Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Taghzym 3234 0 pikir 8 Jeltoqsan, 2016 saghat 14:21

SYRYM BÓKEYHANOVTYNG SYRGhA TOLY TUYNDYSY

Mәdeniyet jәne sport ministrArystanbek Múhamediyúly qolyma  2013 jyly jaryq kórgen «Shәkәrim» degen júqa kitapty  ústatyp, «Shәkәrimdey babalarymyzdyng baryna shýkir» degendi úqtyrdy. «Oqyp shyq. Ókinbeysin!» dedi sodan son. Tanystym. Oqyp shyqtym. Búl birde oqyp, birde ysyra salatyn kitap emes. Óitkeni, әngimeshi aitqan әngime aqiqattan bastau alady da, shygharma jelisi óte qarapayym tilmen óriledi.

 

Ádette, jana tuyndydan tyng derekter alasyn. Zorlyq-zombylyqty bastan ótkergen  úly túlghalarymyzdy taghy bir qyrynan tanyghanday bolasyn. Sóz joq,  Shәkәrimning atyn ataugha dәtimiz bara bastaghanda ghana onyng jat kózinen jasyryn qalghan shygharmalary jaryq kóredi emes pe!

Álihan Bókeyhanovtyng nemere inisi Syrym Bókeyhanov  - Shәkәrim Qúdayberdiyevting úly Ahatpen  jaqsy tanys bolghan adam.  Leningrad qúrylys-injenerlik institutyn bitirip,  Almaty jәne Mәskeu qalalarynyng ghylymy mekemelerinde, joghary oqu oryndarynda abyroyly  qyzmet atqarghan. Alash qayratkeri búl kitabyn aqyn, audarmashy, oishyl Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng ómirine arnaghan. Kitapta  Shәkәrimning úly Ahattyng bayandauymen aqynnyng jaqyndarynyn, tuystarynyng taghdyry jan-jaqty aitylady.

Qarapayym tilmen, parasatty oimen  jazylghan búl shygharmada el de, jer de kórgen Shәkәrim siyaqty oishyldyng tragediyaly taghdyry repressiyagha jazyqsyz úshyraghandardyng ómirine basqa týisikpen, basqa bir kózqaraspen qaraugha jeteleydi eken.

Sonday zúlmatty bastan ótkergen Shәkәrim zamanynyng teperishine qaramastan, bar sanaly ghúmyryn bilimge, filosofiyagha ghana emes, sonday-aq ónerge de  arnay jýrip, әrbir kýndi,  әrbir sәtti útymdy paydalanghysy keledi. Múny nege aityp otyrmyn?

Bizding keyingi úrpaqqa jaqsygha, izgilikke degen qúshtarlyq,  enbekke degen úmtylys jetpeytin sekildi. Erteli-kesh әleumettik jelining jeteginde jýretin jetkinshekten «Shәkәrimdi bilesing be?» desek, iyghyn qiqang etkizip, ne bolmasa, «Kórshim ghoy» dey saluy mýmkin.

Juyrda ghana  óner salasy boyynsha Memlekettik syilyq «Qúnanbay» tolyq metrajdy kórkem filimi ýshin avtorlar újymy – Doshan Qaliyúly Joljaqsynovqa, Rustam Odinaevke, Aydos Júmadildiúly Bektemirge jәne Núrsifat Rahymbayqyzy Salyqovagha berilgen bolatyn. Osy kino tónireginde әngime órbitken Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly Qúnanbaydyng aghartushylyq qyzmetine bekerden beker toqtalmaydy.

«Qúnanbay agha súltan ghana emes, aghartushy da bolghan. Abay, Shәkirim, Aqylbay taghy basqa ainalasyndaghy balalary men tuystaryna, skripkashy mamanyn shaqyrtyp, oqytqan. Abay jas kezinde skripkada oinaghan», – degen-di  A. Múhamediyúly. Sonday-aq, sol ónirding Betkenbey sekildi ataqty dombyrashysy  Shәkәrimdi kýy shertuge de baulidy degendi aitady.

Mәsele Antonio Stradivariyding atyn jahangha mәshhýr etken aspaptyng ne ekenin úqqan Abayday, Shәkәrimdey úly túlghalarymyzdyn  sol skripkagha tәnti boluynda, nemese tabynuynda emes, mәsele qazaqtyng ózgening úlyq ónerin, tili men mәdeniyetin tez iygere aluynda bolsa kerek. Jaqsysyn alyp, jamanyn ysyryp tastauynda bolsa kerek.

«Shәkәrimdi» oqy otyryp, onyng biz bilmeytin basqa da qyrlaryn tapqanday edik. Áriyne, onyng ómiri men shygharmashylyghy haqynda Erlan Sydyqovtay talgham tarazysynan ótkize otyryp jazghan ghalymdarymyz da bar ghoy, biraq,  Shәkәrimning úly Ahatpen tel ósip, jay-japsardy sonyng auzynan estip, qaghazgha monshaqtay tizgen, sonyng bilgen-tergenin, filosoftyng múrasymen susyndaghan, jazghan-syzghandaryn qolymen ústaghan Syrym Bókeyhanovtyn  syrgha toly tuyndysy rasynda da Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng  zamanyna, sol tústyng Jiydebayyna sýirey jóneledi.

Al meninshe, kitaptyng túzdyghy Shәkәrimning óz sózinde jatsa kerek.

Shәkәrimning payymdauynsha ómirdegi jaqsylyq ta, jamandyq ta, jeke adamnyng boyyndaghy arlylyq pen arsyzdyqtan, qasiyet-kemshilikterden bastau alady. Jәne kemshilikting ýlken-kishisi bolmaydy, onyng bәri adamdyqtan airylugha, ardan attaugha bastar jol.

 

Erinshekten salaqtyq,

Salaqtyqtan nadandyq,

Birinen-biri tuady,

Joghalar sóitip adamdyq,- deydi aqyn.

Filosof Gharifolla Esimning aituynsha: «Arly adam, aldymen, qúdayyna qaraghan, qúday maqúldamaytyn iske barmaytyn adam. Ar - әr adamnyng óz isining tóreshisi».

Demek, bógdenin  bylapytymen bylghanbaghan, jattyng yghyna qúlamaghan Shәkәrimdey úlylarymyzgha oqtyn-oqtyn oralyp otyrsaq, danadan shyqqan asyl sózderin, útymdy oilaryn boygha sinirip otyrsaq, qúba-qúp bolar edi. Oqyp shyqqan kitabymyz osyny menzese kerek.

Ghalym Sәrsenúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550