirjaqyp atamyz sol kezde týrmede qiyndyq shegip jatqan týrki-qazaq bauyrlary ýshin orys-týrik (qazaq) sózdigin jazyp, qúrastyryp jatqan, sol ýshin bas tartqan. Osy joly eki arys ýsh kýn qatarynan jolyghyp, әngimelesken desedi...

Mirjaqyp Altayda boluy mýmkin degen sózge jan bitiretin taghy bir dәlel - alash arystarynyng biri Rayymjan Mәrsekovtyng Múnghúliyadaghy qazaqtargha qashyp baruy. Ony ol jerden qytay әskeri ústap әketkeni turaly tarihy derekter bar. Qúrmetti oqyrman, búl tek, әngimening basy bolsyn, zertteymin degen adamnyng qúlaghy týrik jýrsin degen niyetpen júmbaq ghúmyr turaly maqalany nazarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Mindetti týrde oqyp kóriniz.

Almas QUANBAY

1997 jyl - qazaq tarihynda jalpy últtyq tatulyq pen sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu jyly retinde, aqiqat pen yntymaqty tu etken iygi bastamalardyng úiytqysy bolyp tarih paraghynda qaldy.

Qazaq halqynyng basynan ne ótpedi? Jaugershilik qyrghyn da, aqtaban shúbyryndy da, ashtyq ta, jazyqsyz qughyn-sýrgin de boldy.

1930 jyldardan bastalghan «últshyldyq», «halyq jauy» degen aidar Qazaqstanda túrghan qazaqtardy jalmap qana qoymay, shet elde túratyn at tóbelindey az qazaqtargha da kelip jetken edi. Osynday qiyn-qystau kezenderin-de de talay bozdaqtar el-júrtymen qosh aitysyp, basqa bir ortadan erkindik izdedi. Búghan bir dәlel - 1927-28 jyldary Mongholiyada qazaqtyng basyn qosyp, «Shyghys Týrkistan» memleketin ornatu ýshin Dәlelhan Sýgirbayúly Altay jaqqa ótken. Múnyng artynan ketpek bolghandargha «qandy qyrghyn» tuyp edi.

1936-37 jyl Mongholiyada da «Halyq jauyn qúrtu» jyly bolyp, mәngi tarih betinde qaldy. Sol jeleumen oqyghan ziyaly qauym, orta sharualar da qatty japa shekti.

Halyq auzyndaghysyn ýrip ishetin uaqytqa kezikti. Balasy әkesine, әkesi balasyna senbeytin uaqyt jetti. Lek-legimen jabyq mashinagha tiyelgen jazyqsyz jandar eriksiz qapyda kete bardy. Olar qaytyp oralmady. Solardyng biri 1936-37 jyldardyng ayaghynda Qobda betine ótken Qarabay edi. Búl adam basyna bostandyq izdep jýrip, naghyz dýrbeleng bastalyp jatqan kezge tap boldy.

Qarabay - Gubaydulla degen tatarmen birge ótken. Endi osy Qarekenmen dәmdes bolghan, ony kóre qalghandardyng estelik, әngimelerine zer salayyq. Qarekeng kóbinese ózimen-ózi jýretin, eshkimge sheshilip, ashylyp-shashylyp syr aitpaytyn, shymyr deneli, qara saqaldy, qarasúr, at jaqty adam bolghan. Ózimen birge qorjynyn, asatayaghyn kóterip jýredi eken. Búl qorjynda kóptegen qoljazbalar, kitaptar, kiyim-keshegi, ydysy bolghan. Qarekeng el aralap, ózining kónili týsken ýige qonyp, týstenetin. Sol ýiding adamdarymen әbden syralghy bolghan song baryp әngimeni bastaytyn-dy. Sonda ózining qughyn-sýrginde kóp bolghanyn, basynan keshkenderin aityp, bir serpilip qalatyn-dy.

Qarekeng endi birde Sibirde bolghanyn, Ertis ózeninen ótkendigin әngimeleydi. Ol kisi suda jýzgish bolghan. Búl turaly el arasynda әrtýrli anyz әngimeler bar. Mysaly, kórgenderding keybireuleri Qarekeng Qobda ózenin jýzip ótipti, jayau jýrgende attygha jetkizbeytin jýirik edi desedi. Bir ghajaby - Qarekeng kóp úiyqtamaydy eken. Týnimen әldebir nelerdi kýbirlep aityp shyghady da, tanerteng erte túrp: «Oyan, qazaq! Oyan, qazaq!» - dep zikir salady eken.

