«Alash qozghalysy» ýsh tomdyghy jaryqqa shyqty
Biyl Qazaqstan Respublikasy ýshin aituly mereke – el Tәuelsizdigining 25 jyldyghy. Búl tәuelsizdik bizding ata-babalarymyzdyng jankeshti kýresining nәtiyjesi. Qazaq memlekettiligining irgetasyn qalaugha «Alash-Orda» qozghalysynyng qayratkerleri orasan zor ýles qosqany mәlim. HH ghasyr basyndaghy qazaq intelliygensiyasynyng ozyq ókilderi Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Dulatov, H.Dosmuhamedov jәne basqa Alash arystary Qazaqstannyng qazirgi aumaghyn kenestik biylikke moyyndatyp, memlekettilikting negizin qalap ketti.
Osyghan oray, «Degdar» qoghamdyq kelisimdi qoldau qory» qoghamdy qory kórnekti qalamger, ghalym, professor Túrsyn Júrtbaydyng «Alash» qozghalysy jónindegi zertteuleri negizinde 3 tomdyq basylymdy jaryqqa shyghardy. Basylym múraghat derekterinen, Alash qayratkerlerining sot prosesi materialdarynan, tergeu hattamalary men kórsetindilerden, hattardan túrady. «Alash qozghalysy» 3 tomdyghy «Samruk-Kazyna Trust» әleumettik jobalardy damytu qorynyng tikeley demeushiligimen basylyp shyqty.
Enbekting túsaukeseri Jambyl atyndaghy qalalyq jastar kitaphanasynda ótti. Oghan qogham qayratkerleri, ghalymdar, tarihshylar, jazushylar, BAQ ókilderi qatysty. Olardyng arasynda joba avtory Túrsyn Júrtbay, tarih ghylymdarynyng doktory Mәmbet Qoygeldi, «Degdar» qoghamdyq kelisimdi qoldau qory» qoghamdyq qorynyng tóraghasy Dәulet Áshimhan jәne t.b. boldy. Qatysushylardyng aituynsha «Ýsh tomdyqty shygharudaghy maqsat – Tәuelsizdik qúndylyqtaryn nasihattau, Alash qozghalysynyng tarihyn jýieleu, Alash arystarynyng ómiri men qyzmetin pash etu».
Býgingi tanda Alash arystarynyng ghúmyry men shygharmashylyghyn, qyzmetin óskeleng úrpaqqa ýlgi-ónege qylu – manyzdy mindet. Alash qayratkerleri turaly әrbir derek Alash iydeyasynyng mәnin ashyp kórsetuge, el egemendigi ýshin olardyng qanday qúrbandyqqa barghanyn tereng úghynugha mýmkindik beredi. Alash qozghalysyn jan-jaqty zertteu, tarihy uaqighalardyng mәn-manyzyn ashyp kórsetu jastardy últtyq ruhta tәrbiyeleu, jana Qazaqstannyng strategiyalyq mindetterin iske asyru mindetterine tolyq sәikes keledi.
Abay-aqparat