MYRZAN KENJEBAY. AZDYRU
Orys otarshylary Rossiyadaghy basqa halyqtardy
maymyl oinatqanday qyldy. Bәrin bir shybyqpen aidady.
Mirjaqyp Dulatov
- Búlar netken topas jan!
- dep, әrkim-aq jazghyrghan,
Búl qazaqty o bastan
«Aghasy» eken azdyrghan.
Qoryqqandar qoryqsyn,
Aytam aitar sózimdi.
Qorlyghynan orystyn,
Halqym qansha ezildi.
Az bolghanday búl taghy,
By satylyp aqshagha,
Abylaydyng úrpaghy
Tynshy boldy patshagha.
Ázәzilge tútylyp,
Ýkim kýtip kenesten,
Áuliyeler túqymy
Bir-birimen egesken.
Týrme bolyp tozaghy,
Zang tarmaghy qinap әr,
Qúday qosqan qosaghy
Bolyp shyqty zinahar.
Búlqyp talay kelbettim
Sýndetsizding astynda,
Kórmegen bop men kettim,
Qara betti bastym da.
Tausylmaydy, dosym-au,
Múnday múng men zar-әnim.
Jyrdy jyrlap osynau,
Jylap ótip baramyn.
NE BOLYP KETTI ZAMANYM?
Úmyt bop oiyn-kýlki, jaras qylyq,
Ázәzildi jaysanmen talastyryp.
Myna zaman әli de bara jatyr
Últtyghynan qazaqty adastyryp.
Aspangha atyp jýrgende bórigimdi,
Kóre almay-aq jýr eken kórimimdi.
Ólip jatsan, auzyna su tamyzbay
Attap keter týri bar óligindi.
Úmyt qylyp Úyat pen Ardy myna,
Jabayy bop ketken be barlyghy da?
Kózinde – núr, jýzinde – Iman bolsa,
Jylamas em joqtyq pen tarlyghyna.
Kózinde – qan, jýzinde – jymysqylyq,
Qan tógudi kәsip qyp, «júmys» qylyp,
Aqshaly azghyn bir týnge әketedi
Áyelin erimenen úrystyryp.
Aruymnyng tósinde mauqyn basyp,
Bolghannan song qarqyldap, qauqyldasyp,
Jat eldikter otyrsa visky iship,
Dindes últtar kýledi auzyn basyp.
Kótere almay qorlyqtyng nala jýgin,
Aqtaryp-aq jatsa da dala múnyn,
Arsalandap jetesiz jigitter jýr,
Biri – qyzyl, biri – kók balaghynyn.
Úrpaghynnyng azaysa azbaghany,
Janyng qaytip, qazaghym, jaz bolady?
Sanylausyz, sanasyz jetkinshegin
«Mersedeske» mingenge mәz bolady.
Jana ghasyr! Jayghan song keregendi,
Talay úrpaq tórine keler endi.
Tәuelsiz qazaqpyn dey alasyng ba
Shýldirletseng oryssha nemerendi?!
Tәuelsizdik aldyq, - dep, - aldyq tegin,
Beker eken әuezdi әn kýtkenim –
Miym shanshyp barady «rok-toptan»
Golif oinap jatqanda mәngýrtterim.
Ylaqqan júrt baghytsyz kemedegi
Shuyldasyp: «El boldyq!» - degen edi.
Miyma әli kirmeydi – qaydan aldy:
Qazaqta joq jana sóz «Egemendi».
Ayta bersem, tausylmas qayghym taghy
Men eskeksiz qayyqpyn aidyndaghy.
«Es kirgiz, - dep, - qazaqqa»
Bir Alladan
Tilek aittym qos qoldy jaydym-daghy!
Áumiyn!
Abai.kz