Búl kezde atalar men әjeler «Bismillә, bismillә!» - dep ishtey kýbirlep qúptaytyn-dy. Qarekeng kóbinese basqa betten auyp kelgenderdi tuys tartyp, tarihyn súrap, óz taghdyrymen salystyryp otyrsa kerek. Ol Altay betinen 1940 jyldar shamasynda kelgen. Órisbayúly Ábikeyding qolynda bolyp, ony tughan inisindey kórip, qaytys bolghanda sol shanyraqtan shyqqan eken.

Jaz ailarynda el aralap, jaylaugha Bay-ólkening batys bóligindegi Aqsu, Oighyr, Sәngel ólkelerindegi adamdarmen birge bolatyn. Múnyng sebebi, búl ólkeler Ertis ózenine jәne Shyghys Qazaqstangha shekaralas bolghandyqtan, ózining sol ólkege ótken jerleri ispetti. Qarekenning Mongholiya Kereylerinen aiyrmashylyghy kóp bolghan. Elding bayyrghy túrghyny Taubaldy qyzy Tóleuhannyng әngimesinde: «Jaqang - (Qarabay) kele jatqanda sheshem «Jaqang kele jatyr, shay qoyyndar. Ol kisi ózi bólek shәugimmen ishedi», -dep bizdi әlekke salatyn. Jaqang kelgen song óz jýginen shәugimin shygharyp, qantpen shay ishetin». Múndaghy erekshelik: Mongholiya qazaqtary shaydy túzben ishedi. Al Qarekeng túzsyz ishedi», - degen oilar jii kezigetin.

Qarekendi túrghyn halyqtar «Áuliye» dep te ataydy eken. Sebebi, ol qanday bir aurulardyng emin aityp, syrqatyn emdeuge sebepker bolatyn jәne tariyhqa óte myqty adam bolghan desedi. Ol tabighattyng tylsym syryn da jaqsy mengere bilip, aldyn-ala boljap, bilip, aityp otyrghan. Qarekenning ekinshi ereksheligi kiyim-kiyisi, jýris-túrysy Kereylerden ózgeshe edi. Ol kisi úzyn shapandy jelbegey sap, ishinen ýnemi aq kóilek kiyetin. Mongholiya kereyleri shapandy әrqashan beldikpen kiyetin-di. Shashyn qayyra qoyyp, basynan taqiya tastamapty. Búl kezdegi 50-60 jastaghy Kereyler kóbinese shash qoymaytyn-dy. Bastaryna sәlde, shyt oraytyn. Keyinnen Qarekeng de basy qasqalanghan song shyt baylaytyndy shygharghan. «Qarekeng - deydi Tóleuhan apay sózinde, - qyz balalardy óte jaqsy kórip, syilaytyn. Qyz balaly ýige barsa, batasyn berip quantatyn. Ol kisi kóbine kedey balalarmen oinaudy únatatyn».

- Tóleuhan apaydan: «Siz Qarekendi nege «Jaqan?» - dep ataysyz degenimde, «Sheshem Qarekendi «qayynagha» deydi eken. Kereylerde ýlken-kishining atyn atamau, kelinge tәn qasiyet. Sonda Qareken: «Qayshekesi, meni tughandarym Jaqan deushi edi, sol atymdy saghynamyn, Jaqan dep atay ber. Atym óshpesin», - degen eken. Sodan bastap sol auyl ony «Qarabay» emes «Jaqan» dep atap ketken.

Sol kezdegi «Qyzyl qayyn» auyly kereylerding ishindegi «Tólek» ruy mekendegen jer. Olar óte bauyrmal bolghandyqtan shetten kelgender sol rugha sinisip, bite qaynap ketkenderi de barshylyq. Biraq Jaqang kereylerge ru jaghynan kóp sinispegen. Ol arghyn, naymandardy «bir uys sýiegim» dep jan tartqan. Jogharyda aitqan Ábikey aghamyz naymannyng Tórtuyly eken. Ol da kezinde jalghyzdyqtyng azabyn kóp tartqan pysyq azamat bolsa kerek. Ábikey aghanyng jiyeni Súraghanúly Kóbey: «Qarekeng әkem marqúmmen ýnemi әngimelesetin. Anamdy «qaryndasym», - dep qorjynyn bizding ýige ghana senip tastaushy edi.

Biraq týnde jatarynda ýnemi bas jaghyna qoyyp alatyn. Búl eshbir adamgha senbeytindigi shyghar. Sonan song óte taza, jinaqy jýretin», - deydi. Sanay auylynyng túrghyny Mústafaúly Sekey ata әngimesinde: «Qarekeng mongholsha bir auyz sóz bilmeydi. Biraq mongholdyng el-jer tarihyn aitqanda aldyna jan salmaushy edi», - degen sózder jii aitylatyn.

Mening osynau materialdy jazuyma sebepker bolghan jaghday, jasymnan maghan Qarekeng turaly әngimeler qiyal-ghajayyp dýnie siyaqty kórindi. Búl adamnyng nege tuysy joq, nege jalghyzdyq ómirdi tandady, nege ómir tarihy qúpiya boldy? El arasynda nege «tәuip», «әuliye», «diuana» atanady? Osy súraqtargha ózimshe jauap izdedim. Sonymen Qarekeng 1960 jyldary Ábikeyding ýiinde dýniyeden ótken. Dýniyeden óter aldynda Ábikey bauyryna aitqan aryzy: «Meni qalanyng shyghys jaghyndaghy taugha jalghyz jerle (Auyldyng zirattary qalanyng ontýstiginde bolghan). Sonsong aty-jónimdi «Mirjaqyp» dersing degen eken. Bauyry aitqanyn oryndady. Birneshe jyldan son, ol Ábikey bauyryn da qasyna aldy. Qazir Ábikey marqúmnyng tuys-tughandary men Mirjaqyp aghamyz bir ýlken zirat bolyp jatyr. Jogharydaghy el auzyndaghy jәne kuәgerlerding sózine sýiene otyryp mynanday pikirdemin. Apam Núrghaysha (el búl apamdy Qaysheke dep ataghan): «Atym óshpesin, Jaqan», - dep ata degeni «Besarystaghy» Botagóz apanyng esteligindegi Mirjaqyp Dulatúly jayly jazghan «Jaqangha» sәikes keledi. Osy esteliktegi «Jaqangha» tәn barlyq qasiyet er bizding «Jaqangha» da tәn siyaqty. Aghasy Asqardyng aituynda el aralap, erkin jýrudi tәuir kóretin, túrghyn halyqtyng ómirimen tanysatyn. Jazumen ainalysatyn. Biraq jazghandaryn jasyryn, qúpiya saqtaytyn, balalardy jinap alyp, әrtýrli oiyndarmen qyzyqtyratyn degenderi qyzy Gýlnardyng estelikterinde de bar. Búl bizding Jaqana úqsas qasiyetter siyaqty.

Sekey atanyng esteligindegi tariyhqa myqty, tarihshy adam edi degeni-«Álem - 1» basylymyndaghy Mirjaqyptyng «Qazaq, qyrghyzdyng aty, tegi turaly», «Qazaqtyng ýsh jýzge bólinui hәm Alash atanuy» siyaqty shygharmalary tarihshy ekendigin pash etedi. Búl shygharmasynda avtor monghol turaly kóptegen zertteuler jýrgizgen.

Eki Jaqannyng da Mirjaqypqa úqsastyghy osynday. Al aiyrma-shylyghyna kelsek, aqyn-revolusioner, publisist, ústaz, tarihshy, dramaturg, synshy, audarmashy, daryndy aqyn Mirjaqyp Dulatúly 1935 jyly Kareli ASSR, Belomorsk audanynyng Sosnoves stansiyasynda qapas ómirde dýniyeden ótse, ekinshi Jaqan (Qareken) 1960 jyldary Mongholiyanyng Bay-ólke aimaghynda 70-ten asqan shaghynda jaryq dýniyemen qosh aitysqan. Bir ghajaby ekeuining de jas shamalary, ómiri birdey. Al, «Besarystaghy» Gýlnardyng estelik-fotolaryndaghy «Shayhanada» degen fotosyna «saqal» salyp kórsetkende, Qarekendi kórgender birden tanydy. Múnda «Jaqan» ortada. Sonan song әngimening basynda Gubaydulla degen tatarmen birge kelgendigin aitqanbyz. Búl ekeui júbyn jazbay ýnemi birge jýredi eken. El irgesi tynyshtala bastaghan son, Gubaydulla bir jyldary joghalyp ketken. Mýmkin Gubaydullanyng da esimi jalghan bolghan shyghar. Múny ary qaray eshkim teksermegen. Keyde ózinen ýlkender Qarekendi «Jaqyp» dep te ataydy eken.

«Oyan, qazaq!» - dep tanerteng aighaylauyn jergilikti halyq ony erte túryp, oyatuy dep úghynghan.

Mirjaqyp Dulatúlynyng 1909 jylghy alghashqy shygharmasy «Oyan, qazaq!» ekendigi tarihta mәlim. Nede bolsa osy eki Jaqannyng arasynda qúpiya syr, baylanys bar siyaqty. «Mirjaqyp» esimi qazaqta óte siyrek esim. Meninshe, qazaqta bir ghana «Mirjaqyp» bolghangha úqsaydy. Ol - úly jazushy Mirjaqyp Dulatúly. Búl tarihta qaytalanbas esim. Sondyqtan Qarabay - Jaqandy әli de terenirek zerttese, mýmkin óshkenimizdi qayta jandyrar ma edik!

Kýpәn ZÁYITQYZY

ShQO, Ýrjar audany

«Ýsh qiyan» gazeti,

26-tamyz, 20